Milline pump veevarustuseks?

[valaskalakene]

Ahoi!


Mul selline omapärane olukord kus puurkaevu staatiline veetase on manteltoru otsast kõvasti kõrgemal - passi järgi 2 m.
Kontrollpumpamine 24 tunni jooksul, 2,61 l/s on alanduseks andnud 6,7 m. 4,2 l/s -> 11 meetrit.
Sellist kogust praktikas keegi sealt kaevust ei tarbi ja ei ole plaanis ka. Aastaid on sealt kaevust vett tarvitatud nii, et vesi lihsalt voolab gravitatsiooni jõul allamäge, puudust ei ole . Vana mittetöötav sukelpump on kaevus. Pumpla ja kaevutoru ots on maa all betoonpunkris.
Nüüd tahaks süsteemi korda teha, et vahest ka ülesmäge vett pumbata ja küsimus siis selles, et olukorras, kus imeda ei ole vaja on mõistlik kasutada millist pumpa? Sukel- või maapealset? Arvestama peaks, et selles maa-aluses punkris on aegajalt niiske ja teoreetiliselt võib punker vett täis joosta, kui kuskilt midagi katki peaks minema.
Selle elektroonika, mis füüsiliselt pumba küljes ei pea olema saaks muidugi august välja ka tuua.

Mulle endale tundub, et sukelpump oleks vist ikkagi õigem?

Põhimõtteliselt oleks selle pumpla ehitus välja pakkuda Valgamaal.

päikest,

Hannes

[Rostfrei]

Kasutama peaks sukelpumpa. Kui on oht, et maaalune punker võib teoreetiliselt vett täis joosta, siis tuleb puurkaevu päis sulgeda hermeetiliselt ning lahendada ventilatsioon kõrgemale viidud tuulutustoru abil.

[Rostfrei]

Kasutama peaks sukelpumpa. Kui on oht, et maaalune punker võib teoreetiliselt vett täis joosta, siis tuleb puurkaevu päis sulgeda hermeetiliselt ning lahendada ventilatsioon kõrgemale viidud tuulutustoru abil.

Tänud, pean silmas mitte punkri tuulutust aga kaevu oma

[valaskalakene]

Kasutama peaks sukelpumpa. Kui on oht, et maaalune punker võib teoreetiliselt vett täis joosta, siis tuleb puurkaevu päis sulgeda hermeetiliselt ning lahendada ventilatsioon kõrgemale viidud tuulutustoru abil.

Tänud, pean silmas mitte punkri tuulutust aga kaevu oma

Et siis puurkaevu toru peab tuulutama?

[Rostfrei]

Kasutama peaks sukelpumpa. Kui on oht, et maaalune punker võib teoreetiliselt vett täis joosta, siis tuleb puurkaevu päis sulgeda hermeetiliselt ning lahendada ventilatsioon kõrgemale viidud tuulutustoru abil.

Tänud, pean silmas mitte punkri tuulutust aga kaevu oma

Et siis puurkaevu toru peab tuulutama?

Kui sa kaevust vett pumpad, siis tekib kaevu alandus, kuidas sa seda kompenseerid? Kui kaevu päise suled hermeetiliselt reostuse vältimiseks (reostuse põhjustab teoreetiline punkri ja sellega koos ka kaevu päise vee alla jäämine), siis ei saa pumpamisel tekkivat hõrendust millegagi kompenseerida. Samas on sul tegu nö arteesia kaevuga, võib-olla ei tekigi sellist momenti, kus veetase muutub päise suhtes negatiivseks. Lihtsalt juhin tähelepanu tekkida võivatele ohtudele ja nüanssidele.

[valaskalakene]

Ahoi!

Sellist hermeetilist päist standardlahendusena vaevalt et olemas on?

Manteltoru on äärikuga. Peaks võtma auguga ääriku ja sellest torujupi läbi torkama ja kinni keevitama? Äärikule allapoole vaja mingi aas tekitada trossi jaoks?

Kas vene aegsed äärikud sobivad tänapäevastega? 1964 on kaev puuritud.



päikest,

Hannes

[valaskalakene]

Kui sa kaevust vett pumpad, siis tekib kaevu alandus, kuidas sa seda kompenseerid? Kui kaevu päise suled hermeetiliselt reostuse vältimiseks (reostuse põhjustab teoreetiline punkri ja sellega koos ka kaevu päise vee alla jäämine), siis ei saa pumpamisel tekkivat hõrendust millegagi kompenseerida. Samas on sul tegu nö arteesia kaevuga, võib-olla ei tekigi sellist momenti, kus veetase muutub päise suhtes negatiivseks. Lihtsalt juhin tähelepanu tekkida võivatele ohtudele ja nüanssidele.

