gaas kamin päike = jobutus?

[Vabadik]

Tere.

Plaanis ehitada onn ca 150m2 "eluruume" + ca 75m2 "abiruume" (kus talvel hoitakse madalamat temperatuuri). Hoone energiaklass tuleb ilmselt B. Küttesüsteemi idee hetkel selline:

- gaasikatel (kondensaat) (~25kw)
- veesärgiga kamin (~15kw)
- vertikaalsed päikeseküttepaneelid 5-6m2
- soojustagastusega vent

Praktiliselt kogu pinnal põrandaküte (ca 200m2).

Loogika on järgmine:

Gaasikatel kuna gaasitrass on ja maaküttele pinnas ei sobi. Gaasikatel oleks siis mugavuse pärast et kui ei viitsi parasjagu puid kaminasse loopida on kõik muretu ja automaatne.

Veesärgiga kamin kuna naisele meeldib kaminat põletada ja sedasi on peale silmailu sellest muud tolku ka + tuppa ei tule saun. Lisaks on omal mets ja puud odavalt käes. Täiendav boonus et isegi kui võrguelektrit ega gaasi pole saaks ka ainuüksi sellega maja enam vähem köetud ja sooja vee tehtud. Seda muidugi eeldusel et on mingi elektriallikas mis suudab pumpasid ja automaatikat toita.

Päikesepaneelid selle pärast et majal tuleb üks rõdu millel peaks olema läbipaistmatu piire, tõenäoliselt mingist tumedast klaasist. Keegi seda rõdu piiret tasuta tegema ei hakka - siit tekkis mõtte miks mitte panna selle asemel mingeid odavamapoolseid paneele.

Kuna tuleb ca 500L vann siis see on hea koht kus kamin/paneelid saaks katelt toetada.

Paneelid poleks kasutud ka suvel kuna märgruumides ma põrandakütet kunagi päris välja ei lülita ja vanni kasutatakse ka suvel. Perspektiivis pole välistatud ka väiksem bassein terrassil vms.

Katel oleks ilmselt mingi Junkers, neil on "päikesevalmidusega" mudelid olemas.
Akupaak või nende süsteem peaks siis suutma tagada nii tarbevee kui põrandakütte. Nt sisemise tarbevee paagiga akupaak.

Küsimused:
Kas selline süsteem tundub ratsionaalne? Eriti just arvestades kasutusprofiili - kaminat põletatakse palju nii ehk naa, ja sooja vett kulub samuti palju. Põrandaküte on osaliselt sees ka suvel.
Kas on kogemusi analoogse ülesehitusega süsteemiga?
Kas gaasikatla "aladimensioneerimine" on mõttekas kui võtta kohustuseks ekstra külma ilmaga korra päevas korralikult kaminat kütta või on see pigem küsitav säästu koht (15kw vs 25kw ei pruugi väga suur hinnavahe olla).
Kes eestis suudaksid tarnida eri-mõõdus (ja värvis?) plaatkollektoreid (soodsalt;)
Kas vertikaalse plaatkollektoriga on mõtet põdeda selle pärast et suvel kuumeneb siiski üle ja rakendada mingit spets lahendust selle vastu. Kollektorid tulevad lõuna suunas.

Asi on alles rohujuure tasandil seega arvutusi pole julenud läbi viia veel - äkki selgub et tühi jänt kõik Märkasin et teises teemas pärib keegi sarnast asja aga pikk jutt kirjutet ei hakka maha ka kustutama. Ju on ühiskond küps mõttetult keeruliste lahenduste jaoks - pole midagi teha tuleb arutada...

[EMS]

Lisaks on omal mets ja puud odavalt käes.

Tegelikult on nii, et puud maksavad sul ikka täpselt sama palju kui lõhutud ja kuivanud puude turuhind on e. vist alates 30 eur/rm.
Tekib küsimus: miks nii, oma metsast oma puude peale ei kulu ju rohkem midagi kui ainult veidike bensiini ja õli mootorsaele, võibolla veidi sae hoolduse/remondi peale ka jne? Ütleme, et teed oma metsast 10 rm küttepuid. Tegelikult lõpuks maksavad puud ikkagi turuhinna, sest sa ju saaks need ära müüa 300 eur-ga, aga lihtsalt valid selle tee, et põletad ise selle 300 eur kohapeal ära.

