Ehitusfoorum

Termomeeter näitab vaid 40 kraadi, mõõdetuna siis korstnasiibri avast sisselükatuna. Siis kui suits läheb läbi ahju ja leso. Koldes põleb tuli tavaliselt ehk hästi.
On see normaalne temperatuur?
Ahju passi järgi peaks lesost korstnasse minema 280 kraadi.
Termomeeter on EhituseABC'st ostetud, 20 cm pika andurpulgaga (skaala kuni 400 kraadi).

Millises kütmise faasis antud temperatuur mõõdeti? Tavaliselt märgitakse ahjupassi lubatud maksimaalne temperatuur.

See oli sissekütmise 7. päeva/korra kütmise lõpufaasis, puude kogus 3 kg.

Olen kuulnud, et kui kraad on alla 100 siis tahmab/pigitab korstent kõvasti.

3 kilogrammiga ei saa Sa mingit kõrget temperatuuri kätte.
Pealegi on tegemist sissekütmisega.
Lõppfaasi temperatuur ei ole väga oluline (korsten juba soe jne).

Kui ma õigesti mäletan siis peaks valem olema midagi sellist:

temperatuur= korstnalõõri pikkus x 10 + 70


Ehk siis selle valemi järgi tekkis Sul pigi umbes 3 meetrit mõõtepunktist ahju poole

Kas selles valemis oli ka määratud palju korstnast toas ja palju õues?

Hea, et valemid ei pigita, muidu oleks päris pigi lahti siin foorumiski.
Aga ahju tuleb kütta ja siis kraadima hakata, mitte vastupidi.

Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema. Keemistemperatuur sõltub välisrõhust ja tõuseb rõhu suurenedes. Keemistemperatuur (normaalrõhul) on aine põhilisi füüsikalisi karakteristikuid, mis on abiks aine identifitseerimisel ja võimaldab hinnata aine puhtust.

Keemise kestmiseks on vaja soojuse (energia) pidevat juurdevoolu. Energiat, mis on vajalik kindla koguse aine gaasifaasi viimiseks, nimetatakse aurustumissoojuseks, mõõdetuna keemistemperatuuril nimetatakse seda ka keemissoojuseks.

Vee keemistemperatuur 100ºC

Andrus Schults kirjutas:Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema. Keemistemperatuur sõltub välisrõhust ja tõuseb rõhu suurenedes. Keemistemperatuur (normaalrõhul) on aine põhilisi füüsikalisi karakteristikuid, mis on abiks aine identifitseerimisel ja võimaldab hinnata aine puhtust.

Keemise kestmiseks on vaja soojuse (energia) pidevat juurdevoolu. Energiat, mis on vajalik kindla koguse aine gaasifaasi viimiseks, nimetatakse aurustumissoojuseks, mõõdetuna keemistemperatuuril nimetatakse seda ka keemissoojuseks.

Vee keemistemperatuur 100ºC

Akad ölut keetma või samakat ajama

Vesi on üks levinumaid ja parimaid lahusteid, selles lahustuvad hästi väga paljud gaasilised, vedelad ja tahked ained.

Normaalne suitsugaaside temperatuur peaks olema alati nii kõrge, et välistatud oleks küttesüsteemis SO2+H2O= H2SO4 (väävelhappe) ja H2NO3 (lämmastikhappe) teke. Eriti oluline on pottsepal ahju projekteerides arvestada korstna tüübiga. Näiteks telliskorstnad taluvad tellise poorse struktuuri tõttu happelist agresiivset kondensaati kindlasti halvemini kui kondensaadi kindlad moodulkorstnad.

Artikkel TM kodu ja ehitus septembri numbris.

Andrus Schults kirjutas:Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema. Keemistemperatuur sõltub välisrõhust ja tõuseb rõhu suurenedes. Keemistemperatuur (normaalrõhul) on aine põhilisi füüsikalisi karakteristikuid, mis on abiks aine identifitseerimisel ja võimaldab hinnata aine puhtust.

Keemise kestmiseks on vaja soojuse (energia) pidevat juurdevoolu. Energiat, mis on vajalik kindla koguse aine gaasifaasi viimiseks, nimetatakse aurustumissoojuseks, mõõdetuna keemistemperatuuril nimetatakse seda ka keemissoojuseks.

Vee keemistemperatuur 100ºC

Andrus Schults kirjutas:Vesi on üks levinumaid ja parimaid lahusteid, selles lahustuvad hästi väga paljud gaasilised, vedelad ja tahked ained.

Veebel korraldab noorsõduritele õppust.
“Millise temperatuuriga hakkab vesi keema?” küsib veebel.
Sõdur: “100 kraadi Celsiuse järgi!”
Veebel: “Vale! Õige vastus on 90 kraadi! Seisad nüüd siin kuni tunni lõpuni!”
Järgmisel päeval küsib veebel sama küsimuse.
“90 kraadi, härra veebel!” vastab sama sõdur.
Veebel: “Aga vaat ei ole nii! Õige vastus on 100 kraadi! Ma eile ajasin täisnurgaga sassi… Seisad tunni lõpuni!”