Ehitusfoorum

Annan teada, et pakume nüüd Kaminakojas pottseppadele ja küttesüsteemi paigaldajatele võimalust planeeritavale ahjule paigaldada EN 13384 standardi nõuetele vastav VILPRA moodulkorsten. Selleks, et pottsepp saaks kindel olla korstna sobivuses tuleks meile eelnevalt saata kütteseadme kohta info, et saaksime siis korstna sobivust objektile enne ostu kontrollida.
Mis andmeid vajame?
1) Kas objekt asub merele lähemal kui 20km või sisemaal?
2) Kuidas korsten on planeeritud paigaldada?
3) Mis kütteseadme suitsugaase moodulkorsten peab evakueerima? (puit, gaas, õli)
4) Kütteseadme tehnilised andmed;
* võimsus kW
* gaasivooluhulk g/s
* väljuvate suitsugaaside temperatuur °C
* CO2 tase %
* nõutav tõmme Pa
* ühendustoru diameeter või ristlõike pindala
5) Mis tüüpi korstnamüts
6) Hoone katusekalle
7) Palju korsten katusest välja ulatub (või jookseb mööda välisseina)
Palju moodulkorstnast asetseb majas sees kütmata osas
9) Planeeritav ühendus (põlved ?)
10) Võib juhtuda, et küsime veel täiendavaid andmeid aga see siis oleneb juba konkreetsest projektist?

Kas evakueerimise projekt on kohustuslik?

Mis on evakueerimine?
Evakueerimine on ametkondlikul juhtimisel või üleskutsel toimuv elanikkonna või selle osa ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt turvalisemasse asukohta.

Kas kõhugaasid ka evakueeritakse ventilatsioonisüsteemi kaudu?

Kas tõesti nii sitt korsten et vaja nii palju andmeid tuunimaks ta kuidagigi toimima?
Kas teete seda poes kohapeal või korstnatehas täidab eritellimusi (koos toote katsetuste ja sertifitseerimisega loomulikult)?

Ilus seest punane korsten ... mis temperatuuri juures kaotab selle kivivilla sideaine oma siduvad omadused?
Kui see on juhtunud siis mis juhtub järgmise kütmise ajal?

Kindlasti teavad kõik pottsepad ja küttesüsteemide paigaldajad, et vastavalt EVS 812-3:2013 standardile klassifitseeritakse korstnaid 11 erinevas temperatuuriklassis.

Arvutusprogrammis saab valida kuue erineva VILPRA soojustatud moodulkorstna tüübi vahel.
-DK-1 *50MM* T600 N1 W G
-DK-2 *25MM* T600 N1 W G
-DK-1M *50MM* T600 N1 D G
-DK-2M *25MM* T600 N1 D G
-DK-NORDIC *50MM* T450 N1 D G
-DK-NORDIC-M *50MM* T450 N1 D G

Mis temperatuuril toimub korstnas pigipõleng? Või nendes ei toimu

Andrus, kas vastab tõele, et pärast pigipõlengu toimumist tuleb ka Vilpra korsten välja vahetada, nagu teraskorstnad üldiselt? Kas tootja on sel teemal midagi avaldanud?

Küttesüsteem tuleks projekteerida ja ehitada nii, et korstnas nõgipõlenguid ja agressiivset kondensaati ei tekiks. Kindlasti tuleb ka küttesüsteemi kasutada ja hooldada nii, et nõgipõlenguid ei tekiks ja korstnale ei mõjuks väävel- ja lämmastikhapet sisaldav agressiivne kondensaat.

Vilpra tahmapõlengukindlaid moodulkorstnaid (tähisega G) ei pea peale nõgipõlengut välja vahetama. Kindlasti aga tuleks enne küttesüsteemi uuesti kasutusele võtmist lasta kogu süsteem spetsialistil üle vaadata. Kindlasti tuleks siis ka kasutajal muuta oma kütmisharjumusi ja tagada piisav hooldus, et nõgipõleng enam ei korduks!

Andrus Schults kirjutas: Vilpra tahmapõlengukindlaid moodulkorstnaid (tähisega G) ei pea peale nõgipõlengut välja vahetama. Kindlasti aga tuleks enne küttesüsteemi uuesti kasutusele võtmist lasta kogu süsteem spetsialistil üle vaadata. Kindlasti tuleks siis ka kasutajal muuta oma kütmisharjumusi ja tagada piisav hooldus, et nõgipõleng enam ei korduks!

Et mismoodi siis T600 N1 x G korsten pigipõletamisele vastu peab?
Kas Vilpra korstnas põleb pigi maksimaalselt 600 C aga mitte "veidi" kõrgema temperatuuriga?