Oht on olemas. Staatiline veetase on 2m. Proovipumpamine 2,61 l/s 24 tunni jooksul on passi järgi andnud alanduseks 6,7 m. Erideebit 0,39 l/sm. Seega pikalt üle 0,78 l/s pumbates peaks veetase toru otsast allapoole langema.
Pealmaa pump jääks kuivale - seega raudselt sukelpump.
Kas see võimalik hõrendus seal torus on võimeline midagi kurja ka korda saatma? (imeb saasta sisse?) Või aitab lihtsalt vett kergitada?

Vanal süsteemil mingit õhutust küll ei ole. Kui seda õhutust hakata toruga korraldama, siis peab seda toru kütma hakkama - staatiline veetase ulatub maa peale välja praktiliselt. Või on mingi automaatne õhutusklapp, mille saaks "tagurpidi" süsteemi integreerida?

päikest,

Hannes

[Külaline]

Rostfrei jutule lisaks:
tee nii nagu meil siin vabariigis asjad on seatud: päis peab ulatuma maapinnast saastumise vältimiseks kõrgemal (kas oli 40cm?, mäletab ehk keegi täpsemalt kohe peast neid cm-d?). Kuna ilmselt on tegu nõrga arteesiaga (liikudes Läti poole kohtate üha tugevama ülesurvega puurkaeve) siis sellest vee kättesaamine ei ole keeruline, ilmselgelt puurkaevupump, kui soovite pikema aja peale toimivat lahendust. Lusika jagu vee võtmiseks ei pea üldse pumpa paigaldama, arteesia teeb oma töö.

[valaskalakene]

Ulatubki 40 cm kõrgemale, aga mitte maapinnast vaid maa alla ehitatud betoonpunkri põrandast. Põrand on pea 3 meetrit maapinnast allpool.
Kas nüüd selleks, et kombekas kodanik olla peaksin toru maa peale pikendama?
Kas selle kohta on mingi seadus või eeskiri vms.?
Huvitav, mis põhjusel see kaev sellise punkriga kunagi (1964) tehti? Eriti kui ta ise vett välja ajab. Külmumine?
Kunagi on punkri põhjast toru veetud paarsada meetrit kaugemale, kus maapind niipalju madalam, et vesi uputuse korral punkrist ära voolaks ...

Selle kaevutoru otsas on mingi naljakas äärik - 6 poldiauguga, poldiringi diameeter 260, äärik ise 300, dn150 toru otsas. Üritasin sellist äärikut leida aga ei DIN, GOST, ANSI sellist ei tunne - kõik on 8 poldiga ja poldiring ka ei klapi. Ainult jaapanlastel on sarnase ringiga aga 12 auguga mõõt.
Kas tõesti keegi on omal ajal selle ääriku põlve otsas valmis teinud?

Maailm on täis imelikke asju ...

[Rostfrei]

Ei tea täpselt maa alla käivat torutikku, kuid on olemas vist tõmbekindlad? äärikud, või midagi sarnast. Idee on, et äärikul on pikem kummi krae taga, mis omakorda poltidega pingutatakse ümber toru. Ei oska seletada, aga peaks olema tulemus selline, et äärik on ümber toru hermeetiliselt. Teine variant lase terialil treida vastava auguvalemiga rõngas, keevitad selle mantli krae külge ning ongi äärik olemas. Tihend vahele, modifitseeritud kaan külge. Ehk sul on vaja lahendada hermeetilised läbiviigud / kinnitused: veetoru välja (põhimõtteliselt muhv, väliskeere allpool, kus ripub pump ning väliskeere teisel pool, kust läheb trass), elektrikaabel sisse, ventoru välja ning turvatrossi kinnitus. Elektrikaabli saad lahendada metall läbiviiguga, vendi ja veetoru jaoks keevitad muhvid, turva kaabli jaoks allapoole mingi aasa või konksu. Kaane teed soovitavalt roostevabast.

