Ehitusfoorum

Tere!

Käimas maja ehitus. 110 m2. Esimesel korrusel põrandaküte, teisel radiaatorid, mida toidab maasoojuspump. Esimene korrus avatud, teisel 2 magamistuba.

On soov, et oleks kamin ja pliit, mis toimiksid ka avariiküttena. Pliidi järgi on plaanis soojamüür, mis eraldaks kööki ja elutuba.
Pliidi ja soojamüüri juures kasutan vanu mõisakive, käsitöö tellised, väga vanad.

Vendi väljatõmmet plaanin kubust, siis kas korsten peab olema 2 lõõri + vent?
Milline korsten? Moodul või kivi? Väljanägemiselt soovin krohvitud korstent.
Nagu esimese korruse plaanilt näha, pole kuigi palju ruumiga priisata, seega kaminat ei plaani massiivseks.

Millest ja kuidas kamin teha? Kas kasutada südamikke või mingeid mooduleid? Pole õrna aimugi, mis võiks hea lahendus olla.
Väljanägemiselt peaks kamin olema nurga klaasiga (võrdsete külgedega). Kolle peaks olema töötasapinna kõrgusel umbes 70-90 cm. Kui võimalik võib ka kamina juures vanu punaseid telliseid kasutada.

Palju kaminat peaks salvestavaks tegema? Ja kui võimas kamin peaks olema? Pliiti ja kaminat ei kasutaks igapäevaselt. Siis kui tahtmine on. Kui maasoojuspump töötab, oleks kamin dekoratiivne element pigem.

Milliseid lahendusi näeksite siin? Kuidas kamin ja korsten lahendada?

Kõik veega toimivad asjad (välja arvatud üks) on projekteeritud vastu välisseina??? Kui sügavale lähevad maaküttetorud?

Jah vastu välisseina.
Maakütte torud kulgevad meetri sügavusel. Kui sa mõtled majja läbiviike siis sinna tulevad nad u. 1,5 meetri sügavuselt isoleeritult. Isoleeritult lähevad nad 10 meetrit majast eemale ja sealt hargnevad?

Mina teeksin pliidi ilma soemüürita ja kamina asemele teeksin niormaalse ahju.

Tahtmine on mingisuguse leso või soojamüüri järgi. Niiet soojamüür jääb.

Kas sellel - ahju kõrval asuval - soemüüril mingi praktiline eesmärk ka peaks olema?

Jah, võib-olla natuke nostalgia ja mõnede pereliikmete soov.

segumart kirjutas:Vendi väljatõmmet plaanin kubust, siis kas korsten peab olema 2 lõõri + vent?

Kust õhk sisse pääseb?

segumart kirjutas:Nagu esimese korruse plaanilt näha, pole kuigi palju ruumiga priisata, seega kaminat ei plaani massiivseks.

Kui väiksed raud/malmkaminad kõrvale jätta siis kaminasüdamik + "kast" seal peal/ümber vaevalt nüüd palju ruumisäästvam on kui salvestav kiviahi.

segumart kirjutas:...ja mõnede pereliikmete soov.

Sa võid ju proovida neid veenda, et kasulikum on laduda need soemüüri kivikilod ahju nimelisse küttekehasse - põrandapinda jääb vabaks, korstna pigitumine väheneb, korstnapühkimisarved saavad olema väiksemad ...

Fresh klappidest tuleb õhk sisse. Teine väljatõmme on vannitoas.

Ei taha tingimusi väga muuta.
Aga siiski millist lahendust ma peaksin tahtma, kui tingimused jäävad samaks. Kas on midagi vahet materjalide valikul kui koldeid kütan harva?

Kas ahjuga saab sellise lahenduse, et nurgaga klaas ja töötasapinnal kolde kõrgus?

madis64 kirjutas:... kamina asemele teeksin normaalse ahju.

Ühtin Madise arvamusega.
Kui maakütte torude ümber igikelts tekib, siis kulub ahi marjaks ära.

Noh olgu, kaalun seda.
Kas ahjuga saab seda asja nii korraldada nagu ma kirjeldasin? Milline ahi sobiks antud olukorras?

segumart kirjutas:Milline ahi sobiks antud olukorras?

Selline, mis külmal talvel koos pliidiga suudab elektrikatkestuse korral majas elementaarseks eluks vajaliku sooja (arvaksin nii 14 kraadi olema rehkenduslik alampiir) tagada.

Sõltub väga palju maja energiatarbest (soojustusest, akendest, ustest).

Kui ma nüüd õigesti mäletan oli tal B energiaklass. 250 mm villa ümber. Aknad-uksed U-arv alla 1

segumart kirjutas:Kui ma nüüd õigesti mäletan oli tal B energiaklass. 250 mm villa ümber. Aknad-uksed U-arv alla 1

Konverteeri need väärtused mingil moel ööpäevaseks kütte-energiavajaduseks ja võta pottseppadega juba konkreetselt ühendust.

Nii nende veebisaitidelt kui ka siinse foorumi teemadest võid leida pilte mitmetest pliit-ahi kombinatsioonidest.

Peaasi, et ahjukolle piisavalt suur saab, et vajalik kogus puid sealt kahe küttekorraga päevas on võimalik läbi lasta.