Ehitusfoorum

Tere.

Üritasin leida teemat mis räägib heast tuuletõkest.Aga ei leidnud.Räägiti palju selle kasutamisest.Aga ega ma kõike läbi ka ei sirvinud 73 lk oli kui ma ei eksi.

Milline tuuletõke on hea? Mis plaat ,mis firma jne? Ootaks kogenenud ehitajate vastuseid. Mida peaksin teadma plaadi ostmisel .

Ehitaja teab vaid seda mida tootja on andmetesse kirjutanud ning kuivõrd mugav/ebamugav on seda toodet paigaldada.
Arhitekt (konstruktor/insener) peab tootja andmetest ja sinu seina konstruktsioonist lähtuvalt otsustama mis on sinna sobiv.

Tapiga on hea.

Räägime rohkem sest tuuletõkkest.
Konstruktsiooniks on sees 200mm aeroc universal, selle peal 200mm kivivill puitkarkasside vahel.
Kõige peale tuleb puitvooder.
Puitvoodri alla oleks vaja tuuletõket mingit.
Valikutes on :
1. nn. ehituspapp, see mis pannakse parketile viimistlustööde ajaks, et seda kaitsta kriipimise eest. 0,5mm
2. kollane pressitud klaasvill Isover VKL 13mm.
3. tuuletõkke kips.
4. miskine kangas, a'la Divoroll 2S
Mis on mõistlikuim? Kipsi natuke kardan, kuna ei lase vist villa nii hästi ära kuivada, kui Isover.
Öelge ka sõna sekka. Milline ja miks.
Või veel mingi muu toode?

Välistaks ehituspapi. Mitte et see ei oleks ajas kestev, kui on kuiv ja keegi ei roni seda sööma, aga iseasi, kas need tingimused on täidetud 50 aastat.

VKL 13 mm tuulepidavuse kohta soovitaks lisainfot vaadata. Soomes seda vist tuuletokkena ei kasutata (kas villa saab ohupidavaks pressida?)

Tuuletokke kips tundub hea ja tahe, aga aurujuhtivus paneb motlema, kui seespool on Aeroc (soovitaks kuskil programmis läbi arvutada Aeroc-vill- tuuletokkekips)

Kangaid ainult ma ei usalda esialgu. Kangas ise voib olla ajas kestev (ei hakka 30 aasta pärast rebenema), aga kas ka tema aurujuhtivuse/ohupidavuse väärtused on muutumatud?

Nagu näha, joudsime sinna maani, et ilma kohklemata ei kasutaks ma neist mitte uhtegi. Endal vaja aasta pärast ka selgeks saada, mida kasutada. Mulle on hea muje jätnud 2,5 cm Skano tapiga plaat. Naaber pani seda lakke heliisolatsiooniks. Voi tihedad vildikattega kivivillaplaadid. Aga need on päris kallid variandid.

saan aru, et see esimene on see problemaatiline pärnu plaat? http://www.skano.com/fibreboard/et/toot ... at/kasutus
Absoluutset tuuletõkestamist ma sellelt kollaselt villaplaadilt ei ootagi. Hea, kui tuul natuke konstruktsiooni ventileerib
Suurema tuule peaks koostöös laudvoodriga ju kinni pidama?
Puukuuri seina taha, kui lähed, siis on ju ka tuulevari.
Kui ei ela just ookeani kaldal, vaid keset metsa, nagu mina.

Hiid kirjutas: Või veel mingi muu toode?

