Ehitusfoorum

Kütan sisse kuu aega tagasi valminud uut glasuurpott ahju. Ahju ja korstnajala vahele jääb soepink 80cm. Probleem - tõmmet ei ole, keerutab suitsu koldes, küte ei põle ära, ust avada ei saa, isegi ukse mitteavamisel ajab sisse. Kolle seest süsimust. Märja kütte hais igal pool. Tuhatopsides nii korstnajalas, ahjus kui soepingis on vesi. Siiber, mis asub soepingis on nii märg, nagu oleks vett peale visatud. Olen kütnud iga päev kolm nädalat jutti.
Enne ahju oli sama koha peal õhkküttekamin. Ilmatundlikust ei esinenud, tõmme oli nii nagu peab. Korstnapühkija käib kord aastas, viimati kuu aega enne uue ahju ehitamist.
Ehituslikud muutused, mis tehtud sai - korstnalõõr pool kivi korda pool kivi sai nüüd ühendatud kõrvallõõriga. Mingi viga on ka seal sees, kuna tegelikult on avatud ka kolmas lõõr, mis ilmselt on tegelikult kinni aetud kunagi.
Ahjus endas on alanevad suitsuteed, mis jooksevad ahju alt läbi soepinki ja sealt edasi korstnasse. Kunagine kaminaühendus korstnaga oli 1.5m kõrgusel, see koht sai nüüd kinni pandud.
Kas viga võib olla korstnas? Kas viga võib olla selles nn kolmandas lõõris, kuhu suits tormab aga jääb takerduma? Ise tean, et isegi kõrvallõõre ei ühendata. Pottsepp aga arvab, et vihma sajab sisse ja kahe lõõri vahelist kõrgust tuleks veel avada, et tõmme paraneks.
Millised on teie mõtted ja ettepanekud?

Kuu aega juba kütad sisse või alles alustasid?

Kui palju kütet ahju paned?

Kui korstnajala tahmaluugi lahti teed, kas sealt tõmbab?

Kas korstnasse tekkivat niiske ja rõske õhu troppi puhuri või ventilaatoriga (ajalehte ei hakka siin soovitama) oled proovinud enne kütmahakkamist liikuma puhuda?

Kas siiber on lahti?

Jne...

Olen kütnud tänaseks pea kuu aega, iga päev.
Kütte kogus jääb 1kg-3kg vahemikku.
Kui korstnajala tahmaluugi lahti teen, siis tuntavalt ei tõmba, aga salvrätikut käes hoides tõmbab tõmme selle luugiks ette küll.
Ei ole korstent soojendanud. Pottsepp on ajalehe kaks korda põlema pannud korstnas ja nn suure välgumihkliga kah umbes 5 minutit soojendanud.
Jah, siiber on lahti. Kogu aeg.
Klaasist koldeukse avad on lahti nii ülevalt kui alt.
Tuhasahtel on lahti.

Kui sa oled juba kuu aega sussitanud ja ahjus ikka veel "vesi sees", siis ei ole ahi ilmselt mingil põhjusel ära kuivanud ja viimase aja vihmased ilmad ei aita just ja sellisele "väiksele kütmisele" kaasa.

Kutsu oma pottsepp tagasi ja lase tal üks sobiliku suurusega (ta peaks ahju seisundit hinnata oskama) koldetäis ära kütta.

Pottahju hinna sees peaks selline "väljaõpe" küll sisalduma.

maalimae kirjutas:Kui korstnajala tahmaluugi lahti teen, siis tuntavalt ei tõmba, aga salvrätikut käes hoides tõmbab tõmme selle luugiks ette küll.

Kui kõrge korsten on? Kas ta on ilma katuseta, et pottsepp saab väita, et sisse sajab?

maalimae kirjutas:... Ise tean, et isegi kõrvallõõre ei ühendata. Pottsepp aga arvab, et vihma sajab sisse ja kahe lõõri vahelist kõrgust tuleks veel avada, et tõmme paraneks...

Mina tean ka, et kahe lõõri omavahel avaga ühendamine võib mõjuda tõmmet pärssivalt.

Mul suht sarnane ahi lesoga, ent on ka otselõõr, nn suvelõõr, mis läheb ahju ülaosast korstnasse. Esimesed 5-10 minutit lasen suitsu sealt ja tõmbega probleeme pole.

