Tuulutusvahe plekk-katusel

[AndresR]

Kas kellegil on kogemust tuulutusvahe laiuse olulisuse kohta?
<BR>Pean siin silmas pleki all asuva kastuse aluskatte (kile) ja tuuletõkke vahelist tuulutusvahet. Kirjandusest olen lugenud, et see vahe peaks olema vähemalt 5 cm, Soomes pidavat jäetama teatud piirkondades kuni 10 cm. Tegelikult nägin aga kuidas üks ehitaja jättis ainult 1-2 cm pilu.
<< tuulutus plekk-katus <<<

[raivo]

Minu kogemuse ja praktika järgi on see vahe 5 cm

[Alar Piirfeld]

Tere. Õige vastus sõltub katuse kaldest. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[restauraator]

Kas asi on ikka nii lihtne?Katusekalle annab küll aimu õhu liikumiskiirusest,aga eri katusekonstruktsioonid sama kalde juures võivad erineda nagu öö ja päev. Katuslae raskem variant jookseb maja välisseinast harjatipuni välja,kergem võib vaevalt katusekallet järgida.Kõike ei saa ühe mütsiga lüüa.Väidan uuesti,et min. öhuvahe Eestis enimlevinud viilkatustel on 100mm.Lugupeetud projekteeriad:Miks te seda õhku nii kardate?Ta ei küsi leiba ega tee muidu kurja.
Kui keegi oskab teha terve katuseharja ulatuses tuisku pidava harjatuulutuse, siis pole muidugi niipalju vaja "õhu peale"kulutada.
KUI KEEGI MÕISTAB SIHUKEST ASJA TEHA ehk jutustaks teistele ka!?

[Külaline]

Tere. Mitte mõhkugi ei saa aru, äkki keegi seletaks lahti. Mitte kuidagi ei saa pihta õhuvahe laiuse ja katusekonstruktsiooni seosest kui kalle on kontantne. Mis asjad on raskem ja kergem variant. 100 mm on muidugi üle dimensioneeritud viilkatuse puhul, aga halba ta ei tee, lihtsalt mõttetu materjali raiskamine. Miks peab katusehari tuisku kinni pidama? Kas on unustatud aluskile panemata? Kui nii, siis lisaks tuisule ohustab ka kondensvesi lage. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[restauraator]

Õhuvahe minimaalselt 100 mm katusepleki ja aluskonstruktsiooni vahel ei ole sugugi raiskamine. Raiskamine on hoopis pleki alla kile lisamine ja selle ümber pea olematu õhuvahe jätmine. SAAN aru.: profiilpleki puhul on see tootja ettekirjutus, aga kes käsib teha seda valtspleki korral. Tahvelplekk katusel mahub soojuspaisumine haakvaltsi sisse ära, ega loksuta kinnitusi roovituse küljest lahti. Profiilpleki tootja viitab aga kile vajalikkust tema toodetud katete all kondensi ohuga. Viis sajandit on inimene plekkkatuste all elanud kondensi ohus - nüüd on siis lõpuks leitud efektiivne kaitse selle nuhtluse vastu. Ega kaitsel viga pole: tõmbad poolikule majakarbile kile peale - võib kasvõi talveläbi loperdada, kevadel paned midagi peale. Mugav ju! Probleem on ainult selles kaua see kile plekkkatuste all vastu peab? Valtsplekkkatted on teatavasti päris pikaealised. Kas kile kestab ka nii kaua? Kui ei kesta - mis siis? Pole kilet, pole õhuvahet... pole niisugust õhuvahet mis toimiks ka iseseisvalt kondensaadi kaasa viimisel....

[Külaline]

