Ehitusfoorum

Tere. Mure järgmine (tegelikult ei ole veel mure): vanas palkmajas põrand liiva peal. Laagid liiva sees ning liiv on vastu laudu. Laagid vähemalt otstest on mädad. Kindlasti tuleb ka uus põrand laudadest, võimalikult palju vanu kasutades. Küsimus on aga selles, et kuidas teha nii, et põrand saaks soojem kui enne oli. Põrandat kõrgemale ei saa tuua, samas ei taha ka väga sügavale erinevate kihtidega minna. Enda lahendus oleks selline: olemasolev liiv vajaliku kõrguseni (kas siis veidi juurde või ära) ja tihendada. Sinna peale kile, mis liita vundamendi ja plagivahelise hüdroisolatsiooniga ning 100mm peno. Selle peale plaat (OSB vms) ja sinna laudis uuesti. Betooni ei taha põhimõtteliselt valada.
Veel variante? Kriitikat?

Kas nii hea lahendus, et keegi ei vaevu kommenteerima? Või infot puudus? Lühidalt - up.

Kui kõrgel on põrand maapinnast?

toomas kirjutas:Kui kõrgel on põrand maapinnast?

Põrand on liiva peal. Esimeses postituses peaks ju ilusti kirjas olema. Kui aga mõtled maja ümber olevat maapinda, siis see vahe vast 30cm kandis.

Maapind suht lähedal. Pakuks järgmise lahenduse, viska liiva välja arvestusega et kogu põranda paksus on 230 mm, vala 50 mm kiht betooni(võid teha kergbetooni st liiv, tsement ja kergkruus), talad mõõdus 50x150 sammuga 500, immuta Impraga, talade vahele 50 mm penot+100 parocit ja vana (30 mm) laud peale. Omal nii tehtud ja toimib.

toomas, kui oled suutnud midagi sihukest välja mõelda ja ka teoks teha, siis selle võiks jätta küll ainult enda teada..

wake kirjutas:Tere. Mure järgmine (tegelikult ei ole veel mure): vanas palkmajas põrand liiva peal. Laagid liiva sees ning liiv on vastu laudu. Laagid vähemalt otstest on mädad. Kindlasti tuleb ka uus põrand laudadest, võimalikult palju vanu kasutades. Küsimus on aga selles, et kuidas teha nii, et põrand saaks soojem kui enne oli. Põrandat kõrgemale ei saa tuua, samas ei taha ka väga sügavale erinevate kihtidega minna. Enda lahendus oleks selline: olemasolev liiv vajaliku kõrguseni (kas siis veidi juurde või ära) ja tihendada. Sinna peale kile, mis liita vundamendi ja plagivahelise hüdroisolatsiooniga ning 100mm peno. Selle peale plaat (OSB vms) ja sinna laudis uuesti. Betooni ei taha põhimõtteliselt valada.
Veel variante? Kriitikat?

Mina asendaks pehkinud talad. Teeks talade vahele musta laudise selle peale 150 mm peno soojustust ( liite- ja küljekohad tihendaks vahuga ) Talade peale laagid sinna ka 50 mm soojustust ja laud peale. Põranda aluse jätaks tuulutatava. Kui soklis avasid ei ole siis puuriksin need sinna.

Tom kirjutas: Mina asendaks pehkinud talad. Teeks talade vahele musta laudise selle peale 150 mm peno soojustust ( liite- ja küljekohad tihendaks vahuga ) Talade peale laagid sinna ka 50 mm soojustust ja laud peale. Põranda aluse jätaks tuulutatava. Kui soklis avasid ei ole siis puuriksin need sinna.

Nii. Talad 200mm + laagid 50mm + laud. Alla veel tuulutusruumi ka. Pole sellist ruumi kuskilt võtta. Sellise paksuse korral läheks talade alumine serv juba maapinast allapoole, kuhu ma need tuulutusavad siis veel teen? Pealegi on maakivist vundament, kuhu ei tahaks küll avasid tegema hakata.
Põrandat ülespoole ei saa tõsta.

Aga milleks sinna veel betoon? Et oleks piisavalt jäik aluspind taladele? Aga kui betooni alus ei ole tihe, siis vajub ära ka betoon. Arvan, et kui alus on piisav betooni kandmiseks, siis võiks selle ka ära jätta ja panna otse liivale peno ja plaat peale, koormused jaotuvad ka siis laiali. Või?

