Ehitusfoorum

Tere.
mõtlesin sel teemal natuke arutleda ja nõu küsida.
Näiteks järgmised erinevate tootjate toodetavad krohvisegud:
http://www.silikaat.ee/et/m%C3%BC%C3%BCrim%C3%B6rdid
http://www.uninaks.ee/krohvisegu-ehitustoodeks
http://www.sakret.ee/et/toodangukataloo ... /cat_id=44
Kas nende vahel valikut tehes lisaks hinnale muude omaduste osas, näiteks paigaldusmugavus on täheldatud erinevust: plusse, miinuseid? Missuguseid?
Milline on nüüdisajal kohalikul turul valmis krohvipinna nõutav kvaliteet mõõdetuna näiteks 2m latiga millimeetrites, mis vastaks klientide või/ja maalrite ootustele?
Näiteks, Soome RYL-is on lubatud hälve 2 m kohta kvaliteediklass 1 puhul(mis tähendab siis eriti kõrget kvaliteeti) +/-3 mm.
Klass 2 (mis on näiteks eluruumidele mõeldud) puhul võib suurim hälve olla +/-5 mm.
Ja mis võiks olla konkurentsivõimeline hind klientide poolt vaadatuna ja teenuse pakkujate poolt vaadatuna?
Tänud vastajatele.

vuuk kirjutas:... Milline on nüüdisajal kohalikul turul valmis krohvipinna nõutav kvaliteet mõõdetuna näiteks 2m latiga millimeetrites, mis vastaks klientide või/ja maalrite ootustele?
Näiteks, Soome RYL-is on lubatud hälve 2 m kohta kvaliteediklass 1 puhul(mis tähendab siis eriti kõrget kvaliteeti) +/-3 mm.
Klass 2 (mis on näiteks eluruumidele mõeldud) puhul võib suurim hälve olla +/-5 mm ...

Enda kogemustest. Tihti on nii, et üldehitajatele töö eest raha makstes, nende töid ei kontrollita kunagi ei lati ega loodiga. Minnes hinnapakkumiseks objektiga tutvuma, siis tavaliselt mul loodi ega latti kaasas ei ole, aga "silm on vinkliks" arendatud ja oskan juba üldehitajate vigu näha ja tellijate tähelepanu sellele juhtida. Milleks tähelepanu juhtimine? Ikka selleks, et tavaliselt kontrollivad tellijad seina sirgust ja loodsust millegipärast peale maalri töid ja maalril kaasas oleva lati/loodiga, aga üldehitajatele kehtivatest RYL normatiividest ei tea nad reeglina mitte essugi. Kui ma püüan selgitada, et üldehitajate käki kordategemiseks kulub mul rohkem materjali ja seoses rohkema materjali kasutamisega suureneb ka sellele kuluv tööaeg, siis vaadatakse mind kui väljapressijat. Kurb, aga kahjuks on see nii. Kuna maaler on viimane, kes annab majale/korterile lõpliku näo, ei taha olla see loll, kellelt nõutakse viimase peal tulemust minimaalse raha eest ehk kes peab tegema sitast sepiku või saia, siis olen muutunud aastatega konkreetsemaks. Õnneks on mulle sattunud väga arusaajad kliendid, kes saavad aru selgitustest.
Nüüd tolerantsidest. On olnud kliente, kes käivad peale kruntimist minu loodi ja latiga mööda krunditud seinu ja teevad märkust kui on tolents suurem kui 2mm, kuigi see ka see 2mm on tema silma järgi hinnatud. Ja sa, Vuuk, unistad veel 3mm-st lõppviimistluse 2 klassi puhul. Eramajade omanikud nõuavad kvaliteediklassi 1 või 0-tolerantsi, aga maksta tahavad kvaliteediklassi 3 (renoveeritavad pinnad) eest. Küll nähtud ja kuuldud, et mine sa(mina) õige oma hinnapakkumisega pikalt, mul 2x odavamatest järjekord ukse taga.
Suure tühja seina peal ei hakka 3mm(2 klassi RYL nõuete järgi) kõikumine silma, aga väiksemal pinnal teravama silma puhul hakkab häirima. Muidugi kui mööbel läheb kuhugi nurka vms variandid ehk kui millegiga tekib võrreldavuse variant, eriti köögiseinte puhul, on juba jama.
+/-5mm kõikumise korral on näiteks väga raske vaheseina juures, kus on ukseava, pahteldada sein sirgeks nii, et saaks hiljem ukseliistud ka viiskalt lengi külge kinnitada, et ei jääks mingit moodi propellerisse ega pingesse. Ühel pool ava oleva lohuga saab hakkama, aga kuidas ajada sirgeks ja loodi +5mm krohvitud muhku?
Ei kasuta tsemendi baasil krohve seinte sirgeks ajamisel. Kipskrohvidega on lihtsam tööd teha. Ühel pool ava oleva lohuga saab hakkama, aga muhuga on problemaatilisem.

