Ehitusfoorum

Tere
Palun veidi nõu ja juhatust.

On soov õhkküttekaminale soojamüür juurde ehitada. On selline malmsüdamikuga kamin ja kamina pealt läheb 20cm läbimõõduga toru korstnasse. Mõte on siis kamina ja korstna vahele soojamüür ehitada, et soe veidi kauemaks tuppa jääks.

Kamin on suht selle sarnane
ainult et sirge uksega.

Kuna ruumi väga palju ei ole siis, maksimum soojamüüri laius on 4 kivi ja sügavuseks olen mõelnud 1,5 kivi.
Sellest johtuvalt ja internetist erinevaid variante otsides mõtlesin, et võiks teha midagi sellist:
Tegin kaks varianti, muidu kõik sama, aga esimesel variandil on lõõride vahe kaks kivi ja teisel üks.
Esimesel variandil on kogu lõõristiku pikkus 4,5m. Ülevalt vaskult läheks see sama toru (läbimõõt 20cm), mis enne korstnasse läks, nüüd soojamüüri. Ülevalt paremalt läheks siis soojamüürist avaus korstnasse, see oleks 13x13cm.
Kivid on 250x125x65

Nüüd siis aga küsimused.
Kas selline variant üldse sobiks soojamüüriks?
Mis on kindlasti väga valesti ja tuleks teisiti teha?
Kuhu peaks sellise horisontaalse lõõristiku puhul puhastusluugid tegema?

Tänud kõigile kaasamõtlejaile.

Õhtut.
Õhkkütte kamina passis e. kasutusjuhisess selgeks tehtud...........ca. 85% kütteväärtusest on ära kasutatud..Seega kui panna juurde soojamüür oleks see Teile halva soovimine.
Seega Kui ostsite ilma eeltööta asja. e. tõmmati müts sügavale pähe.. Olge palun hea ja neelake see alla.
Sellele ei saa soojamüüri taha ühendada..(Ka mitte soojasalvestavaid rõngaid ega an...kuulikesi(Kuna nn. kaminasüdamikust on tootja juba 85% VÄLJA VÕTNUD väidetavalt.
Kui seda uskuda siis...Kahjuks pole teil muud teha ,kui uus kütte lahendus leida. On see siis ahi,Õhksoojus pump..maaküte vmss.
Püüdke vältida veel suurema mütsi ja veel sügavamale tõmbamist...)) Konsulteerige pigem asjatundjatega...arhitektid..projekteerijad..miks mitte foorumid jne..jne.
Lõpuks tuleb Teile oma pilt...Ja siis süüdistad ainult ennnast)))))))
NB! Kui tunned ennast lõpuks targana.......Oled valel teel))))))
Tervitustega Meelis Vaiksaar

Nagu Meelis juba vihjas, pole mõtekas seda vägevat kasutegurit tähele panna. Soemüür aga lihtsamalt, et oleks parem tõmme ja ühtlasem soojenemine.

soemüür3.jpg

Aga siis küsin niiviisi, et kuna soojamüüri laiemat teha ei ole võimalik, kas üks langev ja üks tõusev lõõr oleks ok. Ma mõtlen, et ega lõõrid liiga laiad ei jää?
Põhimõtteliselt saaks selle kamina asemel ka mingi muu kütte keha panna, aga küsin just soojamüüri kohta.
(Muidu kasutan lisaküttena õhksoojuspumpa)

Õhkkütte kaminale võib soojamüüri järgi panna, nii vinge see kasutegur ka pole et soemüür jääb külmaks. Salvestab ikka. Küll pead arvestama, et liiga suur see poleks (momendil on just selline väiksem) ja umbes 4 tunnise küttetsükliga. Siis saab soemüür lõpuni kuumaks ja loodetavasti kamina eesruum saun ei ole.
Vertikaalse üleslõõride puhul pead arvestama, et iga sakk kogub tahma, pead peldid juurde arvestama. Võibolla teed ühe suure allalaskuva ja viid korstnasse alt.See on halb ülalt kuumenemise tõttu aga tahmapuhastamine ideaalne. Või jätad nii.
Langev lõõr võib soemüüris olla kuitahes lai, tõusev aga mitte.

