paberteip versus iseliimuv klaaskiudteip

[vee-tsee-tung]

Mõni maaler kiidab ühte, mõni teist.
Kuidas praktikas, kumba kipslae vuukides eelistada?

[ruttukarutuleb]

Paberteip!

Urmas

[tung]

Tohiks küsida ka, et miks just paberteip?

[rokikas]

http://www.gyproc.ee/paigaldamine/paiga ... mistlemine

[valez666]

10a kogemust v2rvimise ja kipsit66dega kyll mitte eestis aga soovitaksin paber tape pahtli peale(voi vaheleniioelda). Alustuseks algaja suudab nagunii m6lemad pekki keerata nii et hakkab mullitama ja l66b lahti kergelt. voi siis ei taipa iseliimuva yrituse tarvis pinda tolmust puhas hoida ja mitte piisava korrektsusega kinni liimitada. Proff ehk paneb m6lemaga, kuigi meil on standard paber, ilmselt kiiruse ja odavuse etalon. See iseliimuv voib sul seal igatsugu trikke teha kui eelnevalt on rull seisnud voi kylma saanud. soovitan paberit

[villu20]

Mis krdi iseliimuvatest siin jahutakse? Et kohe lähebki täitsa ise vuugi kohta ja liimib ennast kinni w .....isetasanduvat pahtlel, iserulluv tapeet, isepöörlev värvirull jne..... kyll oleks nönna lihtne!!!
Kaua on juba räägitud, et liimi kiht vörkteibil on selleks, et see rulli kuju hoiaks, mitte kurat geniaalne leiutis töö lihtsustamiseks!!! Kas pörandamehed viskavad ka oma armatuuri plärts vastu maad, sest gravitatsioon oleks justkui liimi eest!?! ...aga ei ole nii, sest segu peab olema ymmerringi armatuuri ja sama lugu on ka pahtliga!!! Olge laisad edasi ning head vörgutamist teile!!!

[Urmas]

Mis krdi iseliimuvatest siin jahutakse? ...

Iseliimuv ja iselahtitulev!!!
Just lõpetasin ühele tellijale sanitaarremondi, kus laes punnitavale vuugile tuli ainult servast kergelt kipsinuga näidata ja võrkteip tuli sirinal ära, praktiliselt kukkus vuugist välja. Alt paistis haljas kipsplaat nagu oleks äsja paigaldatud. Isegi iseliimuva liimijälgi ei olnud!
Aitäh maalritele, kes hoolitsevad, et töö mul mitte otsa ei lõpeks.

[Valez666]

Paber mullitama pahtli alt hakkab, voi kui hiljem k2tuga silitades kahtlaselt sahiseb ja lahti on voi j2rgneva v2rvi kihiga lahti l66b mulli, siis on pahtel kubemekarva jagu paks olnud, t6rts vett sisse et vedelam oleks pahtel.

[euromaaler jr]

Niipalju kui mina tean on kôikides pôhjala riikides proffidel kasutusel paberteip. Siis saab muidugi omal vastutusel muutusi sisse viia. Näiteks faasimata ûhenduskohtades ehk horisontaalvuukides "vôrk".
Aastal 2014 on huvitav tôdeda, et isegi eesti maalrid kasutavad rohkem sisenurkades akrûûli. Rääkisin sellise meetodi plussidest juba pea dekaad tagasi. Tore näha arengut.
Vôrk on amatööride wärk.
Kommides natuke valez666. US pannakse minuteada kipsplaadid horisontaalvuugiga. Euroopas vertikaalvuugiga. Oli see vast nii? Räägi oma ameerika tähelepanekutest!'

terv,
euromaaler jr

[Urmas]

Aastal 2014 on huvitav tôdeda, et isegi eesti maalrid kasutavad rohkem sisenurkades akrûûli. Rääkisin sellise meetodi plussidest juba pea dekaad tagasi. Tore näha arengut.