[Külaline]

valaskalakene, kui nüüd loogiliselt mõelda siis aastal 64 polnud torustiku ja armatuuri sortiment nii lai kui seda tänapäeval. Tehti sellest, mida parasjagu saada oli.
Asjaolu, et maa sisse nn punker ehitati, näitab et tegu polnud päris lollide inimestega, eriti kuna ka punkrist äravool oli korraldatud. Torudel on aga paha komme: kui plaanid töötama ühest otsast vesi sisse ja teisest välja siis kindlasti tekib mingil hetkel olukord, kus vesi liigub täpselt vastupidi. Puurkaev aga avab veehorisondi ning seal olev vesi ei ole teie oma, on ew oma ja selle reostamine ka oskamatusest on karistatav.
Kombeks kodanik jah, pikendab manteltoru maapinnast kõrgemale, oligi vist jah 40cm. Sobib ka tõmbekindel muhv koos äärikühendusega, aga kui te asjanduse hinda näete siis lähete ostate poest pudelivett edasi.
Rostfrei tegevusjuhisest ma küll ei lähtuks: puurkaevu päise jne osas tuleb omada siiski mtr registreeringut nii projekteerimiuseks kui ka ehitamiseks.

Riigi Teatajat ikka oskate kasutada? https://www.riigiteataja.ee/akt/106032012008

[valaskalakene]

valaskalakene, kui nüüd loogiliselt mõelda siis aastal 64 polnud torustiku ja armatuuri sortiment nii lai kui seda tänapäeval. Tehti sellest, mida parasjagu saada oli.
Asjaolu, et maa sisse nn punker ehitati, näitab et tegu polnud päris lollide inimestega, eriti kuna ka punkrist äravool oli korraldatud. Torudel on aga paha komme: kui plaanid töötama ühest otsast vesi sisse ja teisest välja siis kindlasti tekib mingil hetkel olukord, kus vesi liigub täpselt vastupidi. Puurkaev aga avab veehorisondi ning seal olev vesi ei ole teie oma, on ew oma ja selle reostamine ka oskamatusest on karistatav.
Kombeks kodanik jah, pikendab manteltoru maapinnast kõrgemale, oligi vist jah 40cm. Sobib ka tõmbekindel muhv koos äärikühendusega, aga kui te asjanduse hinda näete siis lähete ostate poest pudelivett edasi.
Rostfrei tegevusjuhisest ma küll ei lähtuks: puurkaevu päise jne osas tuleb omada siiski mtr registreeringut nii projekteerimiuseks kui ka ehitamiseks.

Riigi Teatajat ikka oskate kasutada? https://www.riigiteataja.ee/akt/106032012008

Jah, Riigi Teatajat, Googlit ja muid sarnaseid tööriistu oskan kasutada päris hästi.
Viidatud määruse par. 5 (2) 3) ütleb sõnaselgelt: "tagama, et juhul, kui rajatakse puurkaev või põhjaveeseire puurauk, ulatuks manteltorude põhikolonn vähemalt 30 cm üle maapinna või ehitise põranda ja oleks välistatud maapinnalt või põrandalt pärineva vee sissevool puurkaevu või -auku;"
Ulatubki ju üle ehitise põranda.
Lisaks ei kavatse ma ühtegi kaevu rajada. Juba valmis asjade ümbertegemisest ei ole seal sõnagagi juttu. Üldiselt sellised normid tagasiulatuvat jõudu ei oma.
See on ametlik kaev passi ja paberitega ja omal ajal tõenäoliselt projekti ja tollal kehtivate normide järgi ehitatud.
Seda formaaljuriidiliselt.
Kuna asi tuleb korda teha nii või naa, siis pigem teeks korralikult.

Ütled, et maa alla punkri ehitajad polnud lollid. Mis siis vahepeal muutunud on? Miks see lahendus enam ei sobi? Miks nüüd peaks toru maapinnast kõrgemale tooma ja sellega kogu nende mittelolluse (=tarkuse) ära nullima?
Maa-alusel punkril näen ma ühte suurt plussi - asjad ei külmu seal ära. Kõik ülejäänu - punkri enda ehitus, torutööd maa all, asjade luugist läbi toppimine, äravoolu korraldamine, oli ka siis kindlalt kallim ja tülikam, kui maa peale putka ehitamine. Lisaks niiskus.
Ma arvan, et ka tänapäeval ehitatakse kaeve, mille ots on keldris või muul moel maapinnast madalamal. Minu olukorra teeb natukene keerulisemaks see, et kaevus vesi surveline. Rajataval kaevul ma sarnases olukorras teeks küll toruotsa nii pika, et vesi sealt välja ei suruks.