Vaatame üheskoos läbi mõned kutsealased terminid eelmisest kutsestandardist.

Kütteseade – küttekoldest, suitsulõõridest, (järelpõlemiskambrist), viimalõõrist ja korstnast koosnev seade.
Küttekolle – avatud või suletud põlemisruum, kus toimub tahke, vedela või gaasilise kütuse põlemine, tema mõõtmed sõltuvad kütuse kogusest, liigist ja kütteseadme otstarbest.
Küttesüsteem – seade, mis koosneb küttekoldest, ühenduslõõridest ja korstnast.
Ahi – soojuse tootmise ja salvestamise seade, kus põletatakse põhiliselt puitu.
Moodulkorsten – korsten, mille paigaldamisel kasutatakse kokkusobivate korstnaosade kombinatsiooni, toodetud või määratletud ühe tootja poolt, kellel lasub tootevastutus kogu korstna eest.
Pottsepp – käsitööline, kes omab vastavat kvalifikatsiooni ja ehitab, remondib, paigaldab ja restaureerib kütteseadmeid (ahjud, pliidid, soojamüürid, kaminad, korstnad).

Kutsealased terminid läbi lugenuna peaks iga pottsepp aru saama, et küttesüsteemis on kütuse põletamiseks projekteeritud ja ehitatud KÜTTEKOLLE, mitte korsten. Kui kütus või selle jäägid põlevad korstnas, siis ei saa me ju tuppa sooja, korsten kuumeneb liigselt jne. Kui antud teemat loeb mõni pottsepp kes projekteerib ja ehitab korstnaid tahke kütuse põletamiseks, siis võiks ta oma projekte ja kogemusi ka siin samas teemas jagada?
VILPRA moodulkorstnad ei ole projekteeritud ega valmistatud kütuste põletamiseks korstnas vaid suitsugaaside küttesüsteemist välja juhtimiseks. Kõik tähistusega G Vilpra moodulkorstnad on tahmapõlengukindlad. Kui ahi on valesti projekteeritud, köetakse valesti ja ei hooldata ning sellest tulenevalt tekib tahmapõleng, siis G tähisega tootjavastutusega korstnaid kohe välja vahetama ei pea. Kindlasti võiks sellel teemal oma kogemusi jagada korstnapühkijad? Igatahes kui on toimunud korstnas tahmapõleng, siis edaspidi tuleks selle kordumist igati vältida! Kui ahi on ehitatud nii valesti, et korstnat tuleb pühkida iga nädal, siis tulebki seda teha, mitte oodata järgmist tahmapõlengut! Kui seadus ütleb, et korstnaid tuleb pühkida kord aastas, siis reaalses elus tuleks pühkida korstnaid nii tihti kui on vaja ja minimaalselt kindlasti kord aastas.
Kindlasti ei ole tänapäeval mingi probleem valmistada korstnaid mis 24/7 kannataksid 1200`C temperatuuri aga kas neid ka keegi osta jaksaks on teine asi? Jube hea on kui peale korstna ostu ja paigaldamist jääb veel kliendile rahakotti raha ka ahju ehitamiseks.

Selle üleoleva plä-plä järel pakuks parem võimalust tutvuda huvilistel Valgevene sellealase standartiga http://www.baltvent.ru/files/bb/en_1856-1-2009.pdf

Olen soovitanud ja soovitan ilmselt edaspidigi kõigil kel korstnamure, ning telliskorstent ei taha/saa paigaldada,pöörduda Schiedeli poole. Korralik valik ja usaldusväärne kvaliteet. http://www.schiedel.ee/tooted

[u]Andrus Schults kirjutas: Kindlasti ei ole tänapäeval mingi probleem valmistada korstnaid mis 24/7 kannataksid 1200`C temperatuuri aga kas neid ka keegi osta jaksaks on teine asi? Jube hea on kui peale korstna ostu ja paigaldamist jääb veel kliendile rahakotti raha ka ahju ehitamiseks.

Kas Sul on pakkuda korstnaid T1200 N1 x G?


PS kuidas nende tahmapõlengukindlate võluplekkkorstnatega lood on?