Millal ükskord jõuab kohale, et "oma usuga võõrasse kloostrisse ei minda"!
Eesti Vabariigis peab ehitaja juhinduma Eesti Vabariigi seadustest! Mitte ükski teise maa seadus Eesti Vabariigis ei kehti!
Kui teil Rootsis on akrüülimine kohustuslik, palun tee, aga püüa aru saada, et sa ei saa seda soovitada Eestis. Sinu ainuke rõõm on, et teil tehakse niimoodi ja sinu arvates saab nii kiiremini.
Katsu mõista veel ühte selle foorumi väikest eripära. Selles foorumis küsivad abi enamuses amatööridest iseehitajad, neile ei ole vaja tootlikkust ja ma ei taha neile soovitada kiiremat/lihtsamat varianti, vaid parimat.
Kuna Eesti Vabariigis puudub soomlaste RYL sarnane siseviimistluse juhend ja muud seadusandlikud aktid, millest juhinduda maalritööde teostamisel, siis tuleb järgida tootjate juhendeid. Näiteks Euroopa ja sealhulgas ka Põhjamaade suurimaid kipsplaatide tootja Gyproc juhend käsib teipida kõik nurgaliited ja akrüülist pole mitte ühtegi sõna, siis Eesti Vabariigis tuleb järgida seda juhendit.
Kui ma FIE-na seda juhendit ei järgi ja jamade korral antakse mind kohtusse, siis 100% kindlusega jään kaotajaks pooleks kohtus mina koos kohustustega oma kulu ja kirjadega praak ümber + kohtukulud. Minul sellist jama pole vaja.

Kipsplaadi viimistluse tootejuhend ütleb järgmist:

4. Teibitakse ja pahteldatakse ka kõik nurkliited.

Allikas http://www.gyproc.ee/paigaldamine/paiga ... mistlemine

[madis64]

Gyproc juhend käsib teipida kõik nurgaliited ja akrüülist pole mitte ühtegi sõna

Tuleb tõdeda, et akrüüli on siiski mainitud, kuid osundatuna kipsplaadi ja põranda vahelise vuugi täitmisele:

"Paigaldatud kipsplaadi ja kõrvalkonstruktsioonide vahele jäetud vuugid täidetakse elastse akrüülmastiksiga kogu kipsplaadi paksuse ulatuses ."

http://www.gyproc.ee/Download/24148/Gyp ... review.pdf

[euromaaler jr]

Aastal 2014 on huvitav tôdeda, et isegi eesti maalrid kasutavad rohkem sisenurkades akrûûli. Rääkisin sellise meetodi plussidest juba pea dekaad tagasi. Tore näha arengut.

Millal ükskord jõuab kohale, et "oma usuga võõrasse kloostrisse ei minda"!
Eesti Vabariigis peab ehitaja juhinduma Eesti Vabariigi seadustest! Mitte ükski teise maa seadus Eesti Vabariigis ei kehti!
Kui teil Rootsis on akrüülimine kohustuslik, palun tee, aga püüa aru saada, et sa ei saa seda soovitada Eestis. Sinu ainuke rõõm on, et teil tehakse niimoodi ja sinu arvates saab nii kiiremini.
Katsu mõista veel ühte selle foorumi väikest eripära. Selles foorumis küsivad abi enamuses amatööridest iseehitajad, neile ei ole vaja tootlikkust ja ma ei taha neile soovitada kiiremat/lihtsamat varianti, vaid parimat.
Kuna Eesti Vabariigis puudub soomlaste RYL sarnane siseviimistluse juhend ja muud seadusandlikud aktid, millest juhinduda maalritööde teostamisel, siis tuleb järgida tootjate juhendeid. Näiteks Euroopa ja sealhulgas ka Põhjamaade suurimaid kipsplaatide tootja Gyproc juhend käsib teipida kõik nurgaliited ja akrüülist pole mitte ühtegi sõna, siis Eesti Vabariigis tuleb järgida seda juhendit.
Kui ma FIE-na seda juhendit ei järgi ja jamade korral antakse mind kohtusse, siis 100% kindlusega jään kaotajaks pooleks kohtus mina koos kohustustega oma kulu ja kirjadega praak ümber + kohtukulud. Minul sellist jama pole vaja.