Kesk-Euroopas on tavaks alustada ahju kuivatamist või sissekütmist 1/3-ga lubatud maksimumkogusest. 8 h vahemikega tõstetakse puude kogust 10 kütmiskorra jooksul nii, et see saavutaks järk-järgult lubatud maksimumi. Seejärel võib õhuvõtu- ja ahjusiibri sulgeda. St, selleks ajaks peaks ahi olema kuiv. 1-3 kg puudega võib ilmselt ka kaks kuud kütta ja peale kütmist eemaldatud puhastusluugi pinnalt vett põrandale raputada...

ponks kirjutas:Mul suht sarnane ahi lesoga, ent on ka otselõõr, nn suvelõõr, mis läheb ahju ülaosast korstnasse. Esimesed 5-10 minutit lasen suitsu sealt ja tõmbega probleeme pole.

Miks mulle tundub, et ma võiksin mürki võtta, et antud tehniline lahendus pole soovitatud pottsepa poolt, kes sulle ahju ehitas
Nende ainult leso, ehk soepingi kaudu korstnaga ühenduses olevate ahjudega on probleeme varemgi olnud ning ka peale sissekütmisperioodi lõppu. Olulisimaks riskide suurendajaks on siinjuures massiivne kivikorsten ja ebaregulaarne kütmine. Pikema staažiga foorumlased mäletavad kindlasti "Sulu küla uue suitsu" lugu.
Korstna lõõride vaheseinad tuleb taastada nende algsel kujul. Suitsugaasidele faasis, kus nad on juba niigi jahtuda jõudnud on suurema liikumisruumi ja asjatute pööriste tekkimise võimaluse andmine täiesti kurjast. Kasutamata lõõre saab tuulutada korstnajalas olevaid puhastusluuke avatuna hoides. Kui lõõri niiskumise vältimiseks sellest ei piisa, tuleks korstnale paigaldada "müts".
Kui soepingil on puhastusluuk asetaksin esmalt kuumaõhu puhuri sinna, siis mõnda ahjus olevasse puhastusluuki. Kokkuvõtlikult - kuivataks lõõristiku vastupidises suunas suitsugaasi liikumisele. Kolme kg puidu kütmisel jagub sooja kolde seintesse ja natukene esimesse tõusulõõri.

Aulikud pottsepad, aidaka teemaalgatajat ühe lihtsa rehkendusega - te ju teate, kui palju vett umbes sellise ahju ehitamisel sinna sisse läheb, te leiate üles ka vee aurustumissoojuse väärtuse ning selle alusel peaks ju väga jämedalt olema võimalik korrutada kokku see puudekogus, mis ahju kuivatamiseks või "poolkuivatamiseks" minimaalselt vajalik on.

See kogus on tegelikus elus suurem, kuna osa puudesoojust levib ahjupinna kaudu ka köetavasse ruumi.

Ei julge elukutseliste eest sõna võtta, kuid isiklikult arvan, et ahju päris destilleerimisnõuga võrrelda ei saa, mille puhul saaks kindlalt välja arvutada X koguse vee aurustamiseks vajaliku soojusenergia hulga

edevuse laat kirjutas:Ei julge elukutseliste eest sõna võtta, kuid isiklikult arvan, et ahju päris destilleerimisnõuga võrrelda ei saa, mille puhul saaks kindlalt välja arvutada X koguse vee aurustamiseks vajaliku soojusenergia hulga

Komakoha täpsusega kindlasti puudekogust rehkendatud ei saa, kuid kas see jääb 30 või 300 kg kanti, peaks ju võimalik olema hinnata?

S.t. 1 kg vee aurustumiseks kulub teatud hulk soojust ning see on võimalik ahjule juurde anda kas puid küttes või toaõhku läbi lõõristiku puhudes. Ühel juhul saab hinnata selleks minimaalselt vajalikku puudekogust, teisel juhul selleks minimaalselt vajalikke õhukuupmeetreid.

[/quote]
Kui kõrge korsten on? Kas ta on ilma katuseta, et pottsepp saab väita, et sisse sajab?[/quote]

On küll korsten ilma katteta, kuid ma ei taha uskuda, et kui vihma sajab, siis kustutab see koldes tule
Kamin oli ju püsiühenduses korstnaga ja vihma küll ei kartnud.
Maja on kahekorruseline. Ma täpset korstna kõrgust ei tea, aga pakun, et majas sees 6 - 7 meetrit ja katuse peal umbes meetrijagu. Korstnajalg saab "alguse" põrandapinnast toas, mitte keldrist.

