Probleem veeautomaadiga

[joxs]

Tervitus.
Sain naise sõbra tuttava tuttavalt ei tea mis põhjusel seisma jäänud marina 100/25 süvaveepumba. Panin maale raudkividest salvkaevu, millel sügavust mitte rohkem kui 5-6m. Sellele tagasi alla minevale otsale panin pimeda ette ja sisendi otsa tegin nii, nagu tavalise pumba puhul, noh ühe toruga kahe asemel. Nii imemis toruks kui ka trassiks on pem50. Vesi tuleb majja ja aiamaad saab kasta, aga pump rõhku üle 2,5 ei löö. Regullimis vedru keerasin maha nii, et pump plõksib nüüd ca 2.0 kuni 2.5. Hüdrofoori lasin nii ühe, poolteist kui ka kaks atti, aga miskit ei muutunud. Õhk peaks süsteemist justnagu väljas olema, igatahes rohkem ma kusagilt õhutada ei mõista. Põhja sõel ja klapp on kontrollitud. Kas tõesti ei suuda see pump ilma tolle injectorita survet üles saada või on siis pumba sees miski puru. Pump näeb muidu väga puhas ja kena välja nii, et iidvana ja kusagil kraavis seisnud ta ei ole.
Aitüma.

[Kalvis]

Ja trassi pikkuse ning kõrguste vahe jätsid mainimata. Olulised tegurid, isegi põhjaklapp on paras rõhualandja.

[joxs]

Põhjaklapp on nihuke jurakas, nagu poes viiekümnesele torule müüakse. Pump kaevu peal nii, et imemine toimub viie meetri sügavuselt. Trass majja on viiskümmend meetrit ning pumba ja maja kõrguste vahe umbes kaks ja pool meetrit.

[Külaline]

Tervitus.
... Vesi tuleb majja ja aiamaad saab kasta, aga pump rõhku üle 2,5 ei löö. Regullimis vedru keerasin maha nii, et pump plõksib nüüd ca 2.0 kuni 2.5. Hüdrofoori lasin nii ühe, poolteist kui ka kaks atti, aga miskit ei muutunud.

MÖH? Kui regullida 2,5 peale siis ega üle 2,5 ei saagi minna.

Mõistusega inimene abiks, ise te hakkama ei saa!

[Kalvis]

Võib olla survelangust nii trassis (50 meetrit on soliidne pikkus) kui klapis ja kui pump keskpärase HQ tootlikusega siis mis siin ikka imestada.
Kui väga tahad otsida siis tuleks kantav manomeeter ühendada kohe peal pumpa (kindlasti testida kinnise kraaniga) ja ka trassi lõppu ning vaadata rõhke. Nii näeb kohe ära kus on suurem rõhulangus ja mis on pumba enda maksimum H. Tundub, et pump ise rikkis pole, pigem on kogu kompott mitte kõige õnnestunum lahendus.

[joxs]

Eks seal ole ikka kirjas, et pump ei löö survet, mille pärast survevedru maha keerasin.

Kalviselt küsiks, et mis sel kompotil siis viga on ja mida muutma peaks?

[Kalvis]

Ma enne soovitasin mõõtmised ära teostada ja kui saab võrrelda pumba sildi andmetega. OK, eelmisele postitusele oli plaanis üldhariv pumbajutt juurde lisada, et vist ikka pole kõigil selge mis on mis. Kahtlustasin, et küsija vist ei adu mis asi on H (surve, rõhk)ja Q (tootlikus) ja kuidas neid kontrollida.
Pumpadel on kaks parameetrit mida tasub jälgida - H ja Q. H näitab pumba survet kinnise kraani korral, vt. minu eelmist soovitus panna manomeeter pumbale järgi, keerata kraan kinni ja vaadata manomeetri näitu. Sellisel juhtumil näitab manomeeter pumba H-d ja seda saab võrrelda pumba sildiandmega. Kui need on enamvähem samad siis on pump korras.
Teine näitaja on tootlikus ja näitab pumba vee pumpamist ilma torustikuta. Kaude saaks nii, et lased pumba järel kraani maksimumis lahti ja võtad aega ämbri või muu anuma täitmisel ja võrdleks pumba andmetega. Kui see on palju väiksem siis on viga pumbast eespool. Siin tuleb arvestada, et pumba eespool olev torustik ja liitmikud põhjustavad piisavat Q langust, neid peab oskama hinnata (vt Q ja H vahelist sõltuvust ning arvutusvalemeid)
Loomulikult saab teha seotud katsed sest H ja Q on omavahel ruutsõltuvuses ja kui on teada torustiku ja liitmike Kv-d siis saab ka arvutustega kontrollida.
Loodetavasti leiad oma trassis või pumbas nüüd vea ülesse.

[tcumen]

Isand kalvis andis hulga teooriat, mis üldhariduslikult tuleb kasuks endale selgeks teha.
Ma lisaks sutsu praktilisi näiteid.
Ühe rootoriga tsentrifugaalpumba rõhutõstevõime on ca 4 atm.
Sealt tuleb maha arvestada imemiseks kulutatav energia, mis sõltub veesamba kõrgusest enne pumpa.
Teoreetiline maksimum on ca 40 m veesammast.
Laias laastus on 1atm ca 10 m veesammast.
Laias laastus võrdub 1 m veesammast vertikaalis ca 10 meetriga horisontaalis.
See siis tarbijateni viiva torustiku takistuse hindamiseks.Sõltub suuresti läbimõõdust.
Kui see injektor ka seal veel uhab, siis see võtab veel oma osa. Ehk võtab survet maha, samuti tootlikkust.
5-6 meetri peal , kui veepeegel stabiilne on, võiks ilma jugapumbata hakkama saada.
Arvata 0.5-1 atm saad väljundisse juurde, kui selle jugapumba asendad tavalise kaevumineva toru ja põhjaklapiga.

[Külaline]

Peab ikka eiti loll olema ja pumba kavitatsiooni tsooni projekteerima, siis jah, teeb vaakumpool üks null ära survepoolele. Tavalises paarimeetrise imipoole veetaseme muutuse korral on mõju survepoolele üsna tühine.

Probleem on vast lihtsamast lihtsam: imipoolel leke (jajaja, kõik me taome rusikaga vastu rinda, et raudselt põhjaklapp ei leki), vesi ei jõuagi kuidagi pumba töörattani ja survet ei saagi tekkida. 5-6 meetri sügavuselt saab korralik pump vee kätte küll, AGA AINULT SIIS, kui tööratta kamber on enne käivitamist vett täis (võite ise ka vett sisse lasta). Rusikareegli kohaselt on imitoru 2x jämedam survetorust.