See, et punkrist äravool oli korraldatud on ka nii ja naa. Tore, et tehtud on aga see ca paarisaja meetrine tolline toru väga väikese kaldega ei taga ligilähedaseltki sellist äravoolu, kui kaevutorust peale tuleb. Lisaks lähevad sellised (lahtise otsaga) torud faunat täis.

Just sedasi, nagu Rostfrei kirjeldab (v.a. tuulutus ja roostevaba materjal) on seal praegu asjad korraldatud. Kogu see kupatus on vana ja roostes, nii et vaevalt seal midagi üldse ära lõhkumata lahti õnnestub keerata. Sellepärast tahaks uued asjad enne valmis osta / teha kui midagi näppima hakata.
Kui ma selle kupatuse seal lahti harutaksin ja pumba ära vahetaksin ja täies tükis tagasi paneksin, siis selleks ei ole ju mingit registreeringut vaja. Või on?

Kõige parema meelega ma laseks selle töö kellelgi ära teha kes oskab ja omab kogemust. Mõnega olen rääkinud - enamasti kehitatakse õlgu. Kui pakutakse lahendust, siis on need kaunis tobedad olnud - a'la pane kauvust välja tulevale torule veeautomaat otsa...
Kui oleks segisti tihendi vahetusega tegu, siis ma foorumist nõu küsima ei hakkaks.

Tead äkki soovitada kedagi?

päikest,

Hannes

[Siidiuss]

Ipmselt sukelpump sinna ikka sobib. Kuigi jah paljud kasutavad arteesia kaevudel ka tavalist veeautomaati. Kui alandus on väiksem kui veeautomaat jõuab ära imeda siis töötab asi. Lihtsalt veeautomaadid ei jaksa väga sügavalt imeda. Riigi teatajas nii kirjas, et manreltoru ots peab olema maapinmast vähemalt 30cm kõrgemal reostuse vältimiseks.

Mis on tegelik elu seda teate isegi. Võin natuke rääkida mida tean ja kui tahate teada. Minul ka puurkaev ja staatiline veetase 9m ja dünaamiline 12m. Grundfos sukelpump istub seal maa sees 20m sügavusel. Ja manteltoru 50cm maapinnast kõrgemal. Metallist kaevupäis peal. 1.8 meetri sügavusel on adapterühendus. Mingeid probleeme kaevuga ega veega ei ole.


Eks mulle soovitati ka , et pane kaevurake ümber ja tee maa alla. Aga ma ei tunne sellise ümberehituse järele vajadust ja see ei oleks seaduslik ka. Eelistan seaduslikku kaevu.

Eestis on palju asju ja kaeve mis pole seaduslikud. Nö mustalt tehtud kaevud mil pole mingeid pabereid ega pole need kaevud seega ka keskkonnaregistris.

Tean veel seda, et kui pinnavesi pääseb mööda manteltoru põhjavett reostama siis pole see hea. Aga eestis on veel ka selliseid kaeve või kaevu sügavusi auke mida siis kasutatakse sarnaselt maaküttele. See nagu riskantsem asi sest kui midagi katki läheb siis see keemia mis maakütte torudes pääseb otse põhjavette ja sellega kaasneb otsene põhjavee reostatus. Kui on hajaasutusega piirkond siis reistus hajub nö aga enda vesi ikka reostunud. Kui just veel sügavamatest kihtidest joogivett ei võeta.

Maa aluse punkri või rakke ehitusel ma plusse ei näe. Sest reostuse oht tundub olema suurem ja kaasaegsete kaevude juures kasutatakse adapterühendust millega pole külmumisohtu. See pluss justnagu oleks et kui kaevu juures vaja vett võtta siis saab kaevu juurde väljavõtte teha. Aga peaks saama vee ka sealt vedada kus veetoru veetud on. See peab eriline vajadus olema kui kaevu jurest peab kindlasti vett saama.

