tellisahi

[jaan]

Kas keegi oskab soovitada haed ahjumeistrit kes oskab tellisahju ehitada ning kui kallis see võiks olla

[tom]

Parim ahi oleks siiski pottidest, mitte tellistest. Võibolla mõtled veel ümber. Tellistest võid kaminat ehitada, kuid mitte korraliku ahju v.a. nunnauuni jne
<BR>

[agu]

Mul juba on kodus tellisahi , mitmed korrad parandatud ja sisse ajab alati. Üldjuhul tellis peale jahtumist võib mitte kokku tagasi tõmbuda vaid jätab kusagile prao sisse , siis teadagi mis! Tellisahju üks hea näide on Põlvamaal Krüüdneri Kõrtsis, see on traatide ja neljast nurgast vertikaal armatur pulkadega seotud, selline veel kõlbab , küsi omanikult infot aadress on neti otsingus täitsa olemas.

[kontakt]

vaata kodukat http://WWW.SASSILÄKS.COM
<BR>

[käpa]

pilt.ee ja sealt otsi kasutajat ahto26

[annes]

Tellisahi, mida nn müürsepad-ahjuladujad ehitavad, peab vastu ca 5 aastat. Kui talv juhtub külm olema, siis ahi laguneb veelgi kiiremini. Telliahi on väikese võimsusega, 1m2 külgpinda kütab 3 m2 toapinda. Pottahju sama näitaja on 1m2=6m2. Tellisahju probleem on selles, et kütmisel ahi paisub ja jahtumisel tekivadki mõrad. Pottahjul aga seda ei juhtu, sest potid on omavahel klambritega kinnitatud, mis teeb ahju vastpidavaks soojuspaisumisele. Lihtpoti ahju maksumuseks on ca 17-18 000 kr (materjal+töö).

[Sass]

Kas sa Annes oled kindel, et pottahju ikka nii odavalt saab? Mõned aastad tagasi, kui ise selle probleemi ees seisin, rehkendati pottahju hinnaks 40 tuhat. On siis hinnad langenud? Mul on 5 aastat olnud tellisahi, ei aja sisse kuskilt, väikesed mõrad tekivad, need saab ise saviga parandada. Sooja annab normaalselt. Maksis siis kokku 10 tuhat.

[Riho]

Mis naljamehed siin sõna võtavad???
<BR>Põhimõtteliselt pole tellisahjul ja pottahjul peale välimuse ja hinna mingit muud erinevust. See, kas ahi mõraneb ja kuidas ta sooja annab, sõltub ikka materjali ja töö kvaliteedist. Muidugi suuresti ka küttmisest. Soss-sepa laotud pottahi laguneb sama kiiresti kui tellisahi.

[indrek]

vanasti ehitati ahjud valmis ja peavad seniajani vastu. 40 aastat ei ole mingi probleem.Viga võib olla ehitajas ja segudes mida ta kasutab

[allan]

Vanal ajal oli pottsepp tuntud mees ja ta sai teha tööd ainult siis kui keegi soovitas,sama oli ka tellistega mille kvaliteet oli teada tuntud sest kasutati kindla karjääri savi(kohalik materjal) ja polnud võimalik praaki müüa sest seda poleks keegi ostnud(samuti ei veetud kive ja toormaterjale riigist riiki).Tänapäeval on aga kõik anonüümne ,sest keegi ei tea kust tuuakse savi ja mida see lehekuulutuse peale leitud meistrimees ka teinud on(ja kuskohast ta pärit on).
<BR>Makske parem mõni tuhat rohkem aga võtke töö selle käest kelle kohta teate kindlalt milleks ta võimeline on.

[to riho]

ole kena poiss ja näita mõned tellisahjud mis pole mõras........ma olen ise aind mõradega näind

[Heino]

Sattusin siia ahjude peale ja tahaks öelda, et pole sellel tellisahjul, mis on oskaja mehe poolt tehtud, häda midagi. Põhiline viga ju selles ongi, et tegijaid on palju, aga oskajaid vähe. Ka kütta peab ahju oskama, eriti käib see tellisahju kohta.
<BR>Neid pottseppi, kes teevad ilusat tööd, kelle tehtud ahi soojeneb ühtlaselt ja annab hästi sooja ning ka tõmme on hea, on vähe.
<BR>Pottseppa palgates ei tasu lasta ennast eksitada tema tehtud tööde näidispiltidest, vaid võtta vaevaks vaadata tema töid natuuris ja uurida, kas sellest ahjust ikka ahju ka on. Kogu tööraha ei tasu mingiljuhul maksta enne, kui ahi on kuivanud ja natukenegi sisse köetud. Muidu võib põrsa kotis osta.
<BR>Üleüldse on õigem teha enne tööde algust kahepoolne leping, kus need tingimused kõik kirjas ja oleks midagi ka garantii kohta.

[Rita]

Kes oskab, palun, öelda - kui paigaldada korteris ühte tuppa malmahi (selline väike, jalgadel, klaasuksega), kas siis võib selle ühendada otse korstnasse või mitte ? Tähendab, soovin n.ö. ajutist soojust juurde, mitte pole oluline see, et see soe väga kaua püsiks.

[Riho]

Ikka võib, kui on suitsulõõriga korsten.

[kaminameister]

Nii tehaksegi,vahel harva ka soemüüri.