Ma jah ei ole julgenud siiani kõva kütet teha millegipärast. Mul on kasehalud, keskmiselt kilosed ja neid siis paar tükki julgesin ahju panna. Lepahalud on kolde jaoks liiga pikad ja kuna tuli korralikult üles ei võta, siis jäävad need kiratsema. Põhilised tegijad olid siis lepa- ja kaselipid.
No täna tegin kaks korda tuld ja korralikult. Kilodes ehk vaid 5- 6 kilo aga välja nägi juba nagu ahjukütmine. Enne soojendasin fööniga soepinki ja korstent. Mul puhurit ei ole.

Mul sisetunne siiski kaldub pottsepa suunamises korstnalõõride algseisu taastamiseks. Talle see mõte küll üldse ei meeldi. Minu kandis oli kombeks kunagi poolekivi lõõrid (neljalõõrilise korstna mõõt siis 67 * 67 cm) ja kõikides nendes majapidamistes on pliidid soojamüüriga ja kahel korrusel ahjud. Algselt oli ka minu elamine selline.

Mulle ei meeldi jutt, et kui on halb ilm, siis ahi ei tööta. Ma just halva ilma pärast omale ahju tahangi.
Kui palju tänapäeval poolekivi lõõre kasutuses on? Mis asi on massiivne korsten?

Õhtut.
Ahju normalne väljund ava korstnasse võiks olla üks kivi. e.13x 27 cm.
Pliidi ja soojamüüri osas katab 14x14 ära aga ahjule on see natuke väike. See puht minu arvamus ja ainult kogemuste põhjal.
Võib toimida aga ei pruugi...(Seal palju näitajaid lisaks arvestutele.)
Kui korsten ei ole kaua tööd teinud ca paar kuud. Tuleb korsta pitsiosasse niiske ja seisva õhu tropp ette...St. Kui süüdata tuli siis mingi aeg nagu tõmbaks ja siis....oleks nagu punn ees.
Soovitan 20 euri st väljaminekut ,ja soetada tööstuslik föön. natuke aega korstnale kõige lähemale tuhaluugile puhurit anda(Hoides siibrid kinni)..Ja kui on normaalselt tehtud ahi..Siis pool koldetäit peeni puid ära põletada kütmiskorraga,nädala jooksul on ok..
NB!!!!
Siiber lahti hoida kogu nädala,veelparem kui paar nädalat.
Kui on soovi ja võimalust...tee hommikul ja õhtul tuld.
Ahjus on Ca 10 ämbrit vett..Ja see peab läbi KORSTNA välja minema.
Reeglina annab juhendid kaasa ahjumeister..Veelparem ,kui kirjalikult))

Lugupidamisega Meelis Vaiksaar

Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema. Keemistemperatuur sõltub välisrõhust ja tõuseb rõhu suurenedes. Keemistemperatuur (normaalrõhul) on aine põhilisi füüsikalisi karakteristikuid, mis on abiks aine identifitseerimisel ja võimaldab hinnata aine puhtust.

Keemise kestmiseks on vaja soojuse (energia) pidevat juurdevoolu. Energiat, mis on vajalik kindla koguse aine gaasifaasi viimiseks, nimetatakse aurustumissoojuseks, mõõdetuna keemistemperatuuril nimetatakse seda ka keemissoojuseks.

Vee keemistemperatuur 100ºC

Vee arustumiseks ei ole seda vaja ennem keeta

Vee aurustumissoojuseks 80 kraadi juures väidetakse netis olevat 2,3 MJ/kg, vee aurustumissoojuse sõltuvuse temperatuurist leiab näiteks siit:

http://www2.bren.ucsb.edu/~dturney/WebR ... ionH2O.pdf

.

Siit järgmine küsimus - milliseks võiks lugeda ahju kasutegurit vähese kütusega "sussitamisel"?

madis64 kirjutas:Vee aurustumissoojuseks 80 kraadi juures väidetakse netis olevat 2,3 MJ/kg, vee aurustumissoojuse sõltuvuse temperatuurist leiab näiteks siit:

http://www2.bren.ucsb.edu/~dturney/WebR ... ionH2O.pdf

.

Siit järgmine küsimus - milliseks võiks lugeda ahju kasutegurit vähese kütusega "sussitamisel"?

