Ehitusfoorum

Kas on vahet rakendusvoolu väärtuses?

Koolifüüsikat meenutades - ruutjuur kahest

Rakendumisvoolu osas vahet olla ei tohiks, paraku väljalülitumisel DC kaar niisama lihtsalt ei kustu kui AC oma.

Kas sellised asjakesed ei sobi kasutada

http://www.schneider-electric.com/produ ... 7-c60h-dc/

?

madis64 kirjutas:Koolifüüsikat meenutades - ruutjuur kahest

Jah - koolifüüsikast on kasu, iseasi, kui kaugele keegi selle füüsikakursusega jõudis. Newtoni seadustest ei piisa.

Termovabasti rakendumisel (ehk siis ülekoormusel) ei ole vahet, sest vahelduvvoolu puhul opereeritakse ju teatavasti efektiivväärtustega, mis lihtsama definitsiooni kohaselt ongi selle vahelduvvooluga sama suure töö ära tegeva alalisvoolu väärtus.

Lühise puhul tulevad juba mängu siirdeprotsesside diferentsiaalarvutused. Lihtsa ruutjuur 2-ga siin läbi ei saa, aga vähemalt ABB moodulkaitselülititel tuli magnetvabasti rakendumisvool alalisvoolu korral korrutada 1,5-ga, nii, et umbes sinnakanti küll. Tolle tootja ühepooluselist tavalist moodulautomaati kannatas kasutada kuni 72 V DC-ni, kaks poolust järjest pannes 125 V DC.
On ka eraldi seeriad puhtalt DC puhul kasutamiseks, seal on mängus juba püsimagnetid ja oluliseks muutub automaadi ühendamise polaarsus.
Samas saab pooluse kohta vist 220V DC pinget rakendada.

Sinu toodud schneideri linki mu arvuti hetkel miskipärast ei ava, aga tüübitähise järgi võib arvata, et tegemist on samuti spets DC automaadiseeriaga. Seega vana hea soovitus - kui enam mitte miski muu ei aita, siis lugege instruktsiooni...

PS
Sain selle sinu lisatud lingi lahti- see dokument käib küll minuarust tavaseeria vastavusest Ameerika standardite kohta, aga vihjest IEC 60947-2 põhjal saab järeldada, et samuti siis 60V DC pooluse kohta - kaks poolust järjestikku 125V .

PS2
ABB vastav kokkuvõtlik leht tavaautomaatide koht on siin (tagapool on ka rakendumiskarakteristikud):
http://www05.abb.com/global/scot/scot20 ... 2_view.pdf

spets alalisvooluseeria S200 ..UC kohta siin :
http://www05.abb.com/global/scot/scot20 ... 2D0206.pdf

Kui kõrge alalispingega on tegemist?

Schneideri DC automaadid eestikeelse jutuga on lk 33

http://www.schneider-electric.ee/docume ... _eesti.pdf

TNX vastajatele.
Teema tuli aktuaalseks seoses vajadusega 120W päikesepaneeli ja aku vahele midagi paigaldada, et ühendusjuhe ei töötaks lühisekaitsmena.

Youtube-is leiab otsinguga "dc breaker solar" igasuguseid huvitavaid teemakohaseid videosid:

http://www.youtube.com/watch?v=Cup5fMGaE2g

http://www.youtube.com/watch?v=kRB7Z66brO0

madis64 kirjutas:Youtube-is leiab otsinguga "dc breaker solar" igasuguseid huvitavaid teemakohaseid videosid:

http://www.youtube.com/watch?v=Cup5fMGaE2g

http://www.youtube.com/watch?v=kRB7Z66brO0

Kenad illustratsioonid eelnevale seletusele.

Huvitav - mitu protsenti inimestest teevad nüüd järelduse, et Schneideri automaat on alalisvooluahelale parem kui Mölleri oma...


(Sorry - minu esmane kommentaar oli ennatlik).
Esimeses videos näidatakse spets DC automaadi õige polaarsusega ühendamise vajadust Mölleri näitel.
375 voldisel alalispingel töötavat ahelat lülitatakse esmalt õiget pdi ühendatuna ja seejärel valet pidi ühendatuna, kus see siis põleb maha juba ahela lihtsal väljalülitamisel.

Teisel juhul toimetatakse Schneideri tavaautomaadiga 15 V alalispingel, see rakendub ülekoormusel ja värk ei põle maha...


Aga tegelikult on esimeses videos puust ja punasena näha, mis juhtub, kui automaati kasutatakse lubatust kõrgemal pingel.
Kontaktid lülitatakse lahti, nende vahel tekib selle käigus alati elektrikaar, kuid lubatust suuremal pingel ei suuda kaarekustutusmehhanism elektrikaart kustutada ja see jääb edasi põlema - st ahel tegelikult ei ole lahutatud ja kaitselülitis on pidev leek - no ja põlebki (vaikselt) maha.
Siin näide kuidas Hageri automaati 2000 V juures välja lülitatakse:
https://www.youtube.com/watch?v=H3fP3cFZ8VU

Alalisvoolu elektrikaart palju raskem kustutada kui vahelduvvoolu oma - vahelduvpinge käib vahepeal nullist läbi ja kaare toide katkeb. Erinevuse illustreerimiseks sobib hästi sealtsamast võetud video
https://www.youtube.com/watch?v=Zez2r1RPpWY

See eelpool mainitud vaikne mahapõlemine toimub liig kõrgel pingel kuid nimivoolu suurusjärku jääva voolutugevuse juures.
Kui ületatakse automaadi lühisvoolu lahutusvõimet, siis sisuliselt on asi sama - kaarekustutusmehhanism ei suuda elektrikaart kustutada ja see põleb edasi, kuid efekt tingituna lühisvoolu suurest võimsusest on vägevam:
https://www.youtube.com/watch?v=d1Z0-o9rKr8

madis64 kirjutas:Koolifüüsikat meenutades - ruutjuur kahest

Ruutjuur kahest korda käis pinge tippväärtuse kohta ju.


Aga algsele küsijale vastuseks, kuna tegu on vist peamiselt lühisekaitsega, mitte ülekoormuskaitsega, mida ülepäeva vaja tagasi sisse lükata, siis mina paneksin sinna lihtsalt sulavkaitse. Kui tegu ainult 120W paneeli ja akuga, siis tegu vast mõne(teistkümne) voldiga. Hästivarustatud automoto poodides peaks selliseid kaitsmeid igasugusele voolule olema mõnest mõnesaja amprini.

....ja, absoluutselt õige.
Aga üks minu harrastus on selline, kus tarbin voolu max 30A (pinge siis max 14V), siis autkaitse suht suure takistusega voolul 30A, mul iga 0,1 volti arvel .
Nii et panen sinna suured keraamilise korpusega liivatäidisega sulavkaitsmed sobiva vooluga.
Ühendusjuhtmed on 16+25mm2 pikkusega ca 15m.
Tänan mõttevahetuse eest!

vtl kirjutas:

madis64 kirjutas:Ruutjuur kahest korda käis pinge tippväärtuse kohta ju

Jagasin oma mõttevea mõni aeg hiljem ka ise ära, kuid kuna sõna oli juba kirja pandud, ei hakanud seda enam mudima