[Riho]

Võtan uuesti teema üles. Sattusin vahepeal ühte tellistest "ahju" remontima. Oli teine hiljuti mingi naljamehe poolt laotud. Sellistest ahjutest vist kõik skeptikud räägivadki. Se oli tõepoolest õudukas. Väljast täitsa kena, kui mõrasid mitte arvestada. Aga seest oli mulje nagu oleks ämbriga vaheldumisi telliseid ja savi sise valatud. Ja "meister" oli kiidelnud, et terve eesti tema laotud ahje ja kaminaid täis, jutu saateks paki fotosidki ringi käima lasnud. Pole siis ime, et tellisahjul hab kuulsus.

[Valdo]

Teema pole just kuum enam aga siiski omapoolne kommentaar. Oman tellisahju, juba oma 6 aastat, köeb hetkel ja annab sooja ka, pragu on ka sees, aga seda märkab see kes otsib. Ahjumeister süüdistas prao tekkes vundamenti, llialt laisk olin keavamisel, nii et oma süü. (alla 50cm vundament on enese petmine) Usun meest sest tema ehitatud ahju mis on kütnud juba aastakümneid olen näinud. Oli siis see ahi mul valmis kuu või kaks kui juhtumisi üks nooremapoolne kaminameister mu ahju silmitsema jäi: kulla mees mis moodi sa oma ahju puhastada kavatsed? Oligi vesi ahjus mul, on ikka vanamees jättis tähtsa asjakese tegemat oli mu viha ja õnnetus üheaegne. No tegin ma siis kõne temale ja pärisin aru mis värk on ja mis siis nüüd saab?! Vanake vastas mulle südamerahuga: ei ole minu ehitatud ahju siiani vaja olnud puhastada, sinu elu pojakene saab enne otsa kui selleks vajadus tekib. Ja ma jälle usun. Pikal jutul on üks sõnum (ka eelpool öeldud) Enne kui meistrimehe palkate vaadake üle aastate tagused tööd!

[pilditu]

Minul on tellisahi, 1x1x2 m. Poest ostetud valmisseguga tehtud. Aseri kivi. Esimese talvega pole pragusi tekkinud. Kütan lepa ja kasega, niiet peaks temperatuuri olema küll.
<BR>
<BR>Materjali hind oli ligi 10 k.
<BR>Töö hind on 5 - 10 k, sõltuvalt tegijast.
<BR>
<BR>Pottsepaga rääkides ära piirdu tema piltide vaatamisega, palu 2-a vanust ahju näpuga puutuda!

[uus]

njah kas mitte Veski raamatus mitte ei olnud et kiviahju vuugid peavad olema max 5 mm et siis ei teki mõrasi?? Mida muidugi kohanud ei ole sest igal pool on vuugid jämedamad!

[looder]

Mäletan,et kui kunagi Meistri käe all ametit õppisin,võttis ta Veski õpiku
mul käest, sõnadega"See on vigu täis."Ei taha kedagi solvata aga hiljem
sain aru,et õigus Meistril oli.Lohutuseks Veskile,ta ei olnud ka pottsepp!
Loen seda foorumit ja hirm tuleb peale.Mida ütleks selle jama peale vanad
head pritsumaja meistrid.Ahjude sisse kütmine,kiviahjud lõhki no tule taevas appi!!!Krt.Keda te usaldate.
Kui enam miski ei aita, siis minge Tallinas vana Matrossovi tn1, praegu on
see vist Tondi tn. Tuletõrjeühingu majja.Sealt keegi ikka oskab soovitada
meistrit.Ja need mehed juba tunnevad ametit.Sellepeale võin mürki võtta.

[Game]

Minupoolne arusaam asjast.oleks siis selline et trehvasin ühele heale pottsepale peale kui tegi ühte kamin ahju.Ja ma küsisin et miks tekivad siis ikkagi praod ahju sisse nii et lausa kivi võib pooleks murduda.Ja vastuseks sain et see on tingitud kuumusest mis tekitab ebaühtlase temp.eri nurkades ja et seda kõike vältida siis peavad seinad olema eri paksusega ja õnneks oli tal pealt ahi kinni ladumata ja ma nägin seest lõõre ja olid jah eri paksusega .Alul kaks kivi see on vooder +samot siis vooder +pool samoti ja lõpuks enne sleppi jääb vooder.Nii et selleks ajaks kui gaas jõuab sleppi on ta erinevate kuumustega erinevas kohas.
Ja arvan et see kõik vast ikkagi sellest tingitud ole.Igatahes kui kunagi peaksin hakkama ahju laduma siis teen sedasi.

[teadja]

Vot Game jutul on juba veidike jumet.Mida kaugemale koldest jõuab
suits,seda rohkem ta ju jahtub.Ahi kurat peab soojenema enam vähem
ühtlaselt.Sellest ka erineva paksusega lõõrid.Kivid jälle on erinevate mõõtmetega,ma mõtlen pikkus,laius paksus,sellest ka erinev paisumine
kuumenemisel ja jahtumisel.Sellepärast peab kivi paigutama lõõri
õieti,et ta välismüüri lõhki ei ajaks.Just sellepärast ahjud lõhki lähevadki.
Peale selle tehakse valesti koldekaar.Kurat mehed, õppige kõigepealt
asi selgeks,siis targutage.Üks mõõdab siin korstnast väljuvaid gaase.teine kirub kivi.Aga ahi kurat on valmis,rahagi makstud aga sooja ei ole.On nagu mõelemisainet!