1. leht 1-st
Korstnapitsi ehitus
Postitatud: 03 Aug 2014, 23:35
Postitas Merike303
Küsimus tarkadele pottseppadele: Kas korstnapitsi võib laduda Lode VTT tellistest?
Millist kivi üldse on soovitatav kasutada korstnapitsi ehituses?
Re: Korstnapitsi ehitus
Postitatud: 04 Aug 2014, 07:52
Postitas Robi 1
Ega Lodel ei olegi VTT tähistusega tellist. On ( odavam) ahjutellis, mis sobib ahjude ja korstna siseosade( mitte külmuvate) ehitamiseks ja korstnatellis, mis sobib kasutamisek katusest väljaspool.
Re: Korstnapitsi ehitus
Postitatud: 05 Aug 2014, 20:30
Postitas fertiger
Endal just sama teema läbi käidud.
Lode kivide teema on mega segane. Kui vaadata nende endi kodulehte, siis sealgi on vasturääkivusi ja õiget infot on võimatu saada. Eesti poeketid tähistavad lode kivi erinevalt. Decoras on ntx lode I sort ja lode II sort. Espakis samas ongi VTT ja PTT. Sul on vaja siis vastavalt decorast I sordi kive ja espakist VTT kive. Üldjuhul on need poe kallimad kivid, niiet võid küsida ka lode kõige kallimat kivi.
Nyyd kõige tähtsam inf...kuna need kivid on väliselt täiesti sarnased ja ladudes valitseb täielik bardakk, siis ei pruugi sa saada seda, mida tegelikult tellisid. Arvutist müügimehed ei näe midagi, seepärast tuleb nõuda enda viimist lattu aluse juurde. Sobivad kivid, mille alusel on märgistus 12.101100L Kui alus on poolik ja silt on kadunud, siis parem mitte osta selle aluse kive, vaid võtta kive ikka uuest, märgistusega aluselt.
Wienerbergerilt sobib pitsi ehituseks VAT tellis.
Silikaat peaks müügimeeste jutu järgi ka sobima. See kallim, väärik on nimi.
Minul pottsepp nõudis just ehituseks lode kivi, mille ma täna peale nädalaid kestnuid otsinguid lõpuks koju tarnisin

Re: Korstnapitsi ehitus
Postitatud: 05 Aug 2014, 23:39
Postitas Õhuke
Silikaat unustage pitsi ladumisel ära. Olgu ta väärik või väärakas. Pigem kipuvad nad tänapäeval seda viimast olema. Mul topeltkogemus silikaadiga. (õige eesti mees astub ikka kaks korda samasse ämbrisse, või loeb kasutusjuhendit siis kui kolmanda tootenäidise on peesse keeranud) Juhul kui majas ei ole inimest, kes mõnda küttekeha (pean silmas ikka puude või mõne muu tahke ollusega töötavat) kütteperioodil kogu ärkveloleku aja pidevalt soojas ei hoia ei kõlba silikaat korsnapitsi mitte. Eriti kuradiks läheb lugu siis kui pühaduserüvetusena põhiküttena miskit sorti pumpa kasutad ja tuld ainult siis teed kui pumbal võhm otsa saab või muidu põlemisprotsessi nautida tahad. Garanteeritult peale kolmandat pumbatalve viskad silikaadist pitsi katuselt kühvliga alla kui tuul teda enne laiali pole puhunud. Proovitud.

Omal seisab ilmade jahenedes ees põhjalik silikaatpitsi revision ja otsustamine kas läheb pits lennukursustele või kannatab veel talvekese.
Muude kividega puudub kogemus. Äkki mõni isegi kestab.
Re: Korstnapitsi ehitus
Postitatud: 06 Aug 2014, 10:33
Postitas keemik
Põhiküte õhksoojuspump ja kaminat kütan suuremate külmadega. 2 talve on väga hästi kestnud enda laotud Wienerbergi VAT. Soovitan. Naabril on kestnud isegi ilma mütsita sama kaua (ma valasin betoonist plaadi peale, ta pole viitsinud)
Re: Korstnapitsi ehitus
Postitatud: 06 Aug 2014, 14:59
Postitas Robi 1
Kui on võimalik ehitada sisevooder, siis olgu väljast millest tahes, ikka kestab. Kus aga sisevoodrit teha ei saa, siis võib teha näiteks shamotist SHA 5 või SHA 8.
Re: Korstnapitsi ehitus
Postitatud: 07 Aug 2014, 13:07
Postitas Õhuke
Robi 1 kirjutas:Kui on võimalik ehitada sisevooder, siis olgu väljast millest tahes, ikka kestab. Kus aga sisevoodrit teha ei saa, siis võib teha näiteks shamotist SHA 5 või SHA 8.
Robi, kuidas aitab see sisevooder lagunemise vastu? Harva kütmise korral laguneb minumeelest veel hullemini kui silikaat. Niisugune näeb välja ühe talve väljas veetnud tellis. Miks peaks ta korstnapitsi voodris parem välja nägema?
Re: Korstnapitsi ehitus
Postitatud: 07 Aug 2014, 15:02
Postitas Robi 1
Ega selge see, et ahjukivi ei saagi väljas vastu pidada...mõtlesin ikka neid mainitud materjale, nagu silikaat jne. Kui silikaat ei puutu kokku niiskete suitsugaasidega, siis ei juhtu temaga midagi.
Re: Korstnapitsi ehitus
Postitatud: 23 Aug 2014, 16:43
Postitas ahjuke
Õhuke kirjutas:Silikaat unustage pitsi ladumisel ära. Olgu ta väärik või väärakas. Pigem kipuvad nad tänapäeval seda viimast olema. Mul topeltkogemus silikaadiga. (õige eesti mees astub ikka kaks korda samasse ämbrisse, või loeb kasutusjuhendit siis kui kolmanda tootenäidise on peesse keeranud) Juhul kui majas ei ole inimest, kes mõnda küttekeha (pean silmas ikka puude või mõne muu tahke ollusega töötavat) kütteperioodil kogu ärkveloleku aja pidevalt soojas ei hoia ei kõlba silikaat korsnapitsi mitte. Eriti kuradiks läheb lugu siis kui pühaduserüvetusena põhiküttena miskit sorti pumpa kasutad ja tuld ainult siis teed kui pumbal võhm otsa saab või muidu põlemisprotsessi nautida tahad. Garanteeritult peale kolmandat pumbatalve viskad silikaadist pitsi katuselt kühvliga alla kui tuul teda enne laiali pole puhunud. Proovitud.