Kipsplaadi viimistluse tootejuhend ütleb järgmist:

4. Teibitakse ja pahteldatakse ka kõik nurkliited.

Allikas http://www.gyproc.ee/paigaldamine/paiga ... mistlemine

Tere urmas,
tänan tähelepanu eest!

Sinult on alati huvitav saada vastukaja. Vôibolla olen tôesti valesti aru saanud, et näiteks sisenurkade viimistlemisel pole viimasel 25 aastal Eestis tootlikus tôusnud uuemate töövôtete rakendamisega.
Ehitustegevus on meeskonnatöö. Mina näiteks ajan tikutulega teadmisi ja nupukaid töövôtteid taga. See on ka ûheks pôhjuseks miks otsustasin postkommunistlikust Eestist ûheksakûmnendate lôpul pôhjala parimate meistrite alla tööle minna. Mul on au olnud kohata sellist euroopalikku meeskonda siin Stockholmis. Rajatagune töökogemus avardab silmaringi ja muudab meid tolerantsemaks. Kui sul on midagi koljus siis näed rohkem alternatiive oma tegevusel. Selline keskkond kôik on inspireeriv ja kvaliteet innustab mind!

Mul on kaemus, et oled meister. Sellisel juhul soovin sulle edu noorte eesti maalriôpilaste koolitamisel.

Olen sinuga nôus, et vôrkteip on rohkem amatööridele mugavam. Kahjuks on selles foorumis liig vähe naisi. Nii, et eks me peame ûksteisega hakkama saama.

Lôpetuseks soovin meelekindlust veel noortega töötamisel. Olen teiste meistritega tähele pannud noorte keha ja vaimu muutust generatsioonide lôikes. Ma vist ei pea täpsustama millises suunas ;=)

Avalik pöördumine ka meie omapärasele ameerika maalri kommijatele. Paluks inimlikkust ja erilalast solidaarsust!
Aga noh, ehk on seda palju nôutud.

See on minu väike panus eesti maalrite arengusse 2014. Make LOVE not war (see siis vene suunal ja eesti 5 kolonnile)

Stockholm

[Urmas]

... Vôibolla olen tôesti valesti aru saanud, et näiteks sisenurkade viimistlemisel pole viimasel 25 aastal Eestis tootlikus tôusnud uuemate töövôtete rakendamisega...

Olgu, valgustan sind natuke. Ma ei tee "liinitööd", vaid minu teenuste tellijad on enamuses eraisikud.
Oma maalritöö alguses muud varianti ise ega teisedki maalrid ei tunnistanudki kui akrüülimine, sest nii sai kiiremini. Ei mingeid paberteipe sisenurkades. Töötasin sel ajal ehitusfirmas "liinitööl". Ja seda akrüülimist tehti kindlasti juba tol ajal ja tehakse siiani. Asi on selles, et tol ajal kehtisid EV-s mitteametlikult soomlaste RYL-i nõuded ja see lubas kahte varianti- sisenurga teipimine paberteibiga või akrüülimine. See oli selle sajandi alguses, mitte palju hiljem sinu lahkumisest.
Räägid, et ehitus ja maalritöö on meeskonnatöö. Nõus, aga kui su meeskonnakaaslasteks olid maalrid, kes uuel objektil tegid ruttu-ruttu kuni krundini, said oma 80% lõpphinnast kätte ja siis kadusid jälle 3 nädalaks haiguslehele. Ülejäänud meeskonnaliikmed pidid hakkama sõna otseses mõttes nende paska lõpuni tegema. Neid mõtetuid ületunde, tööde ümbertegemisi, objekti lõpu kiirustamisi jnejne, siiber sai. Kuna hakkas tulema ka erapakkumisi, siis vaikselt lahkusin erasektorisse.
Erasektoris hakkasin tähele panema, et ühe korraga kõik kohe ja ilma hilisemate pretensioonideta korralikult valmis teha on tunduvalt efektiivsem minu jaoks kui käia hiljem parandusi tegemas. Nii ma saatsingi tootlikuse pikalt ja hakkasin rõhku panema kvaliteedile. Palk sellest ei muutunud, ainult minu heaks töötavate "manageride" hulk kasvab ja seoses sellega ka tööd pidevalt. Elan ära!
Ja veelkord, kui sul jäi kahe silma vahele- siin foorumis ei käi nõu küsimas liinitöö maalrid vaid isenokitsejad ja neile ma ei õpeta liinitöö kogemusi, vaid kuidas midagi ajas kestvamat teha. Igatsugu nippe, kuidas midagi ruttu parandada, milliseid materjale kasutada, tean ja oskan, aga nende nippide avalikustamise kohapealt olen vait nagu sakslaste kätte vangilangenud vene partisan vanades nõukaja filmides- raiu või sajaks tükiks, aga ikka karjub iga tükk "ei". Võib-olla saunalaval võin pajatada.

[pancho villa]

kaks aastat tagasi said kolme toa laed uue kipsi - esimeses toas sai alustatud paberiga, kuid lõpetatud võrkteibiga. praeguseks hetkeks paber näitab vuugikohad ilusasti välja, võrguga ei mingeid probleeme.

nagu siin jutuks oli, siis isetegijale soovitaks võrkteipi, mina igaljuhul paberit kasutada ei taha.

[taurius]

Kas alguses ei olnud vahe v6rgul ja paberil silmaga n2htav? Eks pahteldus oskus oleks vast esimene mure laps mis sellist anomaaliat tekitab. Mulle isiklikult tundub et kips seinad laed kytmata majas voi niiskuses yle talve hakkavadgi k6ik vuugi vahed rohkem silma
Kytmata maja voibolla kips plaat ja pahtel ja tape reageerivad kylmale voi kergele niiskusele erinevalt. Kas keegi on midagi sellist t2heldanud

[Urmas]

... Kytmata maja voibolla kips plaat ja pahtel ja tape reageerivad kylmale voi kergele niiskusele erinevalt. Kas keegi on midagi sellist t2heldanud

Jah, olen näinud. Paberteip isegi värvi all reageerib niiskusele ja pundub kergelt. Niisketes ruumides omal riiskol eiran kipsplaadi tootjate juhendit ja kasutan võrkteipi. Aga ainult niisketes ruumides! Võrgu kasutamisel pole pundumise efekti täheldanud.

[renxx]

Kõik enda objektid ning ka endale teinud ALATI klaaskiud lindiga meetodil, pahtel alla, lint ja pahtel peale. Mitte mingeid probleeme pole olnud mõranemisega ega ka vuukide esile tulekuga. Ei saa üldse aru, milles see vaidlus siin on.

[Urmas]

Kõik enda objektid ning ka endale teinud ALATI klaaskiud lindiga meetodil, pahtel alla, lint ja pahtel peale. Mitte mingeid probleeme pole olnud mõranemisega ega ka vuukide esile tulekuga. Ei saa üldse aru, milles see vaidlus siin on.