[Küülaline]

saaks need ära müüa 300 eur-ga

Päris nii see nüüd ikka ei ole. Puude müüjatel on pidevalt kuulutused väljas, transport kohe olemas ja ostjad otsivad neid ise üles. Sina pead oma 10 ruumile (või ka 100 -le), vahet ei ole, ise ostja leidma, lisaks veel ka transpordi ostja juurde.

[Vabadik]

EMS, siin vaja natuke täpsustada: kuna mets on isa oma siis puude osas on mul "omatarve" tasuta kuid müügi puhul ei läheks tulu minu tasku Nii et see torpeedo veel idee-aurikut põhja ei lasnud.

[Külaline]

Torpeedo on üks väga kaasaegne värk. http://www.vasamuseet.se/sv/Sprak/Eesti/

[Külaline]

Tegelikult on nii, et puud maksavad sul ikka täpselt sama palju kui lõhutud ja kuivanud puude turuhind on e. vist alates 30 eur/rm.

No kui näiteks EE boss arvestab oma vabast ajast oma metsast tehtavad "kulutused" riigitööl saadavasse tunnitasuks ümber, siis ajaks nagu mahagoni spooni või tiigipuud kaminasse.

[Vabadik]

Vasa osas - puhtalt projekteerija viga ju. Klient on kuningas.
Puude osas - mida seltsimehed kipuvad unustama et gaas on muuhulgas ka geopoliitiline relv, nagu ka iga teine tsentraliseeritud tarnega ressurss. Nii et mingi plaan B peaks nii ehk naa olema.

[EMS]

saaks need ära müüa 300 eur-ga

Päris nii see nüüd ikka ei ole. Puude müüjatel on pidevalt kuulutused väljas, transport kohe olemas ja ostjad otsivad neid ise üles. Sina pead oma 10 ruumile (või ka 100 -le), vahet ei ole, ise ostja leidma, lisaks veel ka transpordi ostja juurde.

Hind võib muidugi transpordikulu võrra madalam olla kui peab ise järgi tulema või transpordi organiseerima, aga põhimõte jääb ikka samaks- isegi oma metsast käsisaega saetud ja käsikäruga koju veetud puud ei ole tasuta.
Antud juhul teemaalgataja isa nö. maksab puude eest ja selles mõttes ei pea ise maksma.

No kui näiteks EE boss arvestab oma vabast ajast oma metsast tehtavad "kulutused" riigitööl saadavasse tunnitasuks ümber, siis ajaks nagu mahagoni spooni või tiigipuud kaminasse.

Eks nii ongi, et tasuta tööd ju põhimõtteliselt ei ole olemas. Kui keegi leiab, et puude riita ladumine, nende tuppa tassimine, ahju valvamine (võibolla ka puude saagimine ja lõhkumine kui oma metsast ise teha) jms on parim vaba aja veetmise meetod on ja ta seda aega niikuinii kuidagi kasulikumalt sisustada ei suudaks või ei tahaks, siis palun väga- võin leida teile tasuta töö tegemise võimaluse.

[Külaline]

Eks nii ongi, et tasuta tööd ju põhimõtteliselt ei ole olemas.

Lähed spordiklubis käimise asemel metsa langetama ???
hoiad veel raha ka kokku...

[Vabadik]

Oeh... keegi ei plaanigi seda kaminat primaarseks kütteks. Pigem on küsimus selles et kui kamin tuleb nii ehk naa ja seda kärsatatakse tihti siis hariliku kaminaga läheb elutuba liiga soojaks. Dekoratiivkamin on üldse totrus. Siit keskküttekamina idee.
Ja puid lõhun iga kell parema meelega kui taidlen spordiklubis...