Tere. Restauraatoril on ehitusfüüsikalised teadmised piirdekonstruktsioonidest küll nadid. Kile funktsioonist ning tuulutuse printsiibist pole tal küll aimu. Viis sajandit ei ehitatud katusekorruseid, katuse all puhus tuul. Ka valtspleki alla tekib kondens ja seda on tekkinud seal kõik need viis sajandit. Aga kõik need viis sajandit tehti valtsplekki TÄISLAUDISELE, mis selle ajutise kondensi sisse imas ning seejärel jälle välja kuivas. Peale selle oli laepealne täidetud väga vettsiduva materjaliga (saepuruga) kaetud. Nii ei saanudki kondens tuppa tilkuda. Läbitilkuvaid katuseid lihtsalt ei tehtud. Samuti võiks restauraator teada,et valtsplekk-katust ei saagi ainult roovitusele panna, peab ikka täispinnalise materjali alla panema. Aga see on juba esmane kaitse kondensi vastu. Tehku restauraator profiilplekk-katuse ka täislaudisele ning polegi kilet vaja kondensi vastu. Teda on aga vaja läbitilkuva katuse vastu. Ja seda profiilplekk-katus kindlasti on. Kui mitte kohe, siis mõne aasta pärast kindlasti. See ongi kile teine funktsioon- kaitsta läbitilkumise eest. Aga seda, et profiilplekk-katuste eluiga on kordi lühem kui korralikul valtsplekk-katusel olen küll nõus. Nn "olematu õhuvahe" võiks ikka numbriliselt väljendada. Viilkatuse puhul 10 cm on üle dimensioneeritud, see on vajalik ainult lamekatuse puhul. Viilkatuse puhul piisab 5 cm, kelpkatuse puhul 3 cm. Ja need pole olematud õhuvahed, vaid reaalselt toimivad piirdekonstruktsiooni osad. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[restauraator]

Tere jälle!Võtab lausa keeletuks, kui suured teadmised võivad mõnel isandal olla plekkkatuste konstruktsioonidest!Ehitusfüüsika alased tedmised on mul tõesti nadid - hakkasin ise ka aru saama.Mis teha - eks Jaan Tatikas tahab ka tegijameestega kaasa rääkida: kuidas ehitusmeistrid on viis sajandit plekki umblaudisele valtsinud kondentsvee tilkumise hirmust ja mis kõige põrutavam uudis: valtsplekki ei saagi roovitusele panna, ikka peab täislaudis all olema.
Kulla härra Piirfeld kas juhtus teil äpardus ja tuginesite kogemata vastamisel mõnele saksa allumiiniumpleki paigalduskataloogile?Terasplekiplaate on juba eestiski vähemalt 150 aastat harvroovitusele paigaldatud (viilkatuste osas). Tsaariaja lõpus ja esimese Eesti vabariigi ajal tõmbasid isegi jõukamad talupojad laastukatuse maha ning paigaldasid otse laasturoovitusele valtsplekk katte. Plekk oli siis võrdlemisi paks ning sellega sillati küllaltki suuri tühimike, ka neid kuhu tänapäeval tuleb umblaudis rajada. Umblaudis ehitati aga õhukesele ~ 0,2 mm tinatatud teraspleki (valge plekk) alla, millega kaeti reeglina keerukamaid katuse osi ning kiriku torne. Kolme-nelja niisugust kahe sajandi vanust teresplekkkatust on endalgi enne uuendamist õnnestunud lähedalt uurida.
Ka väide, et viis sajandit on katuste pööningutel ainult tuul puhunud ei ole tõene. Viiest pool s.t kaks pool sajandit tunneb Euroopa nn. murtud katuse konstruktsiooni mis on oma olemuselt lähedane katuslaega. Murtud katused said just võimalikuks tänu plekile, sest plekk võimaldas rajada väikese kaldega katuse osi nende konstruktsioonide ülemises osas.
...ja nüüd, tänapäeval, nagu ei osatagi ilma kileta kondentsiprobleemi lahendada.Millegipärast valitakse katusekonstruktsioonitesse kergesti haavatavad ja niiskust mittesiduvad soojustusmaterjalid nagu peno, mineraalvill.Viimasel aitab klaasitäiest veest ühe m3 villa kohta, kui ta minetab oma sooja pidavuse.Tootja kõlav reklaam aga käib: "LÄBI TULE JA VEE" iroonia on et see raibe ei kannata kumbagi (kui ta just kivikõvaks pressitud pole).
Miks ma seda kõike räägin? Aga selle pärast et nonsess on ehitada korrlikke valtsplekkktuseid millede konstruktsioon= kile eaga.
Nii, et mõtelge ja ehitage ja ärge unustage ehitusfüüsikat (see pole iroonia) viimane annab teile just selle võimaluse: kasutada loodusjõud oma kasuks.