PPS salvestavat ahju väljuvate gaaside temperatuuriga 1200C paluksin mind vaatama kutuda

Milleks kultiveerida teadmist mis on eksitav ja vale? Iga pottsepp teab, et telliskorstnad ei talu temperatuuri 1200`C. Ka ei ole tellised kondensaadikindlad. Pottseppade poolt korstnaehituses kasutatavate telliste veeimavus on kuni 11%. Seega peaks telliskorstnaga objektil pottsepp eriti hoolikalt oma kütteseadme projekti läbi mõtlema, et kondensaati ja tahma korstnasse ei tekiks. Pigipõleng telliskorstnas ei ole naljaasi! Kindlasti võiks siin teemas korstnapühkijad oma kogemusi jagada. http://www.kodutuleohutuks.ee/et/Hoia-a ... -pyhkimine

Tahmapõlengu kindlad VILPRA moodulkorstnad on ka kondensaadi kindlad!

Andrus Schults kirjutas:Milleks kultiveerida teadmist mis on eksitav ja vale? Iga pottsepp teab, et...

Proovi see ilus mõttearendus omale meelde jätta.

Tellistest korsten ei koosne ju ainult tellistest? Väga oluline osa on selle korstnatüübi puhul ka segul. Arvestades segutootjate soovitusi tuleks tellistes korstnaid eriti hoolikalt hooldada, et tahmapõlenguid vältida, sest olukorras kus tellis võib isegi vastu pidada leiab tuli korstnast tee välja läbi vuukide.

Lisan ühe tootja viite (piirangud) ahjutelliste segu kohta, mille leidsin internetist.

PIIRANGUD
Tellisahjude seguga töötamisel peab olema kivi, segu ja õhu temperatuur vähemalt üle +5 0C.
Küttekeha sissekütmist tohib alustada siis, kui segus olev tsement on kivinenud.
Tellisahjude segu ei sobi tulekollete ladumiseks ega ahjude-kaminate tulekindlatest tellistest sisevoodri ladumisel.
Ahjutelliste segu ei sobi kandvate seinakonstruktsioonide ladumiseks.
Toode sisaldab tsementi. Veega kokkupuutumisel tekib leeliseline reaktsioon. Võib tekitada nahaärritust. Silma sattumisel loputa kohe rohke puhta veega. Täpsemad andmed toote ohutuskaardilt.

Sobilik oleks võrdluseks leida internetist ka Vilpra korstna "PIIRANGUD".

Teiste tootjate materjale mahategev müügimees ei ärata kunagi usaldust.

Juu siis tal ikka selline nälg majas ja tühjus peas valitseb et nii oma kaupa üritab pähe määrida.

Ma ei saa päris hästi aru, miks te seekord Andrust tümitate (asja eest on ta muidugi ka saanud). Kas need tehaste sertifikaadid on siis jama ja võltsing? Mul on kodus ka kaks metallkorstent - Tulikivi ahjul ja saunakerisel - 12 aastat juba pidevas kasutuses. Ahju oma ei tea, aga kui 5aastat tagasi läbipõlenud kerist vahetasin, siis korstnale alt sisse vaadates roostevaba teras säras vastu ja ei olnud mitte tahmanegi.

Vanade pattude eest ja tiba ka profülaktiliselt tuleviku tarbeks.
Ega ta kaubal ei olegi otseselt midagi viga. Kõiki teisi mahategev müügistrateegia on see mis "harja punaseks" ajab.

Jah, ka mul pole kauba vastu midagi. Müügistrateegia on liiga pealetükkiv, kohati lausa eksitav.
Praegu jääb mulje, et kivikorsten ei kannata mingit põlengut ja metall kannatb kenasti. Ma aga olen näinud lausa vastupidist.
Põlengu läbielanud korsten võib vajuda "lõssi" oma raskuse all. Katsetused on millegipärast horisontaalpinnal. Kivikorstand kannatavad suurt kuuma.
See korsten on saanud suurt kuuma ja kildumisharjutust külma veega, ikke seisab püsti.

Teema on siiski Vilpra moodulkorstna planeerimine ja paigaldamine vastavalt EN 13384 arvutustele. See programm ongi välja töötatud selleks, et kogu küttesüsteem töötaks n-ö harmooniliselt koos. Loomulikult on võimalik pottsepal ehitada ahi ja tellistest korsten samast eesmärgist lähtuvalt ja siis vastavad arvutused ka teha. Kõik tootjavastutusega või pottsepa poolt ehitatud telliskorstnad on ohutud ja turvalised kui nad on ehitatud või valmistatud sobilikest materjalidest, jälgitud on ohutuskujasid ja võetud arvesse kütteseadme tehnilised andmed ning eripärad.

EVS-EN 13384 standard on kinnitatud Eesti Standardikeskuse poolt 23.02.2009.

Lisan näituseks Invicta kaminasüdamiku Minos andmetest lähtunud VILPRA programmiga saadud tulemuse.