Isover RKL31-EJ Facade, punniga ja teibitav: http://www.isover.ee/tooted/ehitusisola ... -ej-facade
mul on maja seinad ja kaldkatuse osa sellega tehtud, arvan, et kõige parem toode tuuletõkkeks. Tuule võtab kinni, niiskuse laseb läbi. Hind on röögatu, küsige ehituspoest kindlasti projektipakkumist.

nuta või naera, aga mina ei leia tuuletõkke plaatide kõige olulisema omaduse, ehk õhutiheduse kohta mitte midagi
on vaid näha, et eelmainitu on 300eurot-aastas, maja kohta parem, kui see odavam.
http://www.isover.ee/Download/26980/Iso ... tooted.pdf

Mulle tundub kõige kindlam lahendus tuuletõkkeplaat + tuuletõkkemembraan.
Teisele kohale võib asetada paksemad punniga plaadid.
Kolmandale kohale (aga ikkagi poodiumil) asetaks õhukesed tuuletõkkeplaadid, millel igal ühel omad miinused (Skano - mängib niiskusega; Isover VKL - pehme, ei oma vetthülgavat kihti, lindude eelistatuim; Tuuletõkkekips - tülikas paigaldus).

Konkreetne lahendus sõltub ikkagi konkreetse maja konstruktsioonist, otstarbest, eelarvest, piirkonnast (mere ääres VS metsas).

Kuidas arvate sellise pigiga immutatud tuuletõkke plaadi kohta, müüjad:
http://www.puukeskus.ee/et/tooted/kiudp ... kkeplaadid
http://www.stark-suomi.fi/fi/tuulensuoj ... nton-12-mm
http://www.k-rauta.fi/pages/product.asp ... ageSize=10
http://www.k-rauta.fi/pages/product.asp ... ageSize=10
Ja tootja koduleht: http://fi.hunton.no/
Ei tea kui maitsev see lindudele ja loomadele võiks olla?
Äkki saab messil maitsta. Näpuga katsudes oli teine päris kange.

Kålmale pööningule lubatakse panna villa nii, et puudub tuuletoke, olema peavad vaid tuulesuunajad, et tuul otse villa sisse ei puhuks. Ehk siis, teoreetiliselt, kui vooder ei lase otse puhuda soojustuse sisse tuulel, siis justkui pole jah tuuletoket vaja ka seinas

seda minagi kohati kuulatama jäin

Isoveri VKL ja tavaline RKL kui kokkupressitud plaatvill tunduvad suht mõttetud tuuletõkked, ehk nendest puhub tuul vabalt läbi Tuuletõkke nime vääriks vast RKL Facade plaat (ärge imestage kui poes sellisest tootest midagi kuuldud pole ja tavalist RKL selle pähe pakutakse)

siin ka analoogne teema viewtopic.php?f=11&t=38051&hilit=facade

SIIT jäi mul spetsialisti jutust arusaam, et ilma sisemimse aurutõkketa ei või liiga häid tuuletõkkeid kasutada....

Hea tuuletõke on see, mis tuult peab. Mis scano (viisnurga) plaadil häda on ? Mul sellega tehtud, üle talve oli avatud ja ei tähelda probleeme. Liited on oma kohal ja järelikult tuult peab. Mind ei häiri, et plaadi keskosa vähe mängib. Kõik liited on liistu alla värvitud ja teibitud lisaks naelutamisele. Arvan, et teipi poleks vaja olnud. Algselt tahtsin mingit spets mastiksit panna (Põhja-Norras pandavat), aga polnud võtta. Kui vajalik on teip v mastiks ei tea, aga rkl'st oli kokkuvõttes kõvasti sooodsam
Scano õhu läbivus siin http://www.skano.com/fibreboard/et/toot ... sed-andmed

mis see inimesekeeli tähendab? Õhu läbivus, Δp 100 Pa m3 / m2 sPa ≤ 10 x 10-6

Hiid kirjutas:mis see inimesekeeli tähendab? Õhu läbivus, Δp 100 Pa m3 / m2 sPa ≤ 10 x 10-6

sinu viga on see et sa võtad mingi lihtsa toote ja süübid selle parameetritesse mille tõlgendamisega sa ise hakkama ei saa. Peale seda hakkab iga tuuleke ja teise teema vaidlus sind väristama ja kahtlusi tekitama ja lõpuks saab iga naela löömisest teadus. Sa kulutad selleks juba vast kuid , et seda tõde selgitada. Lase konstruktsioon inseneril läbi arvutada ja edasi on lihtsalt õige paigaldamine ja kvaliteedikontroll.

