Ehitusfoorum

Käsil on suvila ühe osa remont. Plaanin remonditavasse alasse teha pinnasele toetuva betoonpõranda, mis oleks soojustatud EPS-iga. Kevadel ja sügisel on pinnaseveed üsna maapinna lähedal. Mõtlen kas maapinnast kõrgemal olev liivakiht kuidagi seda niiskust üles ka kisub ja kas see kuidagi paekivist vundamendi ja EPS-i serva vahelt tahaks kõrgemale tõusta, et seina alumisi ääri kahjustama hakata.
1. Kas peaks paigaldama sissepoole vundamendi peale ka kileriba (eskiisil kollaka värvusega), või on see mõtetu ja EPS takistab ise võimalikku niiskuse ülespoole pääsemist tänu oma väikesele veeimavusprotsendile.
2. Vanade seinte soojustuseks oli kasutatud tep-plaadi sarnast materjali, mis lammutamisel lagunes (või õnnestus kerge vaevaga lagundada) tsemendiseguga immutatud laastuks. Kuna laast oli säilinud korralikult ka kohas, kus see puutus kokku täiesti mädanenud karkassiposti või laudisega, tahaks osa minust seda laastu kasutada. Segaks betooni sisse, kuluks vähem täiteainet, tõuseks pisut põrandavalu soojapidavus ja tekiks vähem prügi, mis sobiks hästi minu keskkonnasõbraliku mõtteviisiga. Kuna aga vastav kogemus endal puudub, mõtleb teine osa, kas see võib ka midagi halba kaasa tuua, mida ma ette ei oska näha. Oleks huvitav teada, kui kellelgi on kogemusi?

Kile asemel peaks midagi tõhusamat ja kauemkestvat kasutama. Näiteks sbs rullmaterjali. Seda eriti puidu ja vundamendi vahel.
http://www.pkpk.ee/failid/oppematerjali ... pekt_4.pdf
EPS ei ole hüdroisolatsioon!

Tänan asjaliku lugemise eest. Kui ma õigesti aru sain, siis 20 cm jämeliiva kihi pind jääb teoreetiliselt kapillaartõusu piirist kõrgemale. Oletame et panen 30 cm liivakihi ja kui nüüd kevadel peaks juhtuma veetase vastu liivakihi alumist pinda tõusma, siis kapilaartõus pidurdub kuskil liivapadja keskosa lähedal ja põrandaalune EPS jääb niiskusest puutumata.
Vundamendi ja puitvöö vahele paneks arvatavasti Icopal vundamendilindi.