Ehitusfoorum

Tere kõigile,

Käsil siis väikese sauna-elumaja (kasulik pind 63m2) ehitus lõppfaasis, torustik veetud järgmiselt:
SP: kahte magamistuppa, elutuba-kööki ja saunaruumi
VT: WC, dushiruumis ja saunaruumis.
projekteerija märkis bilanss: SP: 44l/s ja VP: 44l/s

Võetud ja saanud kaks pakkumist:
Swegon Casa R85 Premium (rootor)
http://www.swegon.com/en/Products/Home- ... 5-Premium/
Vallox 110SE (plaat)
http://www.vallox.com/tiedostot/4/docum ... 120314.pdf

Olen siin foorumis juba seda vent teemat lugenud rohkem kui viimase aasta jooksul ajalehti, aga ei oska ikka väga mingit tarka otsustada. Soomlaste http://www.suodatinkeskus.com pakub Swegon filtrate hinnaks 32€, Valloxi 27€ vastu. Küllap siis nii nad enam-vähem kujunevad ka siinpool lahte.. Swegoni küttekeha tundub 500W ja Valloxil 900W, kui ma asjast õigesti aru saan..?! Swegoni pakkumine mõnisada ühikut kallim.
Kumba asjatundjad eelistaks ja miks ?

tänud tagasiside eest...

Võrdle seadmete kasutuskulu talvel. Milline on ventilaatorite ja elektritenni voolutarve samadel tingimustel (õhuhulk, kanali rõhk, välisõhu temp ja ruumi temp).
Võid uurida veel järgmise rootoriga seadme hinda http://www.cliox.ee/ventilatsioon/venti ... irit-uni-2

Kui lähteandmed on järgmised: õhuhulk ±44 l/s, välisõhu temp -24ºC, ruumiõhu temp +22ºC, sissepuhke õhu temp +21ºC

siis tolle seadme voolutarve talvel on järgmine:
sissepuhke ventilaator poolsaastunud filtriga 35W, väljatõmbe ventilaator poolsaastunud filtriga 28W, rootori mootor 3W, elektriline järelküte 400W

Lisaks uuri veel varufiltrite ja varuosade hinda ja saadavust.

Varufiltrite hind on alati üle mõistuse kõrge - uuri võimalust filtreid ise teha - lihtsamal juhul on vaja ainult kääre, et õige suurusega tükk kangast välja lõigata.

Räägitakse, et Henry Ford ei saanud rikkaks mitte autode, vaid varuosade müügist.

Kas tänapäeval kõik vendid juba "õhu parameetreid" suudavad mõõta?
On ju mõttetu vurada sama kiirusega nii rahvast täis, kui tühja maja korral.
Sai proovitud ühte, mis mõõtis nii õhuniiskust kui CO2 ja pani pöördeid juurde, kui need üle läksid.
Kusjuures see CO2-e mõõtmine reaalselt toimis. Sai proovitud, milliste näitude korral tekkis "umbse ruumi" tunne ja siis lävend sellest veel parasjagu alla sätitud. Tundus igati mõistlik loogika.

Minu aparaadile sab kah neid anduri panna kuid ma ei ole seda teinud.

Toimin vastupidi - kogu aeg on vähimal kiirusel ja see on OK.
Kui palju rahvast majas, siis keeran juurde - seda juhtub vast kord kahe aasta jooksul.

Külaline kirjutas:Kas tänapäeval kõik vendid juba "õhu parameetreid" suudavad mõõta?
On ju mõttetu vurada sama kiirusega nii rahvast täis, kui tühja maja korral.
Sai proovitud ühte, mis mõõtis nii õhuniiskust kui CO2 ja pani pöördeid juurde, kui need üle läksid.
Kusjuures see CO2-e mõõtmine reaalselt toimis. Sai proovitud, milliste näitude korral tekkis "umbse ruumi" tunne ja siis lävend sellest veel parasjagu alla sätitud. Tundus igati mõistlik loogika.

Alati ju võid ju nädala taimerit kasutada, sama mõistlik.

Rostfrei kirjutas:Alati ju võid ju nädala taimerit kasutada, sama mõistlik.

Alati võib ka lehvikuga tuult viibutada või manuaalselt kiirust kruttida.
Praegu on CO2-e ja õhuniiskuse sensorid juba mõistlikusse hinnaklassi jõudnud.
Võiks ju kasutada.

Külaline kirjutas:

Rostfrei kirjutas:Alati ju võid ju nädala taimerit kasutada, sama mõistlik.

Alati võib ka lehvikuga tuult viibutada või manuaalselt kiirust kruttida.
Praegu on CO2-e ja õhuniiskuse sensorid juba mõistlikusse hinnaklassi jõudnud.
Võiks ju kasutada.

Alati võib ju üleautomatiseerida, eelistan KIS.

Rostfrei kirjutas:Alati võib ju üleautomatiseerida, eelistan KIS.

CO2 andur on rohkem automaatikat kui nädalakell?
Pealegi, mida see nädalakell majas viibivast inimeste arvust teab? Kui sinna "tööaeg" peale panna, siis oleks lihtsam ja täpsem juba signaga siduda.