[EMS]

Ma ei ütlegi, et puudega ei tasuks kütta ahju või kaminat kasvõi põhiküttena, ainult tahtsin tähelepanu juhtida sellele laialt levinud eksiarvamusele, et kui oma metsast saadud puid kütta, siis on puud tasuta. Ei ole, maksavad täpselt nii palju, millise hinnaga need ära müüa saaks.
Puude saagimise, lõhkumise, ladumise ja kütmise kohta võib samuti öelda, et see ei ole tasuta. Selle maksumus on selline, kui palju mulle makstaks kui teeksin seda tööd raha eest kellelegi. Puude lõhkumise ja ladumise töid ikka pakutakse. Katlakütmise tööd samuti pakutakse, miks mitte võrdsustada see käsitsi ahju või kamina kütmisega. Oletame, et sellise töö eest makstakse umbes miinimumpalka ehk u. 2 eur/h. Arvutame nüüd need töötunnid kokku, mis kuluvad näiteks 10 rm puude ettevalmistamise ja tuppa viimise peale, lisaks aeg mis kulub puude koldesse panemiseks, tule süütamiseks, puude lisamiseks, põlemise kontrollimiseks, ukse ja siibri sulgemiseks, tuha välja võtmiseks... neid tunde tuleb ikka päris palju. Oletan üsna tagasihoidlikult, et tuli ainult 100 tundi aastas. Kui oleksin teinud seda tööd palgalisena 2 eur/h, siis oleksin saanud selle eest 200 eur. Loobusin sellest pakutud 200 eurost, tähendab mul kuluski aastas 200 eur küttepuude ettevalmistamise ning kütmisega seotud toimingute peale. Puid oli 10 rm, oletame et oleksin saanud need soovi korral ära müüa 200 eur eest, aga ei müünud ja kütsin ise. Seega siis puud maksid 200 eur ja töö maksis 200 eur, kokku 400 eur. Kütsin aastas 8 kuud, seega igas kuus kulus kütmisele 400/8= 50 eur.

[Külaline]

Seega siis puud maksid 200 eur ja töö maksis 200 eur, kokku 400 eur. Kütsin aastas 8 kuud, seega igas kuus kulus kütmisele 400/8= 50 eur.

Sa eksid, sinu jutu järgi ei oleks võimalik kütuseäri või ükskõik milline äri ja vahendustegevus, sest kõik oleks kõigile ühe kallis. Sa võid neid ka kinkida 0 -a siis nad ongi sinu loogika järgi 0 väärtusega. Aga tee meile teene mine võta see 400 euri välja sulas oled tublisti arvutanud olematute hulkadega. See kõik võibolla olekski tõsi, kui sulle selle aja eest mida sa mõttes kulutad puudega kütmisele nende varumisele jne makstakse samat väärtust millega sa neid realiseerida saaks ja eeldusel, et sulle üldse vaba aja eest makstakse.

Kõigile on selge , et nendel puudel on väärtus, aga ära unusta, kui need puud on juba sinu omad , sinu oma metsast, aiast vms , siis sa ei pea nende eest enam ekvivalentset väärtust (kahte lammast, 400 eurot jne) tasuma vaid saad hakata kohe seda ressurssi realiseerima. Sa võid neid muidugi realiseerida 400 euri eest, aga sa ei pea, ise neid põletades ei põleta sa ekvivalentset väärtust vaid olemasolevat ressurssi. Samas , kui sul ei ole 400 euri puude jaoks maksta ja ei ole oma metsa , siis on sul kindlasti puude omamiseks vaja tegeleda ekvivalendi loomisega.

Sellesuhtes on inimestel kellel on oma mets olemas see ressurss kütmiseks ikkagi olemas ja vaieldamatult võimalus seda odavamalt töödelda (loe: vabast ajast tegeleda) ja tarbida (loe: vabal ajal ahju lükata), kui neil kellel seda ei ole ja peavad puude töötlemiseks (ostma) ja tarbimiseks (ahi - või kaminküttega elupinda rentima) alati ekvivalentset väärtust looma (loe: andma kaks lammast, ostma 400 euro eest jne). Tõsi on , et oma metsast saab ka ekvivalenti tekitada, tegeleda puude varumisega ja neid sulle 400 euri eest müüa. Samas istuda kodus ja osta 400 euri eest puid kui sul on need endal metsas olemas on kas mugavus, paratamatus või mõttetus (sõltuvalt sinu ekvivalendi hulgast või füüsilisest võimest sellega tegeleda)

[Külaline]

Ma ei ütlegi, et puudega ei tasuks kütta ahju või kaminat kasvõi põhiküttena, ainult tahtsin tähelepanu juhtida sellele laialt levinud eksiarvamusele, et kui oma metsast saadud puid kütta, siis on puud tasuta. Ei ole, maksavad täpselt nii palju, millise hinnaga need ära müüa saaks...