Kui teen nii:


Kui lai peab tõusev lõõr olema sel juhul?

Mõeldud lõõride laiused vastupidi st. laskuva teed sama laia kui viimasel joonisel tõusva ja tõusva kergelt kitseneva ja sama kitsa kui laskuv vanal joonisel. See kui soovid korstnasse ühendust ülalt (lahendus tipp-topp, vaja tegema vaid hakata). Alla laskudes altühendusega saad korstna lõõri koos oma salvestusmassiga lisaks, iseasi kas sa seda soovid kasutada.

Selline variant:


Kas sain õigesti aru et nüüd tõusev lõõr peaks olema hoopis ülespoole laienev?

Nüüd sain mina valesti aru. Kui sul ring on joonisel sissetulev kaminast siis teed:
a) ülalt alla kõik üks suur lõõr, alt läheb korstnasse (altühendus)
b) nagu eelmine enne kui viimase kommentaari kirjutasin, laskub laia lõõri mööda alla, tõuseb kitsamat ja kitsenevat lõõri ülesse, korstnasse läheb ülalt (ülaühendus)

Ma ei saanud enne aru kumbatpidi gaasid liiguvad joonisel.

soemüür, laeks piisab ka kaks kihti telliseid või jäta keskmine rida tühjaks või täida see tuletõkke plaadiga.

Tänud nõuannete eest. Saan aru, et lihtsuses peitub võti.
Tundub, et mõistlik oleks üks neist kolmest variandist:

Mis on nende plussid ja miinused? Millist eelistada? Miks?

Nagu näha, viis hr Kaminahju joonis Sind õigele rajale.

Keskmine versioon unusta ära (pole mina näinud altühendusega kaminasüdamikku).

Kui Sul on juba töötav asi siis osta termomeeter ja mõõda väljuva suitsugaasi temperatuur ära.
Selle põhjal saaks edasi oletada kui pikk võiks suitsulõõr olla.

Mulle endale tundub optimaalne kolmas varjant.
Tõusulõõriks oleks korsten.
Tingimusel, et Sul on tellistest korsten.

PS laeks siis 2 kihti

Arvan ma...

Kas sul südamiku enda poolt eraldatav soojus ka kuidagi salvestub?

Tasapisi hakkab jah pilt selgemaks minema.

Selllist termomeetrit mul hetkel pole, aga uurin kas ja kust õnnestub saada.

Probleem just selles ongi, et mittemingit soojust kuhugi ei salvestu. Südamik on asetatud aeroci taolistest moodulidest tehtud ümbrise peale ja selle kohale on ehitatud kipsist kapp, mis avadest sooja õhku eraldab.

Korsten on ikka tellistest. Aga kui korstent tõusulõõrina kasutada, kas peaks siis korstnasse siibri panema? Kui panen korsta ja soemüürivahele, siis jahtub korsten kole kiiresti maha?!

Altühendusega variandi puhul mõtlesin südamiku pealt väljuva toru (painduv) alla nurka keerata. Ei tea kas selline asi on üldse võimalik. Selle variandi eesmärk oli ka see, korstna pinnale ka soojust salvestada, kui ülevalt väljub, siis korsten jääb toa osas külmaks ehk. Aga jällegi tekib siis see siibri küsimus, et pind liiga kiiresti ei jahtuks.

Korsten on ikka tellistest. Aga kui korstent tõusulõõrina kasutada, kas peaks siis korstnasse siibri panema? Kui panen korsta ja soemüürivahele, siis jahtub korsten kole kiiresti maha?!