[valaskalakene]

Kusjuures ma mõtlesin seda toru maapeale pikendamist ja maapealse putka ehitust ka ja see ei oleks üldse mingi ületamatu takistus.
AGA mis selle asja point täpsemalt oleks? Auk / punker jääks ju maa sisse alles. Olulist vahet ju pole kas seal augus on hermeetiline kaevu ots / päis nagu praegu ja nagu Rostfrei soovitab, või lihtsalt toru jätkukoht. Lekke oht on mõlema juhul sarnane. Ilma jätkuta toru roostetab ka ükskord läbi. Nii et võimaliku reostuse seisukohast ma küll olulist vahet ei näe.
Pigem on praegune olukord parem - toru on pidevalt vett täis ja hapnik seestpoolt ligi ei pääse.

Kui punker täis ajada oleks olukord veel halvem - kontrollida ei saa ja lekke korral auku tühjaks pumbata ka ei saa.

"Klassikalise" olukorra (toru ots üle maapinna) saaks tekitada ainult siis kui kogu punker ära lõhkuda ja auk täita. Ja siis peab ka väga hoolega vaatama, millega täita - maapind on savine ja kui mingi hõredama materjaliga täita, siis tekkib sinna sihuke lehtri moodi asi kuhu vesi kogunema kipub.

Või on see loogika vigane?

Aga veelkord - ei taha põhjavett ka kogemata reostada aga kui midagi selle kupatusega ette ei võta, siis on jama majas varsti - seal punkris on vana hüdrofoor, millest vesi läbi voolab ja millel on puupunn augu ees.

[Külaline]

Kuna kaevul on ka pass siis ... http://register.keskkonnainfo.ee/envreg ... c3Zdqb90bs

Näete vast ära ka kogu kaevu konstruktsiooni. Selle alusel on oskajal inimesel suht koht lihtne öelda ka "võtmed kätte" renoveerimise hind.

[valaskalakene]

Ei tea täpselt maa alla käivat torutikku, kuid on olemas vist tõmbekindlad? äärikud, või midagi sarnast. Idee on, et äärikul on pikem kummi krae taga, mis omakorda poltidega pingutatakse ümber toru. Ei oska seletada, aga peaks olema tulemus selline, et äärik on ümber toru hermeetiliselt. Teine variant lase terialil treida vastava auguvalemiga rõngas, keevitad selle mantli krae külge ning ongi äärik olemas. Tihend vahele, modifitseeritud kaan külge. Ehk sul on vaja lahendada hermeetilised läbiviigud / kinnitused: veetoru välja (põhimõtteliselt muhv, väliskeere allpool, kus ripub pump ning väliskeere teisel pool, kust läheb trass), elektrikaabel sisse, ventoru välja ning turvatrossi kinnitus. Elektrikaabli saad lahendada metall läbiviiguga, vendi ja veetoru jaoks keevitad muhvid, turva kaabli jaoks allapoole mingi aasa või konksu. Kaane teed soovitavalt roostevabast.

Mantli külge millegi keevitamine tähendab veealust keevitust sisuliselt.
Või ajutise pumbaga kaevust keevitamise ajal välja pumpamist ja keevitamist ümber pumba toru/vooliku.

Äkki sedasi, et võtan selle ääriku http://www.akvedukt.ee/ee/tooted?item=269994. Keermega torujupp läbi, kontramutrid vastu mõlemalt poolt ja siis saab sealt alla ja üles edasi ehitada. Või keevitada see torujupp sinna kinni?
Trossi kinnituseks ja õhutustoru jaoks vaja augud lisaks puurida.
Ülespoole paneks kraani külge ja siis saab uue ääriku kaevutoru ääriku külge pitskruvidega kinni tõmmata ja vett enam peale ei lahmaks. Siis puuriks uue ääriku järgi vanale kraele augud. Saab standardse ülemineku ja edaspidi selle võrra vähem peamurdmist.
Kui tuulutustoru panna, siis saab ju kaabli ka sealt sisse viia? Oleks üks tihendamist vajav läbiviik vähem?

Roostevabal materjalil ei näe küll suuremat mõtet kui muud asjad (torud) mustast rauast on.