Egas siis liiva asendamine penoga oluliselt soojemat põrandat ei anna, kui põrandalaudis jääb samale kõrgusele. Loodan, et Tom mõtles talasi ikka maja seinte vahele, vastasel korral, kui ka oleks ruumi tuulutust põranda alla teha, asi ikkagi ei toimiks. Samuti ajab ihukarvad püsti jutt peno alla kile panna ja see siis ilmselt seestpoolt soklit ülesse viia ning ühendada palgialuse hüdroisolatsiooniga! On ś siis neid alumisi palke välja vahetatud, et see hüdro seal olemas on? Uus palkmaja see olla ei saa, kui põrandatala otsad mädad olevat.
Üldiselt soovitaks uurida vanemaid teemasi ka vundamentide alt, seal see asi selgeks räägitud, miks sellise lähteülesande korral põrandat soojustada ei tohi.

Restauraatur, ära lahmi. Minu poolt pakutud lahendus on heakskiidetud ehitusjärelvalve poolt.

Tere. Ei maksa üle tähtsustada ehitusjärelvalve rolli. Ehitusjärelvalve sisuline ülesanne on jälgida, et ehitaja ehitaks vastavalt projektile. Tema ülesanne pole üldse vaadata, et projekt oleks korras. Ja arvamus, et projekteerja projekteerib alati parima konstruktsiooni, on väär. See on karm tõelisus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

restauraator kirjutas:Egas siis liiva asendamine penoga oluliselt soojemat põrandat ei anna, kui põrandalaudis jääb samale kõrgusele.

Liiva ja peno soojaerijuhtivuse vahe on umbes 30 korda.

restauraator kirjutas:Samuti ajab ihukarvad püsti jutt peno alla kile panna ja see siis ilmselt seestpoolt soklit ülesse viia ning ühendada palgialuse hüdroisolatsiooniga!

Aga kui midagi ei pane sinna ja jätan liiva, siis vundamendist tuleb kapillaarniiskus. Kuna vundamendist põrandani ei ole eriti vahemaad, siis liiva kapillaartõusu (mis on teatavasti ~30 cm) tõttu võib põrand servast kahjustatud saada. Täpselt nii nagu praegugi on juhtunud, kuigi nüüd ka 1 suurem viga seal tehtud.

restauraator kirjutas:On siis neid alumisi palke välja vahetatud, et see hüdro seal olemas on? Uus palkmaja see olla ei saa, kui põrandatala otsad mädad olevat.

Palgid osaliselt juba asendatud ja ülejäänud asendatakse plokiga. Kui täpsem olla, siis vundamendi ja ploki vahel hüdroisolatsioon.
Palju arusaamatusi tekib mittelugemise tõttu. Esimeses postituses on ilusti kirjas, et tegu on vana palkmajaga (1900 algusest).

restauraator kirjutas:Üldiselt soovitaks uurida vanemaid teemasi ka vundamentide alt, seal see asi selgeks räägitud, miks sellise lähteülesande korral põrandat soojustada ei tohi.

Ehk ei otsinud piisavalt, aga ühe vana teema leidsin, mis natuke kattus selle teemaga. Kuid lõplikku lahendust ei olnud ka seal.

Kes oskab, võib veel kommenteerida. Ja seda kile teemat tahaks ka selgemaks saada.

See sai vahepeal selgeks, et kilet ei pane sinna. Aga laitke nüüd konstruktsiooni: tihendatud liiv-> styrofoam floormate 250 SL-A 100mm (vms)-> puitlaastplaat või OSB3 20mm(10+10)-> põrandalaud.

Pakun variandi.Liiva paarikümne sendi jagu välja,vala postid ,postidele immutatud talad 15*15 ,vahele peno 10cm vahuga kinni(peno ei lase niiskust üles),5cm villa ,peale ehitus papp ,põranda laud .

Albert_Kass kirjutas:Pakun variandi.Liiva paarikümne sendi jagu välja,vala postid ,postidele immutatud talad 15*15 ,vahele peno 10cm vahuga kinni(peno ei lase niiskust üles),5cm villa ,peale ehitus papp ,põranda laud .

Ja talade ja liiva vahele mis? Või liiv vastu talasid? Milleks 150x150, see ju raiskamine. Postid tähendavad, et ma peaks valama umbes 40 posti (iga tala otsa alla). Liiga energiamahukas. Aga variant seegi.

Wake. Saada paar pilti olukorrast kui võimalik.

Mis selle majaga veel edasi plaanis teha? Kas seinad soojustatakse ka ära? Aknad? Tuleb mingi uus katusekate? jne.

restauraator kirjutas:Mis selle majaga veel edasi plaanis teha? Kas seinad soojustatakse ka ära? Aknad? Tuleb mingi uus katusekate? jne.

