Kaitsemaandus vs potentsiaaliühtlustus

[Külaline]

Loen Elektripaigaldustööde raamatust (http://www.ekk.edu.ee/122191) sellist lõiku:

"Kaitsemaandus ja potentsiaaliühtlustus peavad olema üksteisest eraldatud. Näiteks
metallist veetorusid ei kaitsemaandata vaid ühendatakse potentsiaaliühtlustusega. Seevastu, kui metallist paigaldustorus paiknevad isoleeritud juhtmed, peab toru
ühendama kaitsemaandusega."

Miks see nii on? Lõpuks on katisemaandus ju potentsiaaliühtlustusega ühendatud.

Teine asi: "Tehes potentsiaaliühtlustust, ei ole keelatud nn jadamaandamine, mis kaitsemaandamise puhul on keelatud."

Miks kaitsemaandamise puhul jadamaandamine keelatud on?

[csv_csv]

hea küsimus, ootaks isegi asjatundlikku vastus/seletust. tänud ette.

[Kalvis]

Veetoru jutt siililegi selge, kui torumehed metallist toru vigastuse korral lõikavad ja keegi parsjagu elektrit varastab, saavad torumehed elektrilöögi. Lisaks juhib vesi torus kah elektrit ja täiesti isiklikult olen saanud peaaegu shokilaksu katsudes vett.
Ainus erand on puurkaevu manteltoru, see on ühtede sätete järgi keelatud ja teiste järgi lubatud.

Need eeskirjade kirjutajad on kah kirjatsurad, arvatavasti on mõeldud jadamaandamise all erijuhtu, kus keegi püüab jällegi PE juhet kokku hoida ning kasutab kaabliredeleid, tarindeid või muidu segast metallarmatuuri selleks otstarbeks. Teatud juhtudel võib katkeda PE ühendus (roostetamine, kontaktpinnad jne.) mistõttu PE ühendus katkeb. Katkenud osas võib saada jällegi ohtliku surmalaksu.