Pumba ja ääriku vaheline (kaevus sees olev) toru plast? Punkris plast- või terastoru? Trass, mis edasi läheb on plast.


päikest,

Hannes

[Rostfrei]

Ei tea seadustest selles osas midagi, lihtsalt andsin mõned mõtted, kuidas päästa olemasolev olukord. Pikendada võid, tood 40 cm maapeale, paned sinna hermeetilise kaane (et vältida vee iseeneselikku väljumist) ning pumba paigaldad adapteriga. Hüdrofoor koos lüliti või sagedusmuunduriga tuppa. Siis ei ole vaja putkat rajada. Mis punkriga edasi saab ei tea.
Pane googel otsingusse tõmbekindel äärik ja pildi otsing, saad aru, mida silmas pidasin, ei vaja keevitamist, las vesi lahmab, ei sega. Ventilatsiooni osas - paigalda tagasilöögiklapp vendi toru otsa (a'la 1/2''). Kui arteesia, lükkab klapi kinni, kui hõrendus, kisub klapi lahti... Minul imeb rauafilter läbi tavalise messing tagasilöögiklapi regenni ajal õhku, ja seda väga edukalt. Klapi keerad päise pealt 90 krraadi kõrvale, siis ei saa ülalt otse alla langev sodi kaevu sattuda. Lihtsalt mõtted, seadusele vastavust ei tea, eks targemad kommenteerivad.

[valaskalakene]

Rostfrei, aitäh kaasa mõtlemise ja ideede eest. Tõsiselt!

Hüdrofoor koos lüliti või sagedusmuunduriga tuppa.

Tuppa on kaevu juurest 350-400 meetrit. Pumba toide ei lähe toast vaid otse sisendkilbist, mis on toast veel kaugemal. Lisaks on tulevikus plaanis olemasolevale veetrassile hargnemine veel ühte tuppa/majasse ja välistatud ei ole 1 või 2 uut trassi kaevust hoopis teies suunas (need oleks väikese tarbimisega - a'la üks dush kumbki = jootjad loomadele karjamaale).
See variant tähendaks toast pumba juurde kaabli vedamist, mis oleks vist ikkagi odavam, kui putka ehitamine. Plussiks elektroonika kuivas ja soojas.
Hüdrofoori peaks sellisel juhul vist ikka kaevu punkrisse panema? Kas sagedusmuundur nii kaugel probleeme ei tekita? Seda ma saan muidugi ise ka Grundfosist küsida.
Pumbaks mõtlen SQ5-50 komplekti.

Pane googel otsingusse tõmbekindel äärik ja pildi otsing, saad aru, mida silmas pidasin, ei vaja keevitamist, las vesi lahmab, ei sega.

Sellega saaks kvaliteetse ühenduse küll kui kaevutoru millele ta peale istub enne korralikult ära puhastada. Mantli otsas praegu olev äärik tuleks sel juhul maha lõigata ja lõikamise jaoks oleks ikka vaja, et vesi ei lahmaks. Muidu on nagu fööniga vanni minek. Saab korraldada ajutise pumbaga otse kaevu torust pumbates.
Alternatiiv on olemasolevale äärikule standardsete aukude puurimine uue ääriku järgi, mis pitskruvidega vana ääriku külge tõmmatud.
Ei teagi kumb variant parem oleks, peab vähe seedima.

Ventilatsiooni osas - paigalda tagasilöögiklapp vendi toru otsa (a'la 1/2''). Kui arteesia, lükkab klapi kinni, kui hõrendus, kisub klapi lahti... Minul imeb rauafilter läbi tavalise messing tagasilöögiklapi regenni ajal õhku, ja seda väga edukalt. Klapi keerad päise pealt 90 krraadi kõrvale, siis ei saa ülalt otse alla langev sodi kaevu sattuda. Lihtsalt mõtted, seadusele vastavust ei tea, eks targemad kommenteerivad.

See on hea mõte. Kuulkraan klapile ette igaks juhuks. Need klapid ei pidanud töökindlusega just hiilgama? Messing sisu parem kui plastik? Kas sel klapil on vahet, kas ta töötab vees või õhus? Sõltuvalt sellest saaks paigaldada õhutustorule võimalikult madalale või -kõrgele.

Kas keegi teab, kust vee/survekindlaid kaabli läbiviike saab? Midagi sellist, nagu torusiseste küttekaablite läbiviigud. Mingid plastjunnid leidsin http://www.oomipood.ee/product/2344187/ ... -poluamiid. IP klass nagu sobiks aga väga usaldust nad ei ärata.


päikest,

Hannes

[Rostfrei]