vuuk kirjutas:... Ja mis võiks olla konkurentsivõimeline hind klientide poolt vaadatuna ja teenuse pakkujate poolt vaadatuna? ...

Hinnast kirjutan sulle PS-le.
PS! Kriitikat üldehitajate kohta ära võta isiklikult!

Kõigepealt, misasi on RYL?
See on (lihtsas keeles väljendatuna) paks raamat, kuhu on kirja pandud ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Näiteks osas "Tarindi RYL" käsitletakse kande ja piirdetarindeid.
Selle eessõnas on mainitud, et ühtlasi kirjeldab see kehtivat head ehitustava.
Väljaande koostas Soome Tehnoloogia Arenduskeskuse kaasabil Ehitusteabe Fond, tehes koostööd ehitusala asjatundjate, organisatsioonide, firmadega, komisjonidega. Käsikirja arutati koos erinevate osapooltega. Tehti koostööd Rootsi ja Norra ametitega.
Kuna Eestis kvaliteedinormid puuduvad, siis on RYL "laenatud" Soomest.
Miks seda vaja on? Põhjendatakse sellega, et kaitsta ja juhendada ehitamisprotsessis olevaid erinevaid osapooli - ehitustellijaid, ehitajaid ja ka projekteerijaid.
Kvaliteet on alati suhteline nagu iga teinegi omadus.
Vältimaks asjatuid vaidlusi ja arusaamatusi, mis on kvaliteetne, mis vähem kvaliteetne ja mis mittekvaliteetne (või mis on normile vastav töö ja mis on alturts), selleks ongi kokkuleppeliselt paika pandud üldised kvaliteedinormid, sh RYL, milles sätestatakse numbriliselt vastavalt kvaliteediklassidele piirid või skaala. Et oleks millegi alusel võimalik kvaliteeti määrata.
Ma arvan, et iga piisava ehituskogemusega inimene saab ju aru, et käsitöönduslik ehitamine pole kunagi täiesti sirge kui lähtuda sirge definitsioonist. Seda isegi mitte tööstuslik ehitamine.
Samas, nagu kommentaaride põhjal selgub, RYL- i normid osade inimeste arusaamadega ehituskvaliteedist ei kattu.
Mõõtmisvahendiks kvaliteedi hindamisel, nagu selgub, on mõnedel hoopis 500 rutsine.
Täiendavat lugemist:
http://www.majaehitaja.ee/kvaliteet-alg ... EnK6K1O5Ag

Urmas kirjutas: Ei kasuta tsemendi baasil krohve seinte sirgeks ajamisel. Kipskrohvidega on lihtsam tööd teha.

Huvitav on see, et kui välispiirde siseküljel peab ehitusfüüsikalise loogika seisukohalt olema aurutihe materjal( võimalikult difusioonikindel materjal, näiteks kile), siis krohvitavate seinapindade puhul materjalide valikul lähtutakse eelkõige millestki muust.

Urmas kirjutas: Suure tühja seina peal ei hakka 3mm(2 klassi RYL nõuete järgi) kõikumine silma, aga väiksemal pinnal teravama silma puhul hakkab häirima. Muidugi kui mööbel läheb kuhugi nurka vms variandid ehk kui millegiga tekib võrreldavuse variant, eriti köögiseinte puhul, on juba jama.
+/-5mm kõikumise korral on näiteks väga raske vaheseina juures, kus on ukseava, pahteldada sein sirgeks nii, et saaks hiljem ukseliistud ka viiskalt lengi külge kinnitada, et ei jääks mingit moodi propellerisse ega pingesse. Ühel pool ava oleva lohuga saab hakkama, aga kuidas ajada sirgeks ja loodi +5mm krohvitud muhku?

