Ehitusfoorum

Tere,
Aidake soojustuse küsimusega palun. On fibost seinad millele püstine 50x100 roovitus ja vahel soojustus eps 50. Järgnevalt 50x50 horisontaal mille vahel eps silver 60. Nüüd oleks soov panna veel püstine immutatud 50x50 roov ja vahele Finnfoam 30mm, et laudisele jääks 20mm tuulutust. Finnfoami leht kirjutab, et Finnfoami pooride struktuur on täiel määral ühtlane ja suletud. http://www.finnfoam.ee/index.php?page=f ... 3283e66069 Kas tohin sellise soojustuse viimaseks kihiks panna? Soov laudis asetada järgmine aasta, seega mõtlesin, et niiskuskindlam toode välises kihis. Fibol seest poolt MP, pahteldus ja värv ehk aurutõkketa. Majal on sundventilatsioon, mis projekti alusel väikese alarõhuga.

Ei.

miks sul sinna laudise alla niikuskindlamat vaja on?
Ka see süvaimmutatud puit on seal juba raiskamine.
Mina paneks sinna 30mm tuuletõkke ja selle peale laudise.
Pärast seda, kui ma oma maja seina lahti võtsin, et näha miks talvel sein nii kül on, ei soovitaks epsi seinas enam isegi vaenlasele

Milles seal probleem siis oli?

kui ehitajate lohakus välja jätta, siis põhiprobleem oli EPSi mahukahanemine.
See oli buumi ajal ehitatud ja vahtplast oli poodi jõudes piltlikult öeldes soe. Kohe läks ka vahuga seina.
Nüüdseks olid meetrised tükid väiksemaks tõmbunud 3-4mm ja prusside vahel olid praod 1-2mm.
Kui tuuletõke ka oleks olnud, siis polekski väga häda, kuna seisev õhk on ju hea.
Tuuletõkkest sai loobutud, kuna tootja väitis, et vahtplastile seda pole vaja. Tegelikus aga on siiski teine....

EPS, tüüblid, korralik armeering, krohv ja kui pole Poola EPS siis probleem puudub. Laudise alla pannakse ikka vill.

Hiid kirjutas:kui ehitajate lohakus välja jätta, siis põhiprobleem oli EPSi mahukahanemine.
See oli buumi ajal ehitatud ja vahtplast oli poodi jõudes piltlikult öeldes soe. Kohe läks ka vahuga seina.
Nüüdseks olid meetrised tükid väiksemaks tõmbunud 3-4mm ja prusside vahel olid praod 1-2mm.

Milles siin siis EPS kui material süüdi on? Kes otsustas et "soe" plaat paika läheb? Kas puit ikka oli piisavalt kuiv?

seda, et plaat pärast poest ostmist ei ole kasutuskõlblik ei lugenud kusagilt välja. see oli oma hilisem loogika, kui seina 8a hiljem avasin.
Puidu kuivus ei puutu otseselt asjasse, kuna suurimad vahed on seal, kus kohtuvad plaat-plaadiga. Kui seal vehesid ei oleks ja oleks vaid prusside ääres, siis süüdistaks puitu.
Kaua siis tuleks plaate laagerdada, enne kui neid kasutada tohib?
Ka tänapäeval võib poes sattuda sellisele partiile, mis värskelt valmistatud.....