Kuidas see eespool kirjas oli - "vast paar korda aastas rohkem rahavast" ning selleks vaja lisada CO andur? Kui programmkell on juba sisse ehitatud, siis miks paari korra pärast lisa kulu ning lisa vudin? Aga ega kätt ette panna ei saa, iga ühe vaba valik.

Rostfrei kirjutas:rohkem rahavast" ning selleks vaja lisada CO andur

CO andur on hoopis midagi muud, jutt oli CO2 andurist.

Küülaline kirjutas:

Rostfrei kirjutas:rohkem rahavast" ning selleks vaja lisada CO andur

CO andur on hoopis midagi muud, jutt oli CO2 andurist.

Vabandust, põhimõttest, looda said ikka aru, või pean postituse parandama?

Mida head saab vendis ikkagi programmikellaga teha?
Öösel tahaks samuti ventileeritud keskkonnas elada. Elanike äraolekul vendi vähendamiseks sobib paremini signaga sidumine.

Külaline kirjutas:Mida head saab vendis ikkagi programmikellaga teha?
Öösel tahaks samuti ventileeritud keskkonnas elada. Elanike äraolekul vendi vähendamiseks sobib paremini signaga sidumine.

no ilmselt öösel töötab vent siis magamistubades, päeval elutoas, - vaja siis veel automaatselt juhitavaid klappe...

Nina eelistaksin plaati, järgnevatel põhjustel:

1. Õhuhulgad on sul liialt väiksed, et rootori veidi parem kasutegur väja tuleks.
2. Plaadi hooldus on lihtsam.
3. Terve agregaat on lihtsama ehitusega.
4. Hind ka parem.

Sidumine valvesignalisatsiooniga on väga hea idee, toimib.

10 points vajaduspõhisele ventileerimisele. Niiskuse ja CO2 mõõtmine. Pigem rõhu sellele, sealt saad kokkuhoiu, mis teeb iga kell ära plaadi ja rootori vahelisele kasutegurile.

Palju plaadil elektritenn korraliku talvega voolu võtab, et ära ei külmuks?
Mina rootoriga tenni sees hoia, pole mõtet otseelektriga kütta.
-25C on sissepuhe 11C ja mingit külmumist ei toimu.

Külaline kirjutas:Palju plaadil elektritenn korraliku talvega voolu võtab, et ära ei külmuks?
.....

?
See küttekeha on pärast soojusvahetit (vähemalt Ilmava Digitil) kuidas see saab külmumist ära hoida?

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:Palju plaadil elektritenn korraliku talvega voolu võtab, et ära ei külmuks?
.....

?
See küttekeha on pärast soojusvahetit (vähemalt Ilmava Digitil) kuidas see saab külmumist ära hoida?

Plaadil on küttekeha enne soojusvahetit, muidu oleks suuremate külmadega plaat jääs.

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:Palju plaadil elektritenn korraliku talvega voolu võtab, et ära ei külmuks?
.....

?
See küttekeha on pärast soojusvahetit (vähemalt Ilmava Digitil) kuidas see saab külmumist ära hoida?

Plaadil on küttekeha enne soojusvahetit, muidu oleks suuremate külmadega plaat jääs.

http://www.tuulutaja.ee/juhendid/Juhend ... t%20SE.pdf
Mina seda lisavarustuse hulka kuuluvat eelsoojendust pole hankinud... ma ei tea, kas 15 A tagusel mudelil seda võimalust oligi.
Järelsoojendus aga on teisel pool soojusvahetit.
Talvel torudest aga igatahes õhku sisse puhub....

Mul on see eelküte nulli keeratud kuna ta sunnik raiskab ju elektrit. Vallox plaatsoojusvahetiga. Kas midagi läheb seal tuksi kui kütekeha nullis ja õues pakane?
Mõõtsin parasjagu ventmasina elektritarbimist ja nii kui kütte lubasin, oli hops kahe kilowati peal tarbimine. See pole ikka ok....

see ongi ju soojusvaheti tööpõhimõte.
Vahetad soojuse raha vastu

Kui plaatsoojusvaheti korral näit sees +25C, väljas -25C ja kasutegur >50%, siis peab väljuv õhk olema põhimõtteliselt miinuskraadides. Sellisel juhul PEAB mingitele pindadele soojusvahetis jää tekkima. Minu arusaamist mööda selle sulatamiseks ongi eelsoojendi mõeldud. Sisse peaks lülituma vaid juhul, kui tuvastab jää tekkimise. Kui eelsoojendit pole, siis "targem" masin üritab sissepuhke kinni panna ja ainult välja puhkudes selle ära sulatada, mis võib parasjagu kaua aega võtta. Piisavalt targa masina korral peaks eelsoojendust kasutatama ainult sulatustsüklites.

Mul on nii "tark" masin, et liiga külma välistemperatuuri puhul piirab sissevõetava õhu hulka bi-metall vedru abil. Pole kunagi jäätunud ja elektritenni ei kasuta. Aparaat on Ilto mingisugune.

Aga teemasse ka- soovitan plaatsoojusvahetit. Hooldus lihtne ja kulud minimaalsed. Filtreid teen ise.