Messing klapp peaks kestma, kummi tihendiga. Metall läbiviike kaablitele küsi näiteks Viru Elektrist? Hea oleks, kui muundur (juhul kui sellega juhid) asuks pumbale võimalikult ligemal. Pelgan, et mainitud tootja käest abi saamine on keeruline, pädeva personali vähesus (kahju). SQ 5-50 - mis vooluhulgast ja rõhust jutt? SQ 5-50 tähendab optimaalset tööpunkti 5 m3/h@5 bar, mis on eramu jaoks jõhkralt palju. Eramu-kaks saavad hakkama ka SQ 2-55. Seegi suur sulle, sest et arteesia kaev ning ainus ületatav kõrgus on kõrguste vahe + trassi rõhukadu. Reaalselt sobiks sulle vast pump, mis pumplas hoiab 4 bar. Pumba valikul on erinevaid võimalusi, vaja on algandmeid, nagu vooluhulk (või tarbijate/perede arv) ning tarbijate kaugus, samuti tarbija ja kaevu vaheline kõrguste vahe.

[Külaline]

Ei tea seadustest selles osas midagi, lihtsalt andsin mõned mõtted, ...

Kuidas meeldib hr Rostfrei'le teadmine, et teie joogivett on näppinud MRSA (veel hullem, VRSA) kandlusega inimene, Eestis täitsa olemasolevad juhtumid?

valaskalakene: esmalt vee-erikasutusluba puurkaevu renoveerimiseks, siis üleujutusega võideldes paigaldate projekteerija suunise kohaselt ajutise pumba, mis tõmbab arteesia surve allapoole (et saaks kasvõi toda nn tõmbekindlat muhvi paigaldada või keevitada), enne aga olete rajanud tollesse nn punkrisse piisava saviluku. Kui päis on renoveeritud siis saate vee voolamise arteesia tõttu lihtsasti sulgeda ning edasi tegutseda ajutiste ehitiste/rajatiste kõrvaldamisega ja uute rajamisega kuniks lõpliku projektijärgse lahenduseni.

[Rostfrei]

Ei tea seadustest selles osas midagi, lihtsalt andsin mõned mõtted, ...

Kuidas meeldib hr Rostfrei'le teadmine, et teie joogivett on näppinud MRSA (veel hullem, VRSA) kandlusega inimene, Eestis täitsa olemasolevad juhtumid?

valaskalakene: esmalt vee-erikasutusluba puurkaevu renoveerimiseks, siis üleujutusega võideldes paigaldate projekteerija suunise kohaselt ajutise pumba, mis tõmbab arteesia surve allapoole (et saaks kasvõi toda nn tõmbekindlat muhvi paigaldada või keevitada), enne aga olete rajanud tollesse nn punkrisse piisava saviluku. Kui päis on renoveeritud siis saate vee voolamise arteesia tõttu lihtsasti sulgeda ning edasi tegutseda ajutiste ehitiste/rajatiste kõrvaldamisega ja uute rajamisega kuniks lõpliku projektijärgse lahenduseni.

Ei, ei meeldi, seda ka omaarust väga selgelt väljendasin. Muide, lahedad tähtede kombinatsioonid, lasen edaspidi kõikidele töömeestele kontrolli teha

[valaskalakene]

Ahoi!

Devi torusiseste küttekaablite läbiviigud on eraldi saadaval, need on korralikud asjad, see küsimus lahendatud.

Grundfosist öeldi, et sagedusmuundur on pumbas sees aga juhtploki kaugus pumbast ei ole piiratud. Vaid kaabel peab olema piisavalt jäme, arvestades voolu ja kaabli pikkust.
Siin: http://shop.sclwater.co.uk/docs/SQ_SQE_DataBooklet.pdf lk 42 on öeldud, et juhtploki ja pumba vaheline kaugus on maks 200m. See muidu ka päris huvitav paber SQ ja SQE pumpade, s.h. valiku kohta.
Veel ütlesid, et juhtplokk võib pidevalt töötada 95% õhuniiskuses.
Ma ilmselt üritan panustada punkri kuivemaks saamisesse/ventileerimisse esimese hooga - praegu on seal talvel 100%. Aga ega ei saa öelda, et kuskilt üldse ei leki. Kui punkri kuivaks saab on sinna ikka kõige mugavam kõik asjad ühte kohta panna.

Pumba mudeli valikust - ma selle eespool viidatud ingliskeelse paberi järgi valisin. Kõik tarbimispunktid on pumba juurest allamäge, praegune 350-400 meetri kaugusel ja 10 m madalamal, tulevane umbes 200 meetri kaugusel ja 5 m madalamal. Praegusesse punkti voolab ise, ilma pumbata kohale 1m3/h. Seda siis läbi 40-se PEMi, mille lõpus on paarkümmend meetrit 25-st PEMi. Ma arvan, et peamine pidur on see peenem torujupp.