Arvan, et enamus endast lugu pidavatest töö teostajatest püüavad teha parima, mis oskavad.
Krohvimisetöö (mõtlen siinkohal eelkõige tsemendi baasil või näiteks lubi-tsement segudega krohvimist) on sellise iseärasusega, et pärast segu pinnale kandmist on silumiseks mingi "X" aeg, mille jooksul on võimalik pind sirgemaks ja siledamaks saada. See aeg sõltub mitmest tegurist. Selle aja jooksul pind järjest tahkub ning mingil momendil enam siluda pole mõtet. See on aeg, mille jooksul peab töömees jõudma saavutada maksimaalse tulemuse. Kui on mingisugune teada olev numbrilise väärtusega pinna kõveruse kvaliteedinorm ees, siis tavaliselt vast iga krohvija püüab sellegipoolest 0-tolerantsi saavutada, aga enamasti jääb valmis pinna kõverus 0...2 mm/2m kohta. Erandina üksikutes kohtadesse jäävad suuremad kõverused. Kui palju valmis krohvipindadest jääb nõutava kvaliteedinormi piirile või normi piirist väljapoole, see sõltub juba töö tegija meisterlikkusest.
Oskuslik maaler aga enne pahteldamise alustamist leiab kõverused üles. Selle asemel, et muhkusid-lohkusid pahteldamise käigus kopeeriks või võimendaks (eelmise tööoperatsiooni teostamisvigade süüks ajamine on ju kõige lihtsam), on võimalik lohkudesse pahtlit paksemalt ja muhkudele õhemalt panna. See ongi pahteldamise üks mõte ja näitab vast ühtlasi maalri töö meisterlikkust.

vuuk kirjutas:Erandina üksikutes kohtadesse jäävad suuremad kõverused. Kui palju valmis krohvipindadest jääb nõutava kvaliteedinormi piirile või normi piirist väljapoole, see sõltub juba töö tegija meisterlikkusest.
Oskuslik maaler aga enne pahteldamise alustamist leiab kõverused üles. Selle asemel, et muhkusid-lohkusid pahteldamise käigus kopeeriks või võimendaks (eelmise tööoperatsiooni teostamisvigade süüks ajamine on ju kõige lihtsam), on võimalik lohkudesse pahtlit paksemalt ja muhkudele õhemalt panna.

Miks peaks maaler omast eelarvest parandama krohvija praaki

Normaalse protsessi kulgemise eelduseks on ikkagi olukord, et iga etapi väljund vastab (ilma eranditeta, erandid reklameeritakse, mitte ei kaeta järgmise etapi teostaja kukrust) kokkulepitud tingimustele.

Mis on praak ja mis mitte, see on suuresti tõlgendamise küsimus. Inimeste nägemus ja arusaamine kvaliteedist või praagist on vägagi erinev.
Sellega nõus, et maaler ei peaks oma eelarvest kliendile ehitamist kinni maksma. Samuti ei peaks seda mitte ka krohvi- või müürimees. Ikka tellija ise olgu oma ehituskulude eest maksja.

vuuk kirjutas: Oskuslik maaler aga enne pahteldamise alustamist leiab kõverused üles. Selle asemel, et muhkusid-lohkusid pahteldamise käigus kopeeriks või võimendaks (eelmise tööoperatsiooni teostamisvigade süüks ajamine on ju kõige lihtsam), on võimalik lohkudesse pahtlit paksemalt ja muhkudele õhemalt panna. See ongi pahteldamise üks mõte ja näitab vast ühtlasi maalri töö meisterlikkust.

Lähtuks ikka järgmisest:
Seinad krohvitakse sirgeks ja pahteldatakse siledaks, mitte ei hakata parandama pahtliga, kui krohvitöö on kehva, siis tuleb see üle teha vastava krohviseguga nii, et kõikumine jääks normi piiresse(ütleme 2mm, 2m kohta) ja seejärel pahteldatakse.