Praegune olukord: välja on lõhutud ahi, pliit, leso (korsten ka veel). Samuti on seinast seestpoolt eemaldatud lubikrohv/savikrohv/saepuruplaat. Põrand on praegu lahti vaid seina äärest. Aknad tulevad kõik uued, kuid samasugused - tavalised kaheraamsed puidust. Väljas on hetkel veel vana voodrilaud. Selle asemele soojustus+uus vooder (püstine servamata lauast poola laudis). Katusekate on majal pandud 2001. aastal vist, bituumensindel, enne oli laast (ise ei olnud sel ajal maja omanik). Kuna on plaanis teha juurdeehitus, siis ilmselt on lihtsam panna uus katusekate ja seda siis juba korralikult - katusekorrus ka elamiseks. No ja muidugi vesi sisse ja välja, uus elektrijuhtmestik. Kütteks tuleb ikka ahi ja kööki pliit. Teisele korrusele kunagi mõtleb, mis saab. Lühidalt - maja tuleb teha elamiskõlbulikuks. Praegu on ainuke korralik hoone suitsusaun
Mis veel?
Toomas, mille olukorrast pilte vaja? Üldisest? Põrandast? Pilte on, aga kõik on kodus, ise hetkel tööl.

postide ja talade vahele õhu vahe,postid sest põrand ei hakka mängima,15*15 siis ei ole niipalju poste vaja.Nii tehtud vabariigi algul, siiani täitsa toimib.

Saan aru, et maja ajalooliset välimusest nagu enam pole ega jäägi eriti midagi järgi. Siis, et sellest ELAMISKÕLBLIKKU lahendust saada, tänapäevases mõistes, oleks variant sokkel asendada uue soojustatud ja vundamendist hüdroisoleeritud isendiga... või tõsta põrand koos soojustusega seinte vahele (siis jääks väliseina alumine nurk ikka väheke nn külmasillaks ja võib ka ise lagunema hakata, kui see mingil põhjusel välja ära ei kuiva)
Või jätta sama lahendus - liiv põrandalauaga.... egas siis põrand pole külm, kui liiv vastu laudu asetseb, nurgad on ainult külmad, sest külm ja niiske sokkel on nende all. Seda soklivahelist põrandaalust võid soojustada millega iganes, aga see nurk jääb ikka siga-külmaks, samuti alumised palgid ja uued ehitusplokid võivad sokli vastas lausa härma minna. Õhuke põrandalauakiht liiva peal on võimeline välja kuivama, aga sääraseid põrandalahendusi nagu sulle siin järjest soovitatakse ei ole võimelised sellest ja ka pinna enda niiskusest välja kuivama... pidevas niiskes keskkonnas tekib aga teadagi mis. ...aga valikud teevad ikka peremehed... Edu!

restauraator kirjutas:Saan aru, et maja ajalooliset välimusest nagu enam pole ega jäägi eriti midagi järgi.

Ajalooline välimus kadus majal juba II maailmasõjas, kui sai pommiga pihta ja teise korruse üht väljaehitust enam ei taastatud. Maja vanusest aimu andvaid detaile aga jääb.
Kuna enamvähem on lahendus selge, siis pole enam mõtet arutada põranda küsimust. Praegu on asi joonestamise staadiumis, nii palju kui aega on. Lahti sai konstruktsioonid võetudki seetõttu, et oleks näha kus ja kui palju peaks asendama, uuendama, et see siis projekti kirja panna. Samas sain selle raames ka koolitööd tehtud.

Paar pilti siis olukorrast.
Vundament, savitellis jne...lähemalt uurides on näha ka põrandalaud. Sai katsetatud, kuidas on mõistlik palki vahetada.



Siin aga alumise palgi ristlõige. Kõige hullem veel ei ole, aga...



Ning siin palgi mädaniku põhjustaja ja kogu selle ettevõtmise kurjajuur.



Ja sein köögi akna juures - alumine osa kividest, ülemine palgist, mis täiesti läbi.



Vabandust, et pildid nii suured, tegin küll mitu korda väiksemaks neid.

Milleks lapid seina kiviga? Kuidas sa selle soojaks saad? Oma majal oli terve seina alumised read läbi. Lõikasin kõik välja, valasin vundamendile kihi peale ja lappisin seina puiduga. Aega läheb aga asja saab.

toomas kirjutas:Milleks lapid seina kiviga? Kuidas sa selle soojaks saad? Oma majal oli terve seina alumised read läbi. Lõikasin kõik välja, valasin vundamendile kihi peale ja lappisin seina puiduga. Aega läheb aga asja saab.

Kergplokk, sest selle töö jaOks vajalik kogus on tasuta käes. Maja soojustan ju väljast nagunii. Palgi asendamine palgiga - ei näe sellel mõtet kaetud konstruktsioonis. Ja aega läheb mitu korda rohem. Ning pole mul metsa ka, kust palki võtta.
Toomas: kuidas sa salapulgad asendasid?

Lappisin prussidega, üksteise peale ja kruvidega kinni. Kõrgemad lõiked tegin karkassiks, vöö alla, postid püsti ja laudis vahele.