No ikka ei saa oma vaba aega päris nii maksustada. Maksustama saaks hakata alles siis kui oma kulutused muutuvad suuremaks valmistoodangu hinnast.
Ja mis hinnaga müüb sinu abikaasa oma teenuseid(kokkamist-lapsekasvatusteenus-koristusteenus jne) sulle või millise hinnaga sa neid teenuseid ostad? Ta teeb kõike neid töid vist ikka oma vabast ajast?

Urmas

[officer]

Ja mis hinnaga müüb sinu abikaasa oma teenuseid(kokkamist-

...et prostituudi juures tuleks odavam(sry!)

[Coolhouse]

Vasa osas - puhtalt projekteerija viga ju. Klient on kuningas.
Puude osas - mida seltsimehed kipuvad unustama et gaas on muuhulgas ka geopoliitiline relv, nagu ka iga teine tsentraliseeritud tarnega ressurss. Nii et mingi plaan B peaks nii ehk naa olema.

Hakkab tulema! Gaas on jah geopoliitiline relv. Gaas on ka fossiilne kütus. Seega jääb gaasi hind Euroopa Liidus suhteliselt ebasoodsaks.
Võiks öelda et Vasa puhul oli kuningas kliendiks (kes neid kahureid juurde pani?). Kui kuningas on klient siis tänapäeva Rootsi kuningas kütab lossi soojuspumbaga.

[Külaline]

Ja mis hinnaga müüb sinu abikaasa oma teenuseid(kokkamist-

...et prostituudi juures tuleks odavam(sry!)

Ei pruugi, sest EMS-i loogikat järgides tuleks arvestada transpordikulusid edasi-tagasi sõiduks ja väärtustada seal viibitud aeg. Paar tundi lännu nagu niuhi!

Urmas

[rokikas]

Selles suhtes nõustun "EMS"-iga et erinevaid küttesüsteeme omale kalkuleerides tuleks ka oma metsast saadud küttepuu hinnaks arvestada turuhind.
Peale ühte kuuma suve ei pruugi sul metsa enam olla ja mis veelgi tõenäolisem et "tasuta kojutoojate" tervis võib otsa lõppeda koos sellest tuleneva vajadusega (pärijatel) osta need küttepuud.

[ricueza1]

polarsol.ee

lahendus tänase päevaga ,100 % kõige ekonoomne , efektiivne ja paigaldus ei maksa palju.

[2korda2]

Hakkab tulema! Gaas on jah geopoliitiline relv. Gaas on ka fossiilne kütus. Seega jääb gaasi hind Euroopa Liidus suhteliselt ebasoodsaks.

Järeldus ei tulene kuidagi eeltoodust. Gaas oli aastaid kõige odavam mugavusküte Eestis. Ikka seesama "geopoliitiline relv ja fossilne kütus". Gaas muutus kallimaks koos nafta maailmaturu hinnaga ja aktsiisi lisandumisega. Esimene neist on nüüd järsult pöördunud, teine ilmselt ei pöördu.
Coolhouse, see on juba mitmes kord, kui üritad (ebaõnnestunult) teisi kütteliike maha teha. Head kaupa müüv ärimees ei pea teisi halvustama. Iseküsimus, kui ütleksid gaasi kohta "ebakindel tulevik" või "pole roheline" (viimase väitega on äärmiselt raske põhjendada ka põlevkivielektril töötavate pumpade kasutamist).

See polarsoli reklaamija - kui loll saab üks ärimees olla, et nii labase reklaamiga end siduda?

[Vabadik]

Tundub et tuleb teemat natuke fokusseerida.
Kui nüüd kirjeldatud lahendus siiski realiseerida, millised on võimalikud tehnilised kitsaskohad?
Paneelide liigne tootlikkus südasuvel, akupaak kuumeneb üle?
Mööda panemine akupaagi suurusega? Näiteks: Liiga väike - kuumeneb ka mitte-südasuvel üle. Liiga suur - talvel ei suuda seda kaminaga kuumaks kütta mõistliku ajaga.
Veesärgiga kamina käitamine juba kuuma akupaagiga?
Mingeid nutikaid ideid liigse soojuse ärakasutamiseks või süsteemist eemaldamiseks?

[kaminaomanik]

Mina saan asjast aru nii, et ilma veesärgita kamina puhul läheb rohkem sooja soe lihtsalt korstnasse, seega sauna pole vaja karta.
Ja lõpuks saad alati akna lahti teha.