Ma väga vabandan, aga milleks on vaja otsida sussitamise kasutegurit . Milleks üldse siin sussu lasta

kaminahi kirjutas:Ma väga vabandan, aga milleks on vaja otsida sussitamise kasutegurit . Milleks üldse siin sussu lasta

Kui sa võtaksid vaevaks teemaalgataja mure läbi lugeda, siis ühe osa sellest moodustab hämmeldus selle üle, et peale kuuajalist sussitamist ei ole ahi ikka veel ära kuivanud. Kui sinusugune arvamusliider ilkumise asemel kolm arvu viitsiks kokku korrutada ja teemaaalgatajale öelda, et sellises taktis kuivatamist jätkates kuivab ahi näiteks jõuludeks ära, oleks tal selles asjas ju pilt palju selgem.

Kuid mitte midagi konstruktiivselt öeldes tühje vabandusi tilgutada on ju palju mugavam

Vaata Madis, ma arvan, et just ütlesin oma arvamuse. Siin läheb isegi ahju kuivatamisega kohe arvutamiseks, googli füüsika tsiteerimiseks Kütta on vaja seda ahju, mitte aina targutada nende arvutustega. Ise veel nii uhked ja aina solvatud. Keetke oma Googli vett edasi Ahi nõuab puid ja tuld.

PS

madis64 kirjutas: Kas siiber on lahti?

kaminahi kirjutas:Ahi nõuab puid ja tuld.

Tõsi või, et kaera-jaani polegi vaja ümber ahju tantsida

Ehk ütled orienteeruva puudekoguse ka ära?

No kujuta pilti Kui ütlen, et iga päev pool klodetäit, nii kuu aega järjest, siis nõuad kindlasti arvutusi.
Kõigepealt aga korsten korda ja jälle...ilma arvutamata saab hakkama või saagi kohe mitte. Aga sellist jama, nagu teemaalgata kokku on vestnud ei saa keegi siin paika ilma seda nägemata.
Jätame selle jauramise, nagu on Meelis korduvalt soovitanud.

kaminahi kirjutas: Kui ütlen, et iga päev pool klodetäit, nii kuu aega järjest, siis nõuad kindlasti arvutusi.

Miks ma peaksin nii selge soovituse peale arvutusi nõudma - läks aega, mis läks, kuid vähemalt mingi hinnang tuli ära.

Teemaalgataja saab nüüd ise uurida, kas see jutuks olnud 3 kg täidab ta kolde poolenisti ära või katab koldepõhja õrna kihiga.

Oled sina Madis ikke üks bürkraat. Kõiki asju ei pea just arvutama. Kui aga arvutada tahad, siis kõiksepealt peab teadma algandmeid. Ma küll ei näinud kusagil ahju kaalu. Ilma selleta aga pole mõtet arvutamist alustadagi.

madis64 kirjutas:...Ehk ütled orienteeruva puudekoguse ka ära?

312,3kg

NB. Teemaalgatajale.
Paar halgu ei põlegi korralikult. Tule tegemiseks peab olema kolm või rohkem halgu. Kui kogus (kg) kolme haluga liiga suureks läheb, siis tuleb halgusid väiksemaks teha.
Ja üleüldse võiks esimese nädala lasta soojapuhuril 1kw peal puhuda. Soojapuhur panna koldesse (võtab õhku tuharuumist ja puhub üles) või tuhaluugi auku. Peale sellist kuivatamist võib hakata kütma poole puude kogusega lubatud maksimusmist.

motamees kirjutas:Oled sina Madis ikke üks bürkraat. Kõiki asju ei pea just arvutama. Kui aga arvutada tahad, siis kõiksepealt peab teadma algandmeid. Ma küll ei näinud kusagil ahju kaalu. Ilma selleta aga pole mõtet arvutamist alustadagi.

madis64 kirjutas:...Ehk ütled orienteeruva puudekoguse ka ära?

312,3kg

NB. Teemaalgatajale.
Paar halgu ei põlegi korralikult. Tule tegemiseks peab olema kolm või rohkem halgu. Kui kogus (kg) kolme haluga liiga suureks läheb, siis tuleb halgusid väiksemaks teha.
Ja üleüldse võiks esimese nädala lasta soojapuhuril 1kw peal puhuda. Soojapuhur panna koldesse (võtab õhku tuharuumist ja puhub üles) või tuhaluugi auku. Peale sellist kuivatamist võib hakata kütma poole puude kogusega lubatud maksimusmist.

Mis ee J-des teeb



Kui tõsiselt nende arvutajatega nüüd rääkida, siis Motamees kordas vana tarkust, et arvutused valede või puudulike algandmetega, mis siin on tüüpiline on vaid kukesupp ja seda ei pea iga kuu aja järel aina kordama. Kukesupi keetjad aga on ise pottsepanduses tüüpilised sossid.