[Külaline]

Tere. Nii nagu minu oponendil on ka minul eelistus valtsplekk-katuse kasuks. Aga püüaks olla realistid. Kus oleks see plekkseppade armee Eestis, kes oleks suutelised kõik katused, mida Eestis tehakse, valtsima? Kas Eesti inimene on nõus investeerima oma Nif-Nif majakese katusesse ebproportsionaalselt suure summa? Vaevalt. Seetõttu on suur osa katuseid läbitilkuvad profiilkatused, millel kaitsefunktsiooni täidab kile. Olen samuti oponendiga nõus, et ega selle kestvus suur pole (võrreldes valtsplekk-katusega). Plekk-katusete ajalugu tunnen kehvemini ning siin võisin mööda panna. See aga ei muuda fakti, et täislaudis pleki all on esmane kondensipüüdur. Ja seda nii tänapäeval kui ka ennevanasti. Mida harvem on laudis pleki all, seda kehvem on selle kondensipüüdefunktsioon. Selle kompenseerimiseks peab olema soojustuseks nüüd mitte vill ja peno vaid saepuru. Ainult saepuru soojapidavustegur on 2-3 korda kehvem, mis tähendab samavõrra paksemat laepealset kihti (võrreldes villa või penoga). Jõudsime oponendiga vist ühte punkti: kas 1) kile+vill (peno) või 2) ilma kileta+saepuru (soovitavalt plekk laudisel). Mõlemad töötavad, valiku teevad inimesed. Muidugi juhul, kui plekk vett peab; kui ei pea, mida enamik profiilplekk-katuseid kahjuks on, siis jääb ainult 1 valik. Tuulutusvahest. Murtud katuses, kus osa katust võib käsitleda kui lamedat peaks tõesti olema õhuvahe 10 cm. Viilkatuse puhul pole nii suurt vaja. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Paari viimase aastakümne jooksul olen pilgu peal hoidnud plekkkatusealusel kondensveel.Eelkõige on huvi pakkunud üle 30 kraadised viilkatused.Algusaegadel,ilmselt alateadlikult,huvist kõike mõista,hiljem juba kindla plaaniga teda oma tahtele allutada.Müüt sellest,et kondensvesi tilgub nagu vihm ei vasta tõele.Ei lase ta end sellest plekist lahti nii kergesti ühti.Jutt käib sileplekist valtsitud viilkatustest.Ei pea ka olema umblaudis kondensvee püüdmiseks.Muide niisugust väidet kuulsin ma küll esmakordselt ja seda oponendi sulest.Põhimõtteliselt ega see vale ei ole ja ei saa õigeks ka pidada.Pole mõtekas seda niiskust seal niikaua kinni pidada ja roovitust kulub ka topelt.Madalamatel kalletel on umblaudis muidugi hädavajalik sissetallamise vältimiseks.
Oponent väidab,et 5 cm õhuvahet on küll 10 cm on raiskamine.Teoreetiliselt on Alaril õigus,aga praktikas oleks ikka mõtekas 100 mm teha ( vähem võimalusi eksida).
Nüüd püüan ära arvata mida Alar mõtleb 5 cm all:
tuuletõke( TT )
alumine tõsteliist 50 mm
katusekile
tõsteliist???? võimalik 25 mm
roovitus (soov.32 mm )
Kui pikad peavad nüüd olema roovituse kinnitused?
Tõsteliistude kõrgus annab kokku 75 mm




Nüüd minu konstruktsioon viimase kahe aasta jooksul (uutel hoonetel) .
Kirjeldan ligilähedaselt:
seina TT ja katuse TT saavad kokku seal kus saavad.Katuse TT on kasulik seina TT-st nati üle panna.Sarikad asuvad katuse TT all ja ära unusta sarika alumisi otsi maha saagida nii,et saad seina TT täies seina ulatuses katuse TT ääre alla panna.TT-na kasutan pehmet puitkiudplaati 12 v. 25 mm.
Nüüd asetan 50x100 tõsteliistu serviti sarikate kohale.Alt jäävad,räästapikkuses,kabad üle ääre.Roovituseks kasutan 32 mm laudu tühivahega 150 mm.
Vabandan et kasutasin oma plekksepa töökeelt ( sai lühidamalt).Siin tekib ilmselt palju küsimusi kinnitustega,aga esimene üllitis,peale mudeli katsetusi, sai ehitatud merest 20 m kaugusel olevale kahekordsele nivendseinaga majale 2 aastat tagasi.Kilet konstruktsioonis ei ole.Ei unustanud.Kordan veel,konstruktsioon on ebatraditsiooniliselt paigaldatud.Ta on pandud tööle ka kondensi ärajuhtimise huvides ja üks väike vigur on veel juurde nuputatud.Maksumus? Maksumuseks on tavalise töömehe poole päeva palk st. nii palju kulub rohkem aega.Poest pole vaja ka midagi juurde osta.
Veel. Soojustuseks olen lasknud kasutada tselluvilla,puhuriga paigaldus.
Mis on selle kõige mõte? Katuslagede ehitus kogub aina hoogu ja kondensvee eemale juhtimiseks on märkamatult imbunud kile kasutamine ka pikemaealiste katete alla. Valtsplekk-katuse iga on nüüd sõltuv kile vastupidavusest ja sellega ei saa kuidagi nõus olla.

