Ehitusfoorum

Tere,

Huvitav oleks teada, mida näitavad praktikute kogemused selles osas, et milliste vahenditega pakitud mustast metallist torustikud on pärast aastakümnete pikkust roostetamist kõige lihtsamini ühendustest lahti keeratavad? Vanemal ajal tänapaäevaseid pakkimismäärdeid ja toruteipi kusagilt võtta ei olnud, aga paarkümmend aastat juba siiski. Mis võiks lina määrimisel kõige parema tulemuse anda? Variandid mis pähe tulevad lisaks pakkimismäärdele nt. värnits, vasemääre, suusatõrv. Värviga pandi ka, aga pakuks et see kuivab korralikult kõvaks.

Ise olen lahti võtnud 1950 aastatel paigaldatud keskkütte torusid. Külmalt polnud mõtet üritada, aga natuke kuuma andes oli lihtsam vana ühendus lahti keerata, kui rendist maha lõigatud torule keermestajat tooma minna. Remontliide oleks muidugi ka variant olnud. Kokku oli pandud linaga, aga sellest aru ei saanud, mida määrdeks oli kasutatud.

Tere. Torutöödest ma palju ei tea, aga see nn. keermeteip, on ikka tunduvalt vanem ega saa seda kuidagi
enam tänapäevaseks nimetada. No nii 40+ aastakest küll.
Mu meelest kasutati pakkimisel määrdeks juba nimetatud värnitsale, tihti ka tinamenningut, tavalisi õlivärve ja
kes mida veel.
Andres