Mitu m3 õhku 100 Pa rõhkude erinevuse korral pääseb läbi m2 suuruse materjali sekundis. Tundub umbes nii, aga ega see nr ilma võrdlusandmeteta anna midagi. Maakeeli ma ütleks, et piisavalt õhutihe

külaline, see inseneri läbi arvutamise jutt ei päde ja seda ei taha ma foorumis ka soovitusena näha. See vastus ei anna midagi.
Lihtsalt täpselt sama konstruktsiooni puhul kasutatakse erinevaid tuuletõkkeid. ja see, mis usku on insener, selle tuuletõkke ta sulla ka paneb. Kui on võimalik et on parem olemas, siis miks ma peaks selle läbiarvutatud sita võtma?

Mina paigaldasin skano 13 mm plaadi nii katusele,kui seina.Miks? Vastus:1. peab tuult ,kui on õieti paigaldatud.2.laseb konstruktsioonil kuivada. 3.on suhteliselt tugev kokkupressimisel(ei vaja mingeid tülikaid pukse).4.on odav- seega täidab kõiki TUULETÕKKELE esitatud nõudmisi. Soojustuse roll jäägu ikka soojustusele. Õige paigaldus: kõikide liidete all on karkass ning kus tuulutusvahet ei tõkesta,sinna ka ühenduskoha peale liist löödud.Kõige keerukamad kohad,kus sarikad ja laetalad seinatasapinnast läbi jooksevad,tegin nii: lõin nii sisse,kui väljapoole tuuletõket liistu sarika/tala külge,vahele lasin veel Soudali flexifoami.Töö on tülikas,aga tulemus on tuutpidav. Kui niimoodi paiagaldatud,siis pole vahet, et see plaat "mängib",liistud on mõlemal pool ja veniv vaht ka veel lisaks vahel.
Katusele sobib see plaat eriti hästi minu arvates,kuna ei ole eriti lihtsalt kokkusurutav,nagu villaplaadid. Igasugused "hingavad" kiled välistasin juba eos, kuna on liialt palju agasid nendega,parem minna kindlapeale,ehk siis tuuletõke sarikate peal, 50 mm tuulutus,mittehingav aluskate(minul spanflex),25 mm tuulutus,roov, katuse kate(minul kivi).
PS. Ma pole ise proovinud,aga räägitakse,et läbi õhukese pressitud villast tuuletõkkeplaadi on võimalik põlev küünal vms. puhudes ära kustutada??

Winz.

Hiid kirjutas: Kui on võimalik et on parem olemas, siis miks ma peaks selle läbiarvutatud sita võtma?

milles see parem peaks väljenduma kui sa tahad sajandeid vastupidavat konstruktsiooni siis tee oma elamine meetrinsest kivimüürist ja katsu see lubimördiga krohvida. Siis ei puhu sul tuul küünalt ära ja kui teed 4m kõrguse ruumi ei pea ka peale kambaga peeretamist kõiki aknaid uksi avama.

Külaline kirjutas:

Hiid kirjutas: Kui on võimalik et on parem olemas, siis miks ma peaks selle läbiarvutatud sita võtma?

milles see parem peaks väljenduma kui sa tahad sajandeid vastupidavat konstruktsiooni siis tee oma elamine meetrinsest kivimüürist ja katsu see lubimördiga krohvida. Siis ei puhu sul tuul küünalt ära ja kui teed 4m kõrguse ruumi ei pea ka peale kambaga peeretamist kõiki aknaid uksi avama.

Küsimus ei ole selles,kas tuul toani jõuab,küsimus on selles ,kas tuuletõke peatab tuule,et see villakiudude vahele ei pääseks...määää.

winz. kirjutas: Küsimus ei ole selles,kas tuul toani jõuab,küsimus on selles ,kas tuuletõke peatab tuule,et see villakiudude vahele ei pääseks...määää.

pole villa , pole küsimust tegelikult on siin esitatud küsimus ju märksa laiem, kui see määää . Kuidas õiget valida õpetatakse inseneridele , ise selle kõige selgeks tegemine (ilma juhendajateta) on märgatavalt raskem ja ei ole ka eriti mõttekas (silmaringi avardamise mõttes muidugi mõttekas). Rahaliselt mõõdetav vahe (n: küttekuludelt kokkuhoitud summa, prognoositav konstruktsiooni kestvus aastates vms) mida turul olevad tuuletõkkematerjalid teile õige konstruktsiooni korral pakuvad jääb teil marginaalseks.