Maalri asi ei ole kõverusi otsima tulla ja kohe hakata vaegtöid parandama, jah see on võimalik, aga see võtab lisaressurssi tellijalt, seega iga etapi lõpetanu võiks oma töö eest vastutada, kui seda ei tehta, siis läheb tellijale see kena kopika maksma.
Selliseid tööetappe on ehitusel mitmeid ja iga järgnev töö sõltub eelnevast, kui kõik eelnenud tööd on üle jala lastud, siis on viimistlejatel paras peavalu asi korda saada.

madis64 kirjutas:Miks peaks maaler omast eelarvest parandama krohvija praaki ...

Tänan muretsemast maalrite kasumi pärast , aga üldiselt kogemustega maaler oskab objekti eelneval ülevaatusel enam-vähem hinnata krohvimise kvaliteeti ja kui midagi on nihu, siis kannatab selle all ainult tellija rahakott.

Urmas kirjutas: siis kannatab selle all ainult tellija rahakott.

Ma tellija rahakoti eest siin seisangi - kui iga tööetapp ei algaks eelmise etapi vigade parandamisega, siis oleks protsess lõppsummas ju tellijale odavam

Manowar kirjutas: Seinad krohvitakse sirgeks ja pahteldatakse siledaks, mitte ei hakata parandama pahtliga, kui krohvitöö on kehva, siis tuleb see üle teha vastava krohviseguga nii, et kõikumine jääks normi piiresse(ütleme 2mm, 2m kohta) ja seejärel pahteldatakse.

Nõus - krohvitakse sirgeks, pahteldatakse siledaks. Kuid, mis on sirge ja mis on sile, see on suhteline ja kokkuleppeline. Sellepärast ongi soovitav enne hinnas kokku leppimist täpsustada algkvaliteet ja lõppkvaliteet.
Minu praktikas on kunagi ette tulnud sirgeks krohvida kuni 10 cm kõverusega laotud seinu. Sellise seina sirgeks krohvimisel peab tegema palju lisatööd. Kelle eelarvest?
Kõik ehitusprotsessis osalejad peavad paratamatult leppima ka mõningase lisatööga.
On see siis kellegi eeltegija, projekteerija, ehitusjuhi või tellija enese tegemise või tegemata jätmise vili, mis selle põhjustab.

Ütleme nii, et ehitaja (iga ehitusprotsessis osaleja) on kah inimene, aga inimene vahel eksib. Vähem eksib see, kes rohkem püüab ja kes oma tööd hästi valdab.

Ja eks me kõik loomulikult mõnikord seisame siin postitusi tehes iseenda või mingisuguse huvigrupi huvide ehk nii öelda rahakoti eest.

vuuk kirjutas:... Kõik ehitusprotsessis osalejad peavad paratamatult leppima ka mõningase lisatööga...Ütleme nii, et ehitaja (iga ehitusprotsessis osaleja) on kah inimene, aga inimene vahel eksib...

Vot selle mõtte osas vaidlen sulle, Vuuk, kohe kõvasti vastu.
Kurat, mulle ei maksta ühtegi senti kui ma unustan mõne akna- või uksepale akrüülimata, peale värvimist teibid maha võtmata jms. Kes need maalri pisipuudused likvideerib? Järgmise etapi tegija ehk järelvalve, koristusfirma, tellija? Maaler on kah inimene, aga inimene vahel eksib. Kahjuks tellija vist ei lepi sellega, et peab tegema minu järel mõningaid lisatöid, tal on lihtsam mulle mitte maksta enne kui kõik pole ornungis.

Suuremte mahtude puhul nagu terve maja viimistlus ma üldiselt ei torise ja tõesti ei kirjuta arvet mõningate lisatööde eest, aga allpool mõned näited, kus ma ei ole oma arvamust enda teada jätnud.