Tegelikult on selle kaminaomamisega nii, et tuld on ilus vaadata ja sooja annab kah.
Kui ma aga nüüd õigesti aru saan, et kaminat kasutatakse tulevikus ka muu kütte toetamiseks ja see muu küte on kallis gaas ja elekter ning samas puud omastarust soodsalt käes, siis ilmselt kipud talvel seda toetamist võmalikult tihedalt tegema, et gaasi ja elektriarve ikka üha madalamad oleks.
Puude eest makstud raha või töötunnid on ju talveks meelest läinud, need arved aga on igakuised.

Ja puht psühholoogiliselt mõjub see nii, et kui oled talvel usinasti tuld teinud, siis vähemalt suvel ei taha sa oma kaminas enam miskit tuld vaadata - enne lähed teed õues lõkke.

Seega, kui miski tulekolde majja teete, tehke ikka selline mis korralikult salvestab, mitte miski pooletoobine.
Ahjudel on tänapäeval väga suured klaasuksed - saab nautida seda leeki küll ja veel...

[rokikas]

Kui ikka tõesti meeldib puudega mässata ja tuld teha siis soovitaksin samuti veekamina asemel massiivse ahju plaanimist. Saad ühekorraga tulekolde, "tasuta" puude soojuse tuppa ühtlasemalt ööpäevale jaotatult ja küttesüsteemi mis ei sõltu kuidagi elektri olemasolust.
Ainult et keeruline võib olla usaldusväärse ja mõtlemisvõimelise pottsepa leidmine.

[Midagiteadja]

Lp.Vabadik maja mida plaanid teha vajab veidi üle 16,5 kw otseküttena jääb puudu sooja vee tegemine.Nüüd aitaks lisana kallimad variandid,gaas,päike.Suvel saab paneele alati kinni katta kui vaja puht tehniline lahendus.Kardan ainult,et kamin põhiküttena on halb lahendus Arvan,et kirjutatud 15kw asemel saad ehk kolmandiku kui sedagi süsteemi pead aga nagu katlamaja välja ehitama nagu mina aru sain,et kamina soojuse juhid salvestisse.Nii,et maja jääb sul kütma väljapakutud varjantidest gaas.Kamin jõuab ehk vannivee teha asi seegi.Arvesta,et pärast esimese
tule tegemist kaminasse hakkab kamin vananema st.tahmama kütteomadused vähenevad jne.See oli asja must külg.
Kui teed hea sooja maja võib olla polegi kõige halvem lahendus gaas annab ikkagi päris suure mugavuse mis polegi nii paha.

[Unkas]

Kes eestis suudaksid tarnida eri-mõõdus (ja värvis?) plaatkollektoreid (soodsalt;)
Kas vertikaalse plaatkollektoriga on mõtet põdeda selle pärast et suvel kuumeneb siiski üle ja rakendada mingit spets lahendust selle vastu. Kollektorid tulevad lõuna suunas.

Milline oleks see sobiv mõõt, millele need plaatkollektorid vastama peaks? Valikus http://smartac.eu/tooted/plaatkollektorid/ on plaatkollektorid mõõduga 2018x1037, 2018x1221, 2018x1314 mm. Kui värvi poolest on oluline päikese poolne külg, siis pakkuda on nii sinakat kui ka musta tooni, tagumine külg oleks alumiinium või pulbervärvitud RAL 7022 (hallikas pruun). Hewalex pumbagrupil on suvise ülekuumenemise ohu vältimiseks "spets lahendus" standardina olemas, ehk öisel ajal saab samade kollektorite abil jahutada akupaagis olevat vett.

Kui plaatkollektori tagakülg hakkab toa poolt avanevat vaadet varjama, võib kasutada ka Hewalex direct-flow vaakumkollektoreid, sest ka neid on võimalik (erinevalt paljudest teistest) paigaldada vertikaalselt http://smartac.eu/tooted/vaakumkollektorid/ Vajadusel saab neid kuni 25 kraadi pöörata, et tagada parem kaldenurk päikese suhtes.

Mina näen sellise lahenduse kõige suurema miinusena seda, et need kollektorid võivad suve minna ikka päris kuumaks ja mugavalt rõduservale najatamisest ja peab sellisel juhul loobuma.