Ma olengi altühendusega soemüüridel korstnasse siibri pannud. Korstna siibril on mõned ohud - suurim kui vesi pääseb vihmaga siibrini - see kontrolli ära. Üldjuhul ei pääse või saab mütsi teha.
Korstna siibril uuristad õigest kohast kivid lahti, segusoonde raiud kas pika (korstna)meisliga soone sisse ja siis saad siibri sisse panna, tihendad ja müürid kinni tagasi.
Ülaltühenduse puhul ei tasu korstnasse panna, soemüüri lihtsam ja mugavam.

Südamikule soemüüri planeerides tuleks alustada jah sellest, kui kõrge on südamikust väljuva suitsugaasi temperatuur. See on ära märgitud südamiku passis. Kui südamikust väljub näiteks 400 kraadi siis alt ühendades läheb ikka palju sooja korstnasse. Seal on veel teinegi arv mis tähistab gaasivoolu hulka, sellise üles-alla lõõristiku puhul võiks olla alates 8 g/s või rohkem.
Ise teeksin ka otse mineku korstnasse, et kütmist alustades tagada hea tõmme ja vajadusel soemüür välja lülitada.
Painduv suitsutoru pole pesumasinavoolik mida lihtsal alla saab keerata.
Nii ma mõtlen oma kogemuste järgi.

Seda otseteed saab altühenduse korral korstnasse teha, et ülalt on samuti otsetee korstnasse.
Kui on vaid mingi ühekordse maja lühike korsten siis on otsetee vajalik, tõmme jääb nõrgaks. Pikema korstna korral jäksab ilma otseteeta ilusasti tule alla teha ilma tõmbeprobleemita. Seega kui tõesti ei tea kui hea on korstna tõmme siis plaani otsetee. Pärast nati kehva tunne kui suitsu liigselt kütmise alguses tuppa ajab.

Otseühendustega:

Kas 125mm laiune kivi on liiga palju? Kas peaks õhema kivi valima?

Joonis OK.
Väga riskantne on kivi lappi laduda õhkküttekaminale. Arrvesta ise 4 h tunnise kütmise jooksul läheb selline servi laotud soemüür täiesti kuumaks. Kui laod lappi siis pead juba arvestama 6 h. Kuna on kogemus ka suitsugaaside mõõtmise osas õhkkütte kaminal koos soemüüriga siis kipuvad servi laotud soemüüril esimesel paaril küttetunnil kuskile 40-60 kraadi juurde, hiljem tõuseb juba 100 lähedale. Kui servi laod siis saad küll rohkem sooja kivisse aga korstnas on pikemat aega jahedad gaasid. Et ei tasuks riskida. Lappi ladudes muidugi püsib kauem soe.
Üks teine ladus (pioneer) pliidile klassikalise soemüüri lappi. Tal läheb 4 h lappi soemüür täiesti soojaks. Aga tegu oli pliidiga.

Et siis 125mm kivi peaks serviti laduma?

Mina laoks servi.
Kuid sõltub kamina võimsusest. Mida võimsam kamin või pikemaajalisemaks plaanitud kütmine siis võib ka teatud juhtudel lappi sobiv valik olla. Servi on juba 1 h juures pool müüri piisavalt võimsas küttes. Soovitan, tutvu pliitameeste soemüüride kütmise kogemusega, see käitub samamoodi nagu pliidiga kütmisel.

calmer kirjutas:Kas 125mm laiune kivi on liiga palju? Kas peaks õhema kivi valima?

Miks mitte midagi taolist http://www.bauhof.ee/tellis-ftt-65-85-sile.html

Ikkagi ei saa ma aru miks püüda mingit 10..15 % võimsusest
Südamike kasutegur on vahemikus 70..85 % - seega südamiku enda pinna kaudu see peaks ka lahkuma. Loomulikult salvestub see seintes, mööblis jne aga vähe. Tee siis juba müür ka südamiku ümber - salvestad midagigi. Ülesse serva suletavad õhurestid pindalaga vähemalt 1000 cm2
[img][/img]