Ehitusfoorum

Aasta tagasi sai ehitatud põrand.Kuna elan väga niiskes kohas ja kevadeti on ka vesi maja põranda all siis sai pinnast tõstetud ca 30 cm liivaga.Vundamendis on ka tuulutusavad.Tuulutusavasid kinni ei pannud.Uute põrandalaagide ja liiva vahele jäi ruumi ca 30cm.Uute laagide külge panin ka laua et soojustus ära ei vajuks.Laagid 50*200.Allapoole laagide vahele sai pandud 100mm penoplast ja penoplasti peale 100mm villa ja seejärel osb.Eile põrandat lahti võttes oli tunda hallituse lõhna.Lauad mis olid talade küljes olid hallitusega kaetud ja penoplast plaat nirises kondentsveest.Kus on tehtud viga ja millest tuleks alustada,et mädanik taladesse edasi ei kanduks.Kas pean vundamendi sisse veel auke juurde tegema?Suured tänud vastajatele.

Tere. Praegu on kõik sellised põrandaalused märjad. Kui selline situatsioon on ka oktoobris, siis on olukord hull. Muidugi vill pole just antud situatsioonis parim, aga probleemipõhjustaks teda ka ei saa nimetada. Kui oktoobris kondensi pole, siis muretsemiseks pole põhjust - see 2 kuud märga ei suuda olukorda kontrolli alt välja viia. Kui tahta paremat, siis allapoole veel 1 kiht 50 peno - aga see peab olema väga tihedalt tehtud. Kui ei , siis on kondens endiselt suviti puitu järamas. Lugupidamisega. Alar pIrrfeld

olari5 kirjutas:Aasta tagasi sai ehitatud põrand.Kuna elan väga niiskes kohas ja kevadeti on ka vesi maja põranda all siis sai pinnast tõstetud ca 30 cm liivaga.Vundamendis on ka tuulutusavad.Tuulutusavasid kinni ei pannud.Uute põrandalaagide ja liiva vahele jäi ruumi ca 30cm.Uute laagide külge panin ka laua et soojustus ära ei vajuks.Laagid 50*200.Allapoole laagide vahele sai pandud 100mm penoplast ja penoplasti peale 100mm villa ja seejärel osb.Eile põrandat lahti võttes oli tunda hallituse lõhna.Lauad mis olid talade küljes olid hallitusega kaetud ja penoplast plaat nirises kondentsveest.Kus on tehtud viga ja millest tuleks alustada,et mädanik taladesse edasi ei kanduks.Kas pean vundamendi sisse veel auke juurde tegema?Suured tänud vastajatele.

Kindlasti aitab ventilatsiooni parandamine ja konstruktsiooni parendamine iseasi kas enam lihtne kõike üles võtta ja uuesti teha. Kasulik oleks põrandasse luuk jätta (n: parketi alla vms) Ventilatsiooni saab kõige lihtsamalt sundvendiga parandada ja niiskel ajal ventilatsioon sisse lülitada.

Loe läbi http://e-ope.khk.ee/oo/2013/puitkarkass ... _ruum.html

Külaline kirjutas:Tere. Praegu on kõik sellised põrandaalused märjad. Lugupidamisega. Alar pIrrfeld

Ei saa sellest väitest päris aru? Eile paigaldasin hügromeetri sarnase põranda alla ja see näitas täna hommikul 85, temperatuur 20 kraadi. On see märg?

Kui Olaril on põranda aluspind 60 cm maapinnast kõrgemal, siis ikka vast suurim viga puudulikus tuulutuses. Ehk ka niiske ehituspuidu kasutamises põrandakonstruktsioonis?

taastaja

Tere. Kui arvestada, et 85/20 juures on seenel väga mõnus, siis selles kontekstis võib nimetada et jah, märg. Aga +20 põranda all , keldri tingimustes, on väga kõrge temperatuur. See on hea, kui mingil põhjusel (maapinna väike soojusmahtuvus vm) suudetakse hilissuvist temperatuuri kõrgele ajada - see viibki RH alla. Kui aga (enamusel) nii häid tingimusi pole ning põrandaalune temperatuur on näiteks +15, siis on RH 100%. Rohkem tuulutamine ei aita suvel - viite külma keskkonda aina rohkem veeauru juurde. Suure õhutamise efekt tekib ikka väga suure õhuvahetuse korral (näiteks postidel maja) , paari augu juurdepuurimine ei aita. Lisaks tuleks tekitada veel sundvent.
Kui põrandaalune on 10 kuud suhteliselt kuiv, siis märg puit kuivab ära ja probleeme pole
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ma pakun, et see peno villa all on kurja juur ja tuleks asendada niiskust läbi laskva villa+tuuletõkkeplaadiga. Toa niiskus ei lähe läbi peno välja (edasi allapoole tuulutusvahesse), seepärast peno nirisebki, mis omakorda tekitanud hallituse. Vaevalt seal tuulutusvahes midagi hallitab. Mul on pigem kuivemas asukohas 10 aastat olnud põrand tuulutusvahega 25cm, pole veel hallituse lõhna kuskil. Lahti pole ka võtnud. Tuulutusavadest vaadates paistab endiselt põranda alt läbi, seega sisse vajunud ka pole.

Tere. Kuidas oleks õigem nende tuulutusavadega toimida, kas panna nad talveks kinni miski soojustusega või jätta lahti? Ei ole siiani aru saanud kumb õigem variant on?

Ma ei kasutaks samuti peno. Puitkonstruktsioonis võiks materjalide auruläbilaskvus seestpoolt väljapoole suureneda. Sama asi, miks tuuletõkkena ei tohiks kasutada OSB-plaati.
Sinu konstruktsiooni puhul oleks korrektsem lahendus see, mida ka eelpool mainiti - laagide vahel ei hoia villa üleval mitte peno, vaid tuuletõkkeplaat. Kas see antud juhul sinu probleemid ka lahendaks, ei oska kahjuks öelda.

alexius kirjutas:Tere. Kuidas oleks õigem nende tuulutusavadega toimida, kas panna nad talveks kinni miski soojustusega või jätta lahti? Ei ole siiani aru saanud kumb õigem variant on?

Me paneme talveks vana hea kaltsuga kinni, ise mõtlesime ka, et äkki oleks villaga kasulikum. Miks me üldse hakkasime auke kinni panema on see, et aastaid tagasi külmus majas tarbevesi ära ja keegi tark teadis soovitada, et pange augud kinni ja toimis, vesi oli toas uuesti olemas samal või järgmisel päeval.

Otseselt see vill hea pole, aga ega ka paha. Kui tõesti paremat tahta, siis alla poole kiht vahtplasti juurde lisada. Samas kuidas seda teha ja kui hea tuleb lõpptulemus.

Kui märg seal põranda all on ? Võib olla on pinnasevesi nii kõrgel, et polegi suurt midagi teha. Järve võib ju pealt tuulutada, aga ega sellest kalad kuivale jää.