Mul on olnud juhus,kus tellija tahtis keelduda maksmast vahearvet sellepärast, et lihvimistolm oli koristamata. Üldiselt ma kurjaks ei saa, aga tookord ütlesin välja oma arvamuse. Puitkarkassmaja, mustaks põrandaks OSB, küsisin eelnevalt, kas on vaja katta, sest tahes tahtmata kukuvad mõned pahtlilärakad üle labida ääre. Öeldi, et pole vaja katta. Kuna enne kruntimist teen alati korraliku koristuse, siis tolmu seest on kuivanud pahtlilärakaid kergem OSB pealt kätte saada. Ja siis ladusin välja oma arvamuse üldehitajast. Mille kuradi pärast oli üldehitajal vaja jätta nurkadesse ja lae äärtesse kuni 1cm vahed? Ei oska mõõta, ei olnud kangi kipsplaadi lükkamiseks lae serva? Mina pidin neid enne paberteibi paigaldamist hakkama täiendavat täitma. Mille kuradi pärast üldehitaja pani seintele kõigepealt OSB ja kipsplaadi ja seejärel alles hakkas vormistama akna- ja uksepalesid, selmet teha kõigepealt OSB-ga ring peale ja seejärel kipsplaadi ring. Tulemuseks oli see, et palede juures paistsid korraga nii OSB kui ka kipsplaadi servad, mida nurgatugevdus ära ei katnud ja ma pidin kõigepealt hakkama servale paigaldama paberteipi ja alles seejärel sain paigaldada nurgatugevduse. Neid lisatöid nõudvaid nn pisiasju, mis mind häirisid, oli veelgi. Ütlesin otse välja, et üldehitaja oleks võinud koristamise asemel istuda netis või käia kursustel, kus õpetatakse tööde järjekorda kipsplaatide paigaldamisel, mitte mina ei pea tema järel lisatöid tegema ilma rahata.

Väljapunnitavatest kipsikruvidest ma ei räägigi. Jutt ei käi 1-2-3 punnitavast kruvist 10m2 kohta, vaid 1-2-3 kruvist ühe kipsplaadi kohta. Olen juba ka varem kirjutanud, et lasin ühel objektil lasin tellijal üldehitajad tagasi kutsuda ja oma töö ümber teha. No ei saa mina anda garatiid tööle, kus kipsplaat on lakke paigaldatud 60 sammuga, otsavuukides tugevdusi ei olnud ja punnitavatest kruvidest ma ei räägigi.

Ühel objektil, kus käisin tutvumas, küsisin spetsiaalselt, kas pean eelnevalt kipsimeeste kvaliteedi latiga üle kontollima. Öeldi ei. Olgu, tegin krundini, palgapäev, tuldi latiga ja väideti, et mina olen 1cm loodist välja pahteldanud. Püüdsin neid maapeale tagasi tuua ja näitasin sõrmega kipsimeeste poole. Enne järgmise etapi alustamist kontrollisin kõik üle ja kirjutasin ühe A4 suurusele lehele puuduste nimekirja. Käisin paari päeva pärast kontrollimas, osad kohad olid hullemaks läinud. Läksin nädala pärast, ei midagi. Peale seda keeldusin koostööst ja lõpetasin lepingu.

Millegipärast nõutakse maalritelt viimast millimeetrit lõppviimistlusel, aga samas osadele üldehitajatele on makstud ülejala tegemise eest nagu nad oleksid viimase millimeetri välja punnitanud. Üldehitajate väiksemate apsakate parandamise eest ma raha ei küsi, aga vait ma ka ei ole ja juhin tellijate tähelepanu apsaktele kui see ähvardab mõjutada minu töö kvaliteeti ja sellega seoses ka garantiid.

Kui mõnele tundub see kommentaar minu virisemisena, siis jään eriarvamusele. Kõikide eelnevate etappide tegijate lõpptulemus peab olema korralik, sest sellest sõltub ka maalrite poolt tehtav lõpptulemus.

Vuuk, ära tunne ennast sellest kommentaarist isiklikult puudutatuna!

vuuk kirjutas: Nõus - krohvitakse sirgeks, pahteldatakse siledaks. Kuid, mis on sirge ja mis on sile, see on suhteline ja kokkuleppeline. Sellepärast ongi soovitav enne hinnas kokku leppimist täpsustada algkvaliteet ja lõppkvaliteet.

Suhteline ja kokkuleppeline, aga mis puutub siia pahtliga tasandamine? Kui klient on krohvijaga kokku leppinud, et seina kõikumine võib olla 5mm/2m kohta, siis see sein jääb ka selliseks peale maalritööd, juhul, kui maalriga ei ole kokku lepitud teisiti.
Mõistlik inimene ei hakka selliseid kõikumisi pahtliga tasandama, vaid krohvib seinad üle, vastavalt kliendi kvaliteedi nõudele ja esitab selle eest eraldi arve.
Kui klient tahab ühe töö eest 2 korda maksta, las ta siis maksab.

vuuk kirjutas: Minu praktikas on kunagi ette tulnud sirgeks krohvida kuni 10 cm kõverusega laotud seinu. Sellise seina sirgeks krohvimisel peab tegema palju lisatööd. Kelle eelarvest? Kõik ehitusprotsessis osalejad peavad paratamatult leppima ka mõningase lisatööga.

Kui sa lähed kliendile tegema tööd, siis ega ometi mitte oma eelarvest, arve esitad ikka kõigi tehtud tööde eest, mis katab kinni ka sinu ajakulu lisatöödele või toimetad sa kuidagi teisiti?

vuuk kirjutas: Ütleme nii, et ehitaja (iga ehitusprotsessis osaleja) on kah inimene, aga inimene vahel eksib. Vähem eksib see, kes rohkem püüab ja kes oma tööd hästi valdab.

Viimistleja ei pea oma taskust kinni maksma teiste tegematta jätmisi, M.O.T.T.

Tänud arvamust avaldamast.
"euromaaler jr"-le eriline tänu.
Riputasin üles väljavõtte TarindiRYL-2000-st, valmis krohvipindade tasasuse kvaliteedinõuded:
http://www.vuuk.ee/ryl_krohvipind.html
Sealse info alusel on näha, et klass 1 (kõrgeim klass) kohaselt võib tasasuse tolerants olla 2 m kohta kuni +/-3 mm, mis siinsete arvamisliidrite arvamuste alusel liigitub praaktööks.
Kas järelikult siis Soome RYL on samuti praak? Ometi on tunnistatud hea tava aluseks. Paljudes projektides on märgitud, et ehitamisel tuleb kvaliteedi tagamisel juhinduda RYL normidest.
Lohutuseks maalritele.
Näiteks tellisfassaadi ladumisel teen igapäevaselt järgmisi kaasnevaid lisatöid:
. kuna projektis pole hooneosade ja avade mõõtmete ning asukohtade määramisel arvestatud kivi mõõtmetega, siis on vaja teha enne töö alustamist üsna palju eeltööd: st mõõtmine, arvestamine, kombineerimine jne. Seda kõike, et fassaadi vuukide muster jääks võimalikult tellija ja minu kui töö teostaja poolt vastuvõetav, vastavalt sellele, kuidas lõpptulemust näha tahetakse. Osa sellest tööst teen mõnikord ära arvutis. See on päris mahukas lisatöö. Eriti kui seda võrrelda pahtlilabidaga käes mõne lisaliigutusega.
. akende ja uste lengide ja piirnevate seinakonstruktsioonide vahede üle tihendamine, sest reeglina on toppimisvahed pooltühjad. Ma võin ju jonnida öeldes, et see pole fassaadiladuja töö, aga seda tegemata jättes on ju lõpptulemus praak.
. telliste sorteerimine. Võiks ju öelda, et mis neist sorteerida - see pole minu rida. Lühidalt - sellest oleneb oluliselt kvaliteet. Aga see on juba pikem jutt.
Võiksin loetelu jätkata, aga paljudele läheks ilmselt tüütuks lugeda.

vuuk kirjutas: Sealse info alusel on näha, et klass 1 (kõrgeim klass) kohaselt võib tasasuse tolerants olla 2 m kohta kuni +/-3 mm, mis siinsete arvamisliidrite arvamuste alusel liigitub praaktööks.

Ise võtame aluseks töö tegemisel RYL-i kõrgeima kvaliteediklassi, kus minuteada on tolerantsiks krohvitööde puhul 2mm/2m kohta, ja isegi sel puhul ei hakka 2m latiga tasandatud pinda, pahtlilabidaga sirgemaks enam ajama ja teadmiseks sulle, et pahtlilabidaga seina tasandamine pole enam "pahtlilabidas käes mõni lisaliigutus", vaid selline tegevus rööviks suure osa maalritööle kuluvast ajast ja tellija rahast.
Oled hüpanud teemasse, mis on meie igapäevane tegevus ja leib, oleme töötegemise optimeerinud nii, et klient ei peaks maksma end lõhki ja tulemus saaks eeskujulik.
Üldiselt liigitab klient, kes on vastu võtmas krohvitööd 3mm kõikumise praaktööks, rääkimatta 5mm, kuigi RYL seda lubab, seepärast teeme krohvitöö tolerantsiga 0 ja harva jääb kohti, kus on 1-2mm/2m peale, mis on ka OK, igas mõttes!

Kui tahate seina pahtliga tasadada, laske käia...jõudu tööle, minul on tegelikult täiesti ükskõik, mida siinsed meistrimehed propageerivad, tehke kõik nende õpetuste järgi, siis saab "hea" ja "töö ei lõppe kunagi"!

vuuk kirjutas: Lohutuseks maalritele.
Näiteks tellisfassaadi ladumisel teen igapäevaselt järgmisi kaasnevaid lisatöid:
. kuna projektis pole hooneosade ja avade mõõtmete ning asukohtade määramisel arvestatud kivi mõõtmetega, siis on vaja teha enne töö alustamist üsna palju eeltööd: st mõõtmine, arvestamine, kombineerimine jne. Seda kõike, et fassaadi vuukide muster jääks võimalikult tellija ja minu kui töö teostaja poolt vastuvõetav, vastavalt sellele, kuidas lõpptulemust näha tahetakse. Osa sellest tööst teen mõnikord ära arvutis. See on päris mahukas lisatöö. Eriti kui seda võrrelda pahtlilabidaga käes mõne lisaliigutusega.
. akende ja uste lengide ja piirnevate seinakonstruktsioonide vahede üle tihendamine, sest reeglina on toppimisvahed pooltühjad. Ma võin ju jonnida öeldes, et see pole fassaadiladuja töö, aga seda tegemata jättes on ju lõpptulemus praak.
. telliste sorteerimine. Võiks ju öelda, et mis neist sorteerida - see pole minu rida. Lühidalt - sellest oleneb oluliselt kvaliteet. Aga see on juba pikem jutt.
Võiksin loetelu jätkata, aga paljudele läheks ilmselt tüütuks lugeda.

Mis ma sulle ütlen selle peale, kõik eelnev jutt ongi ehitustöö ja siin välja hakata tooma, kivi jooksu arvestamist, mis tuleb teha enne põhitöö alustamist on kohatu võrdlus, sellist arvestamist teeme iga töö etapiga ja sa ära tule ütlema, et sa ei ole hinna arvutamisel arvestanud ühegi lisatööga, oled need eelpool mainitud asjad kenasti oma hinnapakkumisse ära mahutanud ja see, kas sobib tellijale või siis mitte.

vuuk kirjutas:... Klass 2 (mis on näiteks eluruumidele mõeldud) puhul võib suurim hälve olla +/-5 mm...

Aga näiteks Soome maalrite "piibel"(Maalritööde RYL 2001) ei tee vahet eluruumidel või mitteeluruumidel, vaid lõppviimistlusel ehk

Tabeli 72:T1 tasasusklasse võib kasutada
järgmiselt:
Klass 1: Värvitavad või õhukese tapeedi alla ette
nähtud seinad.
Klass 2: Kanga või paksu tapeedi alla ette nähtud
seinad.

Tolerantsidest rääkides, siis 1.klaasi kvaliteedi puhul keset seina võib olla +/-3mm ja seinte ning lagede kokkupuute kohtades +/-2mm. Sama kehtib ka lagede kohta.

2.klassi tolerantsid seintel on vastavalt +/-5mm ja +/-4mm ning lagede puhul samad numbrid.

Lagede viimistluskombinatsioonid sellised

Tabeli 72:T2 tasasusklasse võib kasutada
järgmiselt:
Klass 1: Siledad, näiteks värvitavad laed.
Klass 2: Pritspinnad.