See on umbes sama nagu napsisena auto juhtimine. Täpselt senikaua tehakse kuni midagi pole juhtunud, aga kui vahele jäädakse, siis ollakse tagantjärgi targad.
Ma ei saa aru, miks peaks maalriau kestma ainult kaks aastat, aga mitte kauem? Isegi kui paberteibiga kestab vähem kui kaks aastat, ei käi see vähemalt maalriau pihta, vaid viga on mujal.
Renxx, kui palju aega sa võidad ühel objektil paigalduses võrkteip vs paberteip, kus läheb ca 450m vuugiteipi? Töövõtted on sul ju samad. Kas sa annad oma tööde isiklikult garantii või teeb ülemus seda sinu eest?
Minu mäletamist mööda üks siinne kasutaja Maaler41 kirjutas ühes kommentaaris, kus ühel suuremal objektil oli kästud võrkteibiga viimistletud pinnad ümber teha ja paigaldada paberteibid.

[renxx]

Urmas, teen tööd täpselt samamoodi nagu sina, eraisikuna. Ei tee tööd ühegi firma all, seega garantii annan ikka ise. Pole selliseid juhuseid ette veel tulnud (õnneks??), et peaks enda tööd minema ümber tegema. Samuti pole pidanud ka keegi teine minu tööd umber tegema, (ka õnneks) ??.

[Urmas]

Urmas, teen tööd täpselt samamoodi nagu sina, eraisikuna...

Üksiku hundina töötamine ei tähenda veel, et pakun oma teenust eraisikuna. Ikka juriidilise keha on ka küljes FIE vormina.

[Imelik]

Ei saagi aru - kas jutt sellest või sellest?

[Urmas]

Ei saagi aru - kas jutt sellest või sellest?

Esimene on klaaskiudteip ja teine klaaskiust võrkteip. Vaidlus käib ikka võrkteibi(teine variant) vs paberteip vahel.
Esimest olen edukalt kasutanud seintel ja lagedes esinevate pragude parandamisel, kus reeglina on viimistlemisel kasutatud teist(võrkteibi) varianti.

[ponks]

Oot, kas pole nii, et klaaskiud lintteip käib pahtliga kipsi vuukidesse ja klaaskiud võrkteip käib pahtliga nurkadesse.

[valez66666]

Vat kus lugu. Pead ikka FIE olema muidu ei kannatagi ei v6rk ega paberit panna. Tubli urmas oleme kuulnud ammu et oled fie. Me ei soovi enam lugeda sinu eputisis vaadake mina olen fie syda l2heb pahaks juba selle lugemisest. K6iki teisi kes ei ole fied voi ei pea vajalikuks sellega eputada neid sa kohe halvustad. Tubli urmas

[Urmas]

Oot, kas pole nii, et klaaskiud lintteip käib pahtliga kipsi vuukidesse ja klaaskiud võrkteip käib pahtliga nurkadesse.

Mina ei kasuta kumbagi sinu poolt kirjeldatud varianti.
Austrias olles vaatasin, kuidas kohalikud maalrid viimistlesid kipsplaatide välisnurkasid- kõigepealt klambripüstoliga metallnurk kips külge, pahtel peale ja seejärel mõlemale poole paigaldati nurkadele omakorda 50mm klaaskiudteip. Ah, et milleks? Ma tean küll või vähemalt aiman teadvat. See klaaskiud omakorda paigaldati vist sellepärast, et kui keegi juhtub natuke tugevamini toetuma vastu seda klambritega paigaldatud ja alt tühja nurka, siis ei teki piki nurga väliserva pragu. Tootlikus suurem? Lihtsam paigaldada? Kahtlane? Minu jaoks arusaamatu, selmet nurgale pahtel alla, nurk suruda pahtli sisse, pahtliga uuesti üle, valmis see nurk ongi ja ei mingeid ohte, et see nurk seal kuivanud pahtli sees kuhugi liiguks ja pagusid hiljem tekiks.
Veel tekitas tootlikuse kohapealt hämmastust, et nad kasutasid suurte pindade viimistlemisel suhteliselt kiiresti kivistuvat kipspahtlit ja iga poole tunni tagant käisid uut portsu tegemas+ pahtli tegemisele kuluv aeg, selmet kasutada valmispahtleid.