Ehitusfoorum

Tere, plaan siis hakkata valama vundamenti 60 m2 hoonele.
Hooneks ei saa elumaja vaid kodutall hobustele.
Seinad tuleks narvatuhaplokidest. Ühekordne. Lakkapeal heina ja mingit jama hoidma/ladustama ei hakka. Kerghoone ühesõnaga.
Kirjeldan siis teile töökäiku mis mul paberile kirja pandud ja sooviks siis infot millele peaksin veel tähelepanu pöörama, arvestama või siis miskit ümber mängima, eriti tore oleks nende inimeste kommentaar kes on samalaadselt vundamendi valmis teinud.

Et siis algus.
1. Kaevan vundamendi kraavi 1,5m sügavusele laiusega 40cm.
2.Kraavi põhja kile
3.Armatuur 12mm+betoon, paksusega 20cm
4.See järel täidaks kraavi betooniga ja täiteks paneks põllukive ütleme kuskil 20-30% ja nii kuni maapinnani
5.Siis ehitaks vundamendikraavi peale saalungi 30cm, ajaks loodi, salungi sisse samuti 12mm armeering ja valaks betooni täis.
6.Seejärel jätaks vundamendi vajuma ja müüri ladumist alustaks järgmisel suvel.

Pinnas on selline kruusane, ja asukoht kuhu tall tuleb on kõrgem kõrgendik, et uppuma seal kohe kindlasti ei hakka. auk prooviks kaevatud ja vett ei ole sinna sisse jäänud.
Siis põllukivid olemas 30m kaugusel, traktor samuti olemas.Segumasin olemas. Eesmärk miks nii plaanin ehitada on ikka kokkuhoid ja see et saan ise oma vahenditega hakkama.

Tegelt tekkis ka paari küsimust nimelt kui taldmiku ära valan kraavi kas võin kohe hakkata kraavi täitma betooni ja põllukividega või pean ootama taldmiku kivistumist ?
Ja siis kas peaksin ka kraavi põhja killustiku panema kui nii siis tekkib jälle probleem killustiku tihendamisega kuna pinnase tampia ei mahu kraavi ja kui mahub siis on oht et kraav vajub kokku.

Selline jutt siis.
Jään ootama asjalike vastuseid.
Lg Kristo

tere,

kui pinnas kruusane ja pole niiske ning külmakerkeohtu pole, siis kaeva ca 80cm sügavusele maapinnast, tee taldmik ca 40-60 cm lai ja ca 20 cm kõrge ja edasi lao fibost või betoonõõnesplokkidest 20-30cm maapinnast kõrgemale ja sealt jätka nn. narva plokiga.
ei ole erilist mõtet minna nii sügavale.

Ise olen samuti mõelnud, et 1,5 vb liiga palju.
Aga külmumis piirini peaks ikka kaevama, kuna ei ole ju mingeid uuringuid selleks tellinud.
Aga miks eelistada fibo või õõnesploki mis oleks need plussid miinused võreldes minu variandile ?

Fibo kohe kuidagi ei julge panna vundamendiks, kui siis õõnesplokk saab sinna sisse raudvardad susata, et kui peaks vajuma siis vast ei löö mõrasi sisse.
Aga ei ole veel rahaliselt nr kokku löönud aga õõneplokiga peaks see vundament kallim tulema (kui kaevata ikkagi sinna külmumis piirini)
Madalvundamenti ei julge selle teha kuna seinad ju tulevad tuhaplokist, oleks puit seinad siis ei muidugi.

Iseenesest see külmumispiirist allapoole minek vundamendiga ei ole ka eesmärk omaette. Kui pinnas on kuiv, siis võib ka vabalt kõrgemale teha. ei ole küll palju ehitanud, aga sain aru, et on soov kaevata kraav ca 40cm lai ja see täita betooniga ja maakividega. ega vist kaevates väga sirget joont ei saa ( pole ka ehk tähtis), aga seda materjali läheb sinna kraavi ikkagi suhteliselt palju.
Tegelikult on fibol taldmiku plokid, mille peale tehakse betoonivalu + armatuur.
Ma püüdsin lähtuda ka optimaalsest lahendusest. arvan, et ei pea nii sügavale minema ja fibot või selle analoogi ei pea ka kartma.

Sinu tööde järjekord on täiesti õige - igal juhul pead sa vundamendi rajama allapoole külmumispiiri, sest vastasel juhul pead vundamenti ja selle ümbrust soojustama hakkama(külmakergete vältimiseks). Antud tüüpi vundamendi võid valada ühe "soojaga" ehk ei pea ootama kivistumist. Killustikku ei saa kasutada, sest sa ei suuda seda kinni tampida, nagu ka sina järeldasid. Kaevatud kraavi põhi katsu jätta võimalikult sile, ilma lahtise pinnaseta. Sinu valitud vundamenditüüp on vastupidav ja tehnoloogiliselt õige kõiki tüüpi väikeehitiste korral.