Manowar kirjutas:... aga mis puutub siia pahtliga tasandamine? Kui klient on krohvijaga kokku leppinud, et seina kõikumine võib olla 5mm/2m kohta, siis see sein jääb ka selliseks peale maalritööd, juhul, kui maalriga ei ole kokku lepitud teisiti.
Mõistlik inimene ei hakka selliseid kõikumisi pahtliga tasandama, vaid krohvib seinad üle...

Selle mõistlikkuse koha pealt ma siinkohal nii kindel ei oleks ja jätaksin erinevatel seisukohtadel olevate inimeste otsustada.
Oletame, et 30 m2 sein on valdavalt kvaliteetne: nurgad (mõtlen nii vertikaal kui horisontaalnurkasid) loodis ja sirged ehk hälbed ei ületa 2 mm/m, kuid ühes kohas on näiteks 1 m2 ulatuses lohk, mis üldisest tasapinnast jääb kuni 0... 5 mm piiresse. Siis minu arvates võiks selle lohu jämepahtliga tasandada ja seejärel kogu sein viimistluspashtliga lauspahteldada.
Kuidas sirge ja sile lõpptulemus saada, selleks võib olla mitu meetodit.
Variant 1. Krohvimisel ei panda rõhku viimasele 2...3 millimeetrile, see tasandatakse jämepahtliga pahteldamise käigus. Muidugi sel juhul peaksid maalrid oma tööriistade arsenali täiendama mõnede tööriistadega, näiteks pikk latt ja laser.
Variant 2. Ehk see, mida eelkõnelejad siin ainuõigeks peavad: Krohv kohe ideaalselt sirgeks ja loodi ja maalerdamisel pahtliga sirgemaks ajamist ei toimu.
Kui krohvi- ja maalritööd teostab sama isik, siis ilmselt vahet pole, millist meetodit kasutatakse . Tähtis, et jõutakse samale lõpptulemusele. Küsimus pigem selles kumb meetod on efektiivsem ja majanduslikult tulusam.

Manowar kirjutas: Üldiselt liigitab klient, kes on vastu võtmas krohvitööd 3mm kõikumise praaktööks, rääkimatta 5mm, kuigi RYL seda lubab, seepärast teeme krohvitöö tolerantsiga 0 ja harva jääb kohti, kus on 1-2mm/2m peale, mis on ka OK, igas mõttes!

Ei pea RYL-i normile vastavat tööd ilmtingimata liigitama praaktööks, kui sellise kvaliteediga ja vastava hinnaga on töö kokku lepitud.
Samas võib praaktööks liigitada kõike, mida teine inimene teeb.
Siinkohal oleks minul ja vast teistel foorumlastel huvitav teada, mis maksab 0 tolerantsiga krohvitöö m2?

vuuk kirjutas:...Kui krohvi- ja maalritööd teostab sama isik, siis ilmselt vahet pole, millist meetodit kasutatakse . Tähtis, et jõutakse samale lõpptulemusele. Küsimus pigem selles kumb meetod on efektiivsem ja majanduslikult tulusam...

Summa võib sõltuda liidetavate järjekorrast! Odavam on kohe korralikult teha!

vuuk kirjutas:... Siinkohal oleks minul ja vast teistel foorumlastel huvitav teada, mis maksab 0 tolerantsiga krohvitöö m2?

1,5-x korda rohkem, olenevalt aluspinna kõikumistest. Kui mul on vaja vana telliskivist seina, kus kõikumine on kuni 50mm ja vaja paigaldada korraliku tulemuse saamiseks majakaid, siis ei saa see kuidagi olla hinnalt samaväärne korralikult laotud müüriga.

vuuk kirjutas:.
Siinkohal oleks minul ja vast teistel foorumlastel huvitav teada, mis maksab 0 tolerantsiga krohvitöö m2?

Täpselt niipalju, et tavatellija unustab hinda kuuldes kohe ära krohvitöö puhul 0 tolerantsi(suhteline, milliselt laotud seina sa mõtled), kui on selgeks tehtud , et 1-2 mm, v.a ukseavad ei ole probleem, see ei tähenda, et hakkame seda 2mm pahtliga tasandama.

Inimesed, nõudmised, rahakotid on erinevad!