Tere. Selline on EPS panek "inseneride" moodi. Kui kasutada ka seisnud EPS, siis pragu on vältimatu, muidugi mitte 4 mm. Aga kui arvutaks kõik vuugid kokku laiusega no näiteks 1,5 mm (mis tahes tahtmata jääb EPS gabariitide kõikumise ja paigaldusvigade tõttu), siis saaks majja ikka päris lahmaka augu. See, et meie üks lemmikseinamaterjalidest on Fibo, siis EPS seal peal on alati parem kui vill. Selle probleemi (Fibo+EPS) insnerlik lahendus oleks kõik vuugid jätta 1 cm laiused ning nüüd vuugi põhjani kõik vuugid täis vahutada. Ei tule enam ka toorele EPS-le pragusid sisse. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Tere. Selline on EPS panek "inseneride" moodi. Kui kasutada ka seisnud EPS, siis pragu on vältimatu, muidugi mitte 4 mm. Aga kui arvutaks kõik vuugid kokku laiusega no näiteks 1,5 mm (mis tahes tahtmata jääb EPS gabariitide kõikumise ja paigaldusvigade tõttu), siis saaks majja ikka päris lahmaka augu. See, et meie üks lemmikseinamaterjalidest on Fibo, siis EPS seal peal on alati parem kui vill. Selle probleemi (Fibo+EPS) insnerlik lahendus oleks kõik vuugid jätta 1 cm laiused ning nüüd vuugi põhjani kõik vuugid täis vahutada. Ei tule enam ka toorele EPS-le pragusid sisse. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Eksisteerisid ka sellised sõlmed, et mitte öelda, domineerisid.
Praod olid ka sellistes kohtades, kus vaht kahe plaadi vahel. See oli lihtsalt lahti rebenenud, emma kumma plaadi küljest.....

Ühel Eesti EPS-i tootja on lausa paberkandjal reklaam, kus soovitab "lasta jahtuda" ehk seista enne kasutamist.

OK. Arutleks seda probleemi nüüd vähe üldisemalt, kuigi see vähe kedagi aitab. Fassaadile kinnituvad soojustussüsteemid on komplekslahendused. Sellest saadakse aru meist lääne pool. Soojutussüsteemide kokkupanevaid firmasid nimetatakse seal süsteemitootjateks. Need firmad komplekteerivad, kontrollivad, katsetavad, lähtuvad süsteemi kokkupanekul tehnilistest eeskirjadest, neid sertifitseeritakse ja kokkuvõttes ka vastutavad lahendi eest. Süsteemikomponendid ostetakse süsteemitootja käest, kes peab tagama, et EPS oleks piisavalt laagerdunud. Meie pisikeses riigis on iga mees, kes haamrit õigetpidi käes oskab hoida süsteemitootja. Tehnilisi eeskirju pole. Materjalimüüjad müüvad enamasti seda, mida turg ehk needsamad süsteemitootjad nõuavad (keegi ei nõua Eestis 2 kuud laagerdunud EPS mõõtudega 50x100). Süsteem pannakse kokku naabrimehe jutu või äärmisel juhul foorumi abiga. Seetõttu ongi suur osa meie komplekssüsteeme ligadi-logadi ning nõuab peale 3-5 aastast funktsioneerimist kapremonti. Süüdlast ei leita, tellija tellis "nii nagu Eestis" kombeks, projekteerija tegi ilupildi "nagu Eestis tavaline", ehitaja kes ei tea midagi insenerlikust poolest ehitas "vastavalt ehitustavale", järelvaataja nõudis ainult mõttetut sertifikaati mingile vidinale, materjalimüüja materjal vastab tema poolt deklareeritud tehnilistele parameetritele. Seega kehtib endiselt vana hea ütlus, et esimene maja ehita vaenlasele ... Lugupidamisega. Alar piirfeld

Kuidas selle EPS-i mahukahanemisega siis on? Omalgi sai katuslakke plekkkatuse alla buumiajal 2 kihti 100-st EPS 50-t. Tol ajal ei olnud mahukahanemisest kusagil juttu või ei uurinud ise piisavalt. Igastahes lõi kohati lahti vahutatud vuugid nii horisontaalis kui ka vertikaalis ja nii puidu küljest kui ka plaatidede omavahelistest vahutatud liidestest. Samuti mõnemillimeetrised praod. Hetkel võimalik pildimaterjaliga illustreerida uskmatutele Kedagi ei süüdista, materjali peale ka kuri pole. Küll aga soovin seda sama EPS-i nüüd taaskasutada(katuslaest maha võetud/võtmisel) seinakonstruktsioonis, on ta oma kahanemised nüüd kahanenud 8 aastaga ja pigem ikka stabiilne materjal mahu suhtes?

eks sa tee proovi

Hiid kirjutas:eks sa tee proovi

Mis sa ise tegid, rookisid seinast maha või vahutasid uuesti kinni?

vahutasin uuesti ja läks tagasi.

Siis läheb uuesti käiku. Tuuletõke muidugi seekord ka süsteemis ja väga ei tohiks miskit halba juhtuda.