4 bari pumplas mõtlesin ise ka, seega rõhu järgi väiksemad mudelid jääksid väga piiri peale.
Grundfos oma paigaldaja käsiraamatus ütleb väikese maja tipptunni veetarbe olevat 3m3/h ja suurema maja oma 5m3/h. Eks ta selline suhteline asi on. Mul on aeg-ajalt vaja 1-3 m3 pütte täita, siis on mugav, kui pahinal tuleb. Muidu ka tarbimine tiba suurem, kui tüüpilisel eramul - nii kahe jagu vast.
SQ2 seeria kahe maja peale tundub mahu poolest ikka väga säästu variant.
Mujal maailmas on nende pumpade hinnavahed väikesed - näide ühe inglise müüja hindadest: SQ2-55 606, 3-40 580, 5-50 750 nende raha. Meil on vahed vist suuremad, ma netist ei leidnud ühtegi kohta kus kogu valik hindadega väljas oleks ja küsima ei viitsinud veel hakata.
Ilmselt ajaks SQ3 seeria ka asja ära.

päikest,

Hannes

[valaskalakene]

Ahoi!

valaskalakene: esmalt vee-erikasutusluba puurkaevu renoveerimiseks

Oh häda, puurkaevu renoveerimiseks vee-erikasutusluba ei ole võimalik saada. Põhjusel, et selle väljastamist ei ole selliseks puhuks ette nähtud. Milleks luba vaja on, on kirjas veeseaduses (paragrahv kaheksa).
Hädast aitavad välja projekteerija suunised?

enne aga olete rajanud tollesse nn punkrisse piisava saviluku.

Selle võib teha ilma projekteerija suunisteta?
Nn punkril on suhteliselt korralik betoonpõrand. Toru ja põranda ühendus tihe. Kui sinna savilukku hakata tegema, siis on sellest küll rohkem kahju kui kasu.

siis üleujutusega võideldes paigaldate projekteerija suunise kohaselt ajutise pumba, mis tõmbab arteesia surve allapoole

Huvitav, miks too projekteerija laseb tellijal üleujutusega võidelda ja ei näe oma suunises ette punkrisse tühjenduspumba paigaldust. No kasvõi ajutiselt. Lisaks tellija ebamugavusele üleujutusega võitlemisel hoiaks see ära ka võimaliku põhjavee reostuse.


päikest,

Hannes

[Külaline]

Ei tea seadustest selles osas midagi, lihtsalt andsin mõned mõtted, ...

Muide, lahedad tähtede kombinatsioonid, lasen edaspidi kõikidele töömeestele kontrolli teha

Ega kandluse % pole vaja kaugelt otsida, meite endi terviseinfosüsteem abiks. Rostfrei, viimane aeg end kurssi viia lisaks voolamisele ka vee kvaliteedi tagamisega, rääkimata tugevusõpetusest?

[Rostfrei]

Ahoi!
...
4 bari pumplas mõtlesin ise ka, seega rõhu järgi väiksemad mudelid jääksid väga piiri peale.
Grundfos oma paigaldaja käsiraamatus ütleb väikese maja tipptunni veetarbe olevat 3m3/h ja suurema maja oma 5m3/h. Eks ta selline suhteline asi on. Mul on aeg-ajalt vaja 1-3 m3 pütte täita, siis on mugav, kui pahinal tuleb. Muidu ka tarbimine tiba suurem, kui tüüpilisel eramul - nii kahe jagu vast.
SQ2 seeria kahe maja peale tundub mahu poolest ikka väga säästu variant.
Mujal maailmas on nende pumpade hinnavahed väikesed - näide ühe inglise müüja hindadest: SQ2-55 606, 3-40 580, 5-50 750 nende raha. Meil on vahed vist suuremad, ma netist ei leidnud ühtegi kohta kus kogu valik hindadega väljas oleks ja küsima ei viitsinud veel hakata.
Ilmselt ajaks SQ3 seeria ka asja ära.

päikest,

Hannes

SQ / SQE seeria oli Onninenis hetkel sooduskampaaniaga, aga seal vist SQ(E) 2-55 ja SQ(E) 2-70 mudelid ainult.
Kui pumba valiku osas edasi liigud, anna PS kaudu teada, vaatan, kas saan aidata.