Ehitusfoorum

Tere.

Küsimus siis selline ,et kas laduda ahi vanadest tellistest või uut tüüpi tellistest?

Taastasin vana kivihoone ja võlvid sai tehtud vanadest tellistest. Kuna uus tellis ei taha väljas kesta.Aga nüüd tahaks spetsalistide nõu või inimeste kes on teemaga kokku puutunud. Vana tellist pole kerge saada ja maksab rohkem kui uus tellis.
Kui kusagil on mingi teema püsti siis võib anda lk. Kiiruga ei jõudnud ise otsima hakkata.

Tere!
Ahi lao uutest AHJUtellistest - kui interjöör teisiti ette ei sea. Kolle ja esimene lõõr loomulikult samotist.Vana, teadmata päritoluga tellist julgeksin kasutada vaid kohtades, kuhu tuli otse juurde ei pääse. On ka erand - siniseks ja klaasjaks kogematta ülepõletatud vana tellist julgeks panna isegi ahjuvõlvi. Käes hoides ja õrnalt peale koputades peab kõlisema nagu kelluke, mitte plärisema (siis on salamõrad sees) Neid on tõesti harva saada!
Uue aja FASSADItellistest kannatab välis- voi keldri niiskeid võlve laduda küll. Lätlaste ,,Lode,,kivi on hea, aga enne ostmist peate kaupluses tutvuma kivi omadustega - neid on väga erinevaid.
Edu!

Vanal kivil ei pruugi salvestusomadus olla enam sama hea kui uuel. Kui vanad kivid oleks tasuta käes, siis tasuks uurida nende omadusi ...aga kui tahetakse ahju, mis sooja ka annab, siis kindlam ikka uutest kividest teha.

eks ta ikka oleneb konkreetselt vanast kivist, mis saadaval. Seal ju praktiliselt kõik variandid esindatud. Pehmed, kerged, keskmised jne ülepõletatud. Kui mingi varjealuse seinakivi pehmema lubjaga, siis tasub jändamist ikka. Mulle isiklikult meeldivad üsna ebatihedad käsipätsid, mis vahest hämmastavalt hästi kirkale kuuletuvad, olles ise seest kaunis keerulised. eks need vanad pätsid aina hinda läeva, palju pole järgi...

Vana tellise juures saab ühes üsna kindel olla ja see on see, et nad ei ole need madalama sordi kivid, mis aeg on ammu maha kandnud.
Variante otsustamiseks on ja kõik oleneb eelkõige kasutuskohast ja noh, eks selle meistri otsusest, kes need kivid käest läbi laseb.

Just mõtlengi kas on hea mõte uutest tellistest,et äkki kellegil kokkupuuteid vanaga.Vähemalt ahju osas.Vana on kallis jah.euro tk aga uut saaks 50 senti tükk või nõks alla selle. Korstna otsa teen nagunii vanadest tellistest .Uut ei kannata ilma plekita minu arust panna.Nii palju kui mina ilma plekita näinud olen siis lähima 5 aasta jooksul on nendele ka plekid ümber pandud.

Robi 1 kirjutas:Vanal kivil ei pruugi salvestusomadus olla enam sama hea kui uuel. Kui vanad kivid oleks tasuta käes, siis tasuks uurida nende omadusi ...aga kui tahetakse ahju, mis sooja ka annab, siis kindlam ikka uutest kividest teha.

Huvi pärast uurin, et mis põhjustab vanal kivil salvestusomaduste langust ning millele see väide tugineb?

Kui kivi koputades kobiseb...siis ta ka pole hea salvestaja. Ma olen endale ehitanud ahjusid ka vanast kivist ...sest kivi tundus vaatlusel hea jne. Kahjuks aga uue kiviga võrrelda ei saa.
Mida raskem on kivi, seda enam ka salvestab, olgu uus või vana. Saab ka teha otseseid katseid, asetades erinevad kivid pliidi rauale ja neid teatud aja tagant kuumutades ja temp. mõõtes.

Robi 1 kirjutas:Kui kivi koputades kobiseb...siis ta ka pole hea salvestaja. Ma olen endale ehitanud ahjusid ka vanast kivist ...sest kivi tundus vaatlusel hea jne. Kahjuks aga uue kiviga võrrelda ei saa.
Mida raskem on kivi, seda enam ka salvestab, olgu uus või vana. Saab ka teha otseseid katseid, asetades erinevad kivid pliidi rauale ja neid teatud aja tagant kuumutades ja temp. mõõtes.

See tundub päris mõistlik variant.Eks peab proovima seda pliidi värki ka. Kuigi kipun ise jääma vist uue tellise peale.Saadavus lihtsam ja odavam ka. Kortna otsa teen ainult vanadest tellistest.

kui kivi koputades podiseb, siis on seal mõrasi või lihtsalt pehmo kivi, ehk siis vähe kuuma saanud ahjus. Kas nii ei ole, et mida tihedam on, seda kiiremini võtab ja annab. Hää oleks siis tihedast materjalist, aga samas poorne, ehk siis austerlane Austerlasest rääkides, siis Ukusavimaja peremehele sai ju ta oma põletamata kivist pliita, sisu austriaplaatidest. Kuna see vene suitsusaunaga ühes hoones, siis ökomehena oli ta peale sauna kütmist pea alati võtnud pliita koldesse suure söehunniku no ja ikka õhku ka juurde asjale. See on muidugi max kütusekogus paari sekundiga, mis oli ka tuharesti ära pehmestanud (täiesti looka vajunud) ja kerele ka mõrasi tekitanud, vuugi ja kivi vahel, aga austerlasel ei näinud ühtki mõra...igatahes usku rohkem!

kobiseb st