Omal seisab ilmade jahenedes ees põhjalik silikaatpitsi revision ja otsustamine kas läheb pits lennukursustele või kannatab veel talvekese.
Muude kividega puudub kogemus. Äkki mõni isegi kestab.
Milles on silikaatkivi süüdi kui ehitatakse nõuete vastaselt?Silikaatkivi ei ole mõeldud suitsuga kokku puutuma ja kui ükskord hakkame sellest aru saama siis kestavad ka korstnad.Silikaadi kodulehel ju olemas info kuidas pitse õieti teha,aga miskipärast ei näe kuskil selliseid pitse.
Re: Korstnapitsi ehitus
Postitatud: 23 Aug 2014, 21:43
Postitas raga
no mõni vanakooli silikaat on hästi ka püsinud.
Re: Korstnapitsi ehitus
Postitatud: 25 Aug 2014, 15:40
Postitas Robi 1
raga kirjutas:no mõni vanakooli silikaat on hästi ka püsinud.
...............
Minuarust vanad silikaadid olid väga head ...aga kuni aastani 2000 umbes... Peale seda on toimunud midagi materjali koostises. Kuuldavasti vahetati kaevandust, kust võetakse tooraine.
Re: Korstnapitsi ehitus
Postitatud: 25 Aug 2014, 16:42
Postitas Õhuke
ahjuke kirjutas:Õhuke kirjutas:Silikaat unustage pitsi ladumisel ära. Olgu ta väärik või väärakas. Pigem kipuvad nad tänapäeval seda viimast olema. Mul topeltkogemus silikaadiga. (õige eesti mees astub ikka kaks korda samasse ämbrisse, või loeb kasutusjuhendit siis kui kolmanda tootenäidise on peesse keeranud) Juhul kui majas ei ole inimest, kes mõnda küttekeha (pean silmas ikka puude või mõne muu tahke ollusega töötavat) kütteperioodil kogu ärkveloleku aja pidevalt soojas ei hoia ei kõlba silikaat korsnapitsi mitte. Eriti kuradiks läheb lugu siis kui pühaduserüvetusena põhiküttena miskit sorti pumpa kasutad ja tuld ainult siis teed kui pumbal võhm otsa saab või muidu põlemisprotsessi nautida tahad. Garanteeritult peale kolmandat pumbatalve viskad silikaadist pitsi katuselt kühvliga alla kui tuul teda enne laiali pole puhunud. Proovitud.

Omal seisab ilmade jahenedes ees põhjalik silikaatpitsi revision ja otsustamine kas läheb pits lennukursustele või kannatab veel talvekese.
Muude kividega puudub kogemus. Äkki mõni isegi kestab.
Milles on silikaatkivi süüdi kui ehitatakse nõuete vastaselt?Silikaatkivi ei ole mõeldud suitsuga kokku puutuma ja kui ükskord hakkame sellest aru saama siis kestavad ka korstnad.Silikaadi kodulehel ju olemas info kuidas pitse õieti teha,aga miskipärast ei näe kuskil selliseid pitse.
SilkaatKIVI ei ole apsoluuuuutselt mitte milleski süüdi. Süüdi on see tänapäeval silikaadi nime all müüdav kandiline ilus valge asi. Nagu Robi ütleb, lõppes silkaatkivi tootmine 2000 alguses. Peale seda tulid asjad, mis korstna ehituseks sugugi ei kõlba. 80'nendate alguses aitasin sõbral pitsi laduda. Mingi siinse teematamise käigus käisin sõbra katusel meie tolleaegset kätetööd kaemas. vuugid tahaksid mõnes kohas täitmist ja silumiskihi võiks uue teha. Muus osas täiesti korralik pits. Ja seda ilma igasuguste katuste, katete ja mütsideta. Ilmselt on tehnoloogias miskit muudetud. Kas on energia kokkuhoiu huvides autoklaavid madalamal temperatuuril tööle pandud või on retseptis miskit kardinaalselt muudetud- ei tea aga jubeda CCCP aegset vastupidavust sellel asjal ei ole. CCCP aegsest silikaadist pitse võid vanemates rajoonides, Nõmme, Merivälja, Kose ... hulkade viisi näha ja kestavad.