Ehitusfoorum

Tere,

Olen lahtise küna ees juba mõnda aega ning loodan, et ehk osatakse siin nõua anda. Paljudel kogemusi erinevate majade ehitamisega.

Vundament on olemas(Fibo5, 200 plokkidest), kuid ei oska kuidagi otsustada, mis teed oleks edasi õigem minna: kas tuleks teha puitkarkassiga või edasi fibo laduda?
Projektis on maja puidust, kuid enamik tuttavaid/sõpru laidab mõtet, et kivimaja ikka parem. Kui küsima hakata, et mille poolest siis, jäävad vastused väga pealiskaudseks ja tegelikult ei anna piisavat põhjust kivi edasi laduda. Mõtlesin, et laon esimese korruse kah kivist, et maja saaks kõvem ja teise poolkorruse siis teeks puidust, kuid jäin mõtlema, et milleks üldse laduda, kui keegi adekvaatselt ei oska kivi eeliseid öelda. Puidust tundub tegemine kiirem ja odavam.
Jällegi küsimus kogemustega tegijatele: kas puidust tuleb odavam ehitada, kui kivist?

Veel infoks, et majal tuleb puitvooder. Kas ehk siiski poleks ikkagi mõistlikum ja odavam puidust terve maja teha? Palju soojustuseks pannakse puitmajal, et ikka soe saaks? 200? 250?

Nagu aru saada on, siis pole sellisel määral maja ehitusega kokku varem puutunud ja loodan, et äkki oskate head nõu anda.

KUR kirjutas: Nagu aru saada on, siis pole sellisel määral maja ehitusega kokku varem puutunud ja loodan, et äkki oskate head nõu anda.

kõik su küsimused tulevad valest ostast ja nendele oskab vastata ainult projekteerimisprotsess. Erit, kui ei ole varem kokku puutunud on projekteerimine hädavajalik, muidu käid mööda meistreid ja poode m*nn peos ja ütled, et umbes niipalju seda ja nipalju teist ja pange ikka varuga, et ei peaks palju käima. eelarvet ja eesmärki nii ei seata, kontrollita.

* kas odavam või kallim : projekti järgi arvutades saab teada
* kas kiirem või aeglasem: projekti järgi saab küsida pakkumised ehitusettevõtetelt kes ütlevad tähtaja
* kas ikka soe saaks: projekteerimisel seatakse eesmärk energiaklassile ja projekteeritaksegi nii kuidas soe saab või kui soojapidavat sa soovid.

Tänud vastuse eest.

Kes projektidega kokku on puutunud võib öelda, et projekteerijaid on kõiksuguseid ja mul sattus selline osavnäpp olema kahjuks, kes näiteks pani siseseinad kõik 200 laiad(miks? ei tea), elutoa ja köögi vaheline pikkus on 9,1m, kuid ühtegi laetala projektis pole sees(peaks mõttejõul püsima teine korrus?vist küll), vundamendi lõike pealt näha külmasild(vundamendi vöö ja põrandakütte torustik olid kõrvuti projekteeritud, vahel mitte mingit soojustust, pidime ise leiutama), põranda alla soojustust 250 lausa pandud(ilmselgelt liialdamine, soojus ikka liigub ülespoole, mitte alla et nii kõvasti vaja soojustada) jne. Vigu nagu sigu ka mõõtudes ja ehitusloogikas, aga enne töö kättesaamist ju ei tea, kas tegija on hea või mitte. Kuna projekt on küllalt jama, siis ongi küsitavusi ja mõtlesin lihtsalt meestelt, kes on erinevaid maju reaalselt ehitanud, kogemusi, et mis probleemid võivad kivimajaga tekkida või mis puitmajaga. Igal asjal on midagi head ja midagi halba ning oleks hea kuulda kogemusi, miks enamus uusehitisi kerkivad kivist ja mitte puidust.

Puitkarkassmaja tuleb ilmselt odavam ja kiiremalt valmiv kui kivimaja.
Läbi puitkarkassi võib naabrimees sulle autoga elutuppa sõita, läbi betoonseina see võimalus tunduvalt väiksem.

Kui on ka põrandaküte siis 250 mm. soojustust ei pruugi just eriline liialdus olla! Tahketes kehades (betoon) liigub soojus ikka igas suunas võrdselt.
Kust pärinevad andmed et enamik uusi eramuid ehitatakse kivist?

Tänud!
Eks me tõenäoliselt jäämegi oma suurepärase projekti juurde, teeb puidust ja vaatab/leiutab, kuidas teatud kohad veidi paremini ehituslikult saaks teha. Ainult projekti järgi ehitada on ikka paras jama, kui oled trehvanud inimese otsa, kes teebki maju ainult paberil ja tema jaoks on tegu ühe projektiga mitmetest. Neilt peaks olema nõutud ehituslik kogemus enne tegevusloa väljastamist. Ma pole ka õppinud ehitust, aga mingi lihtne loogika võiks juba teatud kohtades lambi põlema panna peas, et äkki see mis ma joonestanud olen pole reaalselt füüsikat arvesse võttes võimalik.