Väljavõte Soome Isoveri lehelt:
Käyttö

ISOVER VKL käytetään yhdistettynä lämmöneristeenä ja askelääneneristeenä uivissa lattiaratkaisuissa kun käytettävän eristeen paksuus asettaa rajoituksia. VKL soveltuu sekä uudis- että korjausrakentamiseen. VKL levyn päälle voidaan valaa betonilattia (huom. kuormituksen kesto), lattiavalu tulee irroittaa levyn pinnasta esim. suodatinkankaalla. Parketin tai laminaatin ja VKL välissä voidaan käyttää myös kelluvaa levyrakennetta (esim. 2xGyproc GL15 Lapikas lattiakipsilevy). Käytä lattiamateriaalin ja eristeen välissä valimistajan suosittelemaa alusmateriaalia, esim. parketinalusmuovia. VKL levyä voidaan käyttää myös irroituskaistoina lattiavalun ja seinän välissä.

Asennus

ISOVER VKL asennetaan lattian päälle uivana rakenteena. Levyjä ei tule kiinnittää alustaansa mekaanisesti askeläänien siirtymisen välttämiseksi. VKL levyjen päälle asennetaan uivan lattiamateriaalin vaatima alusta, jonka jälkeen voidaan suorittaa lattiavalu tai parketin asentaminen.

Väljavõte eesti Isoveri lehelt:
Kasutamine

ISOVER VKL-i kasutatakse peamiselt kombineeritud isolatsiooni- ja tuuletõkkeplaadina välisseintes, pööningutel ja ventileeritud aluspõrandates. Toode on sobiv kasutamiseks nii uusehitustel kui ka remonditöödel. Sobib kasutada ka sammumüra isolatsiooniplaadina. Eriti sobib ISOVER VKL metallkarkassiga konstruktsioonide (näiteks tööstushooned) soojusisolatsiooniks ja tuuletõkkeks, aga ka külmasilla katkestamiseks.

Paigaldus

Tuuletõkkeplaatide omavahelised liitekohad peavad jääma tuulutusõhule läbitungimatuks, et tuulutusõhk ei puhuks liikuma villa kiudude vahel seisvat õhku, mis tagabki villade soojapidavuse. ISOVER VKL kinnitatakse karkassipostidele alusseibide ja naelte või kruvide abil. Tuuletõkkeplaadid paigaldatakse soovituslikult nii, et nende pikemate külgede liitekohad jääksid puitkarkassi peale. VKL13 plaatide omavahelised horisontaalsed liitekohad, mis ei jää karkassi peale, tihendatakse enne plaatide kokkusurumist elastse ning ilmastikukindla ehitusmastiksiga (näiteks neutraalsilikoon NA), et tagada plaatide omavahelisele ühenduskohale kestev tuuletihedus. Tuuletõkkeplaate VKL 13 ei tohi teipida, kuna teip ei jää nende pinnale püsima ning hiljem plaatidelt ära kukkudes võib teip tuulutuskanali hoopiski ummistada ning tuulutusõhk ei pääse liikuma.


Ma pole küll Soome keele filoloog,aga niipalju puhun küll, et aru saada,et tegemist pole otsetõlkega? Aga tooted tunduvad samad olema???

Ma panen oma kaks kopikat sellele lausele:

PS. Ma pole ise proovinud,aga räägitakse,et läbi õhukese pressitud villast tuuletõkkeplaadi on võimalik põlev küünal vms. puhudes ära kustutada??

Enam vähem sinna kategooriasse kus need lennujaamas pagulasi otsimas käiv rahvas...