Ehitusfoorum

Millised on vihmaveerenni välimise ja sisemise kinnituse eelised või puudused?
Kuidas praktikas vastupidamine on?
Tegemist suhteliselt lameda plekkkatusega majaga ja kinnitused läheksid sarika otste külge.

Seest kinnitus on odavam ja ka tugevam...aga puhastada on veidi raskem.

Renni sisemine kinnitus on minu arvates hädine lahendus, mida eriti kuskil mujal ei kasutata. Peamine põhjus ilmselt ummistuste tekkimine rennis. Ka kandilisi vihmaveesüsteeme väljaspool Baltikumi eriti ei kasutata (ei tule ju mõtesse kellelegi paigaldada kandilisi vee- või kanalisaatsioonitorusid, vihmavesüsteemis peaks ka ummistuste tekkimine olema võimalikult välistatud, mida kandilised põlved ja üleminekud ei taga). Korralik vihmaveerenni kinnnituskonks peaks olema paigaldatud räästalaudisele või roovitisele katusekattematerjali alla. See ei ole võimalik muidugi siis, kui töid tehakse vales järjekorras, ehk kõigepealt katusekate ja siis hakatakse mõtlema, kas miskit veel vaja või selgub vajadus paari esimese eksplutatsiooniaastaga(sama lumetõkete ja turvaelementide korral). Pika varrega kinnituskonkse ei armasta ka katuseehitajad, kuna eeldab suuremat professionaalsust ning konksuväänajat, millega suht lihtne iga konks õigel kõrgusel ära väänata.

Peeter Kärp,
Katuse Asjatundja OÜ

See on õige küll aga eks iga tuulekasti ehitus määrab, milline kinnitus kuskie parim, lihtsam ja odavam on.
Ma olen ise teinud päris palju renne ja just sisekinnitusega...aga see oli ajal kui polnud eriti saada muud. Nüüd on valik päris suur.

Ise ka sisekinnituse müüja, aga personaalselt soovitan alati väliskinnitust. Parem puhastada ja ka saab sirgemalt paika. Ja Peeter Kärbi soovitus teha töid õiges järjekorras on ka 100% asjakohane. Iga konks, mis on paigaldatud roovi peale katusekatte alla on tugevam ja toimivam kui hilisemad lahendused. Eriti kui olukord nõuab mingit reguleeritavad konksu sarikaotsa kaldest tingitud kalde kompenseerimiseks. Lisaksin veel, et kui pannaksegi renne hiljem (Eestis on see nii vist 97-l juhul sajast), siis tasub proovida ikka konksud panna sarikasse, mitte vaid vetruvasse tuulekasti lauda, mis igal aastal jää raskuse all veidi paindub ja siis on ka rennid mõne aastaga banaanid, ükskõik kui paksust materjalist need tehtud on. Sisekinnitusega rennid on ka ikka mõne aastaga tavaliselt omajagu deformeerunud, väliskonks hoiab renne paremini vormis. Ja Peeter, kandiline renn on Põhja-Ameerikas peamine renni kuju