Selle fibomajade populaaruse osas kuidagi silm näeb, kuidas ümber linna kerkib neid halle maju. Poolikute puitmajade müügikuulutusi on kordades vähem, kui fibo karpide. Võta siis kinni, kas tegelikult kah üle eesti neid rohkem on, aga kuidagi nagu silma jah on jäänud fibomaju täis põllud linna äärtes.

* Puidust ehitamine on keskmiselt natuke kallim kui kivist (~10%), aga eks see sõltub konkreetsest objektist-projektist.
* Kivist ehitamine on lihtsam. Puidust ehitaja peab olema teadlikum. Erinevaid nüansse on rohkem kui kivimajal, et saada konstruktsioonid jäigaks, auru- ja tuuletihedaks.
* Keskmist eesti meest see küll ei kõiguta, aga kivimaja tootes visatakse õhku suur kogus CO2'te võrreldes puitmajaga. Selles osas muututakse ka järjest teadlikumaks.
* Kaks paadunud kiviusku tuttavat on lõpuks oma majal ehitanud ikka vahelaed, viilkatused, teise korruse seinad ja välisfassaadi puidust.
* Laias laastus pole vahet. Nii kivimajad kui puitmajad on väga head kui need korralikult ehitatud on. Sõltub konkreetsest projektist, kliendist, saadavatest materjalidest jne mida eelistada.

Külaline kirjutas: ... projekti järgi ehitada on ikka paras jama

Sinu "projekt" on ilmselt arhitektuurne eelprojekt, mis tegelikult polegi mõeldud ehitamiseks. Selle alusel tuleks nüüd teha eriosade tööprojektid, sh. konstruktiivne projekt. Konstruktor on see, kes "vaatab/leiutab, kuidas teatud kohad veidi paremini ehituslikult saaks teha" ja suhtleb vajadusel arhitektiga.

Tänud info eest.

Küsimuseks suuresti ongi just suure pinna toestamine. Kuidas saab siduda raudtala puitseinaga? Kivimajal pole muret nagu aru olen saanud, aga kui puittala ei saa panna(moodulkorsten vastas), siis kuidas puitmajal seotakse raudtala ülejäänuga?

KUR kirjutas:Tänud info eest.

Küsimuseks suuresti ongi just suure pinna toestamine. Kuidas saab siduda raudtala puitseinaga? Kivimajal pole muret nagu aru olen saanud, aga kui puittala ei saa panna(moodulkorsten vastas), siis kuidas puitmajal seotakse raudtala ülejäänuga?

erinevad materjalid isoleeritakse üksteisest ja ikka kas kruvi või kanduriga. Lihtsalt selliseid kombinatsioone tehes ja projekteerijat kirudes peaksid ise ka tuevusarvutused läbi tegema. Projekti ei tehta nii, et ütled vennale mine tee, pead ikka näppu p*rses hoidma ennem, kui töö vastu võtatd ja huvi tundma miks midagi on just nii märgitud, see ei olegi lihtne.

Puitmaja on nn ühe põlvkonna maja, lisaks nagiseb tuulte käes.

ottt kirjutas:Puitmaja on nn ühe põlvkonna maja, lisaks nagiseb tuulte käes.

Yheks p6lvkonnaks peetakse 30a, ei juhtu nendega midagi kui l2bi ei saja ja m2rga ei saa, katus l2bi laseb voi kuskilt pidevalt seina vahele hakkab sadama siis on asi m2da 2 aastaga. Puidu puhul on igasugune hilisem muutus, vaheseinade lisamine eemaldamine, lae remont sarikate vahetus suht kerge hiljem, no 100 aasta p2rast

Tere,

ehk saan abiks olla, kirjuta ap12@hot.ee .Läbi käidud etapp ( nii projekteerimine, kui ise ehitamine ).

Mina isiklikult tahaksin ehitada võimalikult tulekindla maja, kivi ei põle.

Mööbel ja siiseviimistlus põlevad nii hästi, et kahjustavad ka r/b laepaneele, ega needki pärast tulekahju ei pruugi terveks jääda.

EMS1 kirjutas:Mina isiklikult tahaksin ehitada võimalikult tulekindla maja, kivi ei põle.

Puitmaja põleb maani maha. Järgi jääb vundament.
Kivimajal põleb sisustus ja katus ära. Järgi jäävad vaid seinad ja vundament.
Kindlustus maksab kahju kinni. Puitmaja puhul ehitad saadud summa eest UUE maja, kivimaja puhul aga hakkad vana põlenud maja renoveerima.

Kunagi oli ,et kui korstnajalgpüsti siis kindlustusraha ei saa