Ja veel.Muide ega need profiilid nii kehvad ka ei ole,ainult see tootja poolt kaasaskäiv paigaldusjuhend tuleks küll neile endile lugemiseks jätta.Või õigem oleks öelda:neid paigaldamisoperatsioone tuleks nati muuta ja täiustada.Midagi keerulist ei ole,aga saaks kestvama tulemuse,kuid augud jäävad ikka aukudeks just nendes kohtades kust vesi alla jookseb.

[Alar Piirfeld]

Tere. Oponendi info väga hea. Ei leidnud ka ühtegi vasturääkivust teooriaga. Kui räägime kondensipüüdurist, siis antud konstruktsioonis on see juba kolmekordne - parim: 1) hõre laudis 2) puitkiudplaat (TT) 3 )tselluvill. Sellise lahendi puhul pole loomulikult esimest kondensipüüdekihti maksimaalseks, ehk minu teksti järgi täislaudiseks vaja ajada. Nüüd on aga vajalik, et tuulutusvahesse ei pääseks lumi sisse. Kui see on lahendatud, siis kõik toimib. Nüüd tuulutusvahest. Meil on eriarvamused selle vahe suurusest. Juhul, kui tuul saaks tõmmata (ehk ülalt välja) piisab 5 cm. See aga tähendab teatuid konstruktiivseid erisusi selleks, et lumi ülalt sisse ei tuiskaks. Kui on ülalt kinni, siis on 10 cm hädavajalik, et tuul suudaks alt sisse puhudes kogu katusealuse läbi puhuda. Kiidan antud konstruktsiooni väga heaks. Kui aga kondensipüüdurite 2 kihti (tt ja tselluvill) asendatakse minvilla või penoga on lahendid juba muutunud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[tollipulk]

Tere tekkib küsimus, miks peno ei kõlba antud konstruktsiooni st lahend muutub , niiskuse imavuse protsent pidi olema väike ja samas annab niikuse hiljem välja, kuid soojust isoleerivad omadused on penol tunduvalt paremad kui tselluvillal + tuuletõkkel ja ka sapuru ja lubja segul.
Kui nüüd jätta peno kohale tuulutusvaheks 10 cm kas see tuulutusvahe muutumine on siis vajalik või on see hoopis võimalik st on võimalik teha näiteks väiksemas ja mida on mõeldud profiilplekki kinnitamisel tootjapoolsete juhiste muutmise all, kas kinniti paigaldamist kõrgeima punkti pealt st trappetsprofiili puhul profili pealt nagu eterniiti paigaldades ja kiviprofiili puhul ka kõige rohkem väljaulatavale kohale mis tähendaks muidugi ka roovituse sammu muutmist.
Tekkib ka küsimus kas penoga soojustuse puhul, kui on toa poole pandud toimiv aurutõkke on üldse vaja tuulutusvahet, erilist niiskust millest saaks tekkida kondentsi materjalis ei ole ja peno juhul kui ta oleks vahetult plekki vastas oleks hoiaks ära vastiku klobina suurema vihma korral, muidugi tekkib küsimus mida teeb peno suviste päikesepaisteliste ilmadega kui plekk köetud tulikuumaks ja on vahetult peno vastas.
Kui lugeda ehitusabi foorumist "vundam.soojustus" mummukile vundamendis hüdroisolatsiooniks ja selle vajalikus ning tõmmata paraleel kattuse aluskattekilega mõlemad mõeldud rahva lollitamiseks ja ehitusmaterjalide tootjatele kasumi tootmiseks st otsene vajadus nede järele puudub kui jätta välja erandjuhud.

[Hiid]

Tekkib ka küsimus kas penoga soojustuse puhul, kui on toa poole pandud toimiv aurutõkke on üldse vaja tuulutusvahet, erilist niiskust millest saaks tekkida kondentsi materjalis ei ole

Ma ei teadnudki, et kondens tekib materjali sees olevast niiskusest

[sundehitaja]

Mis puutub penosse siis võiks arutleda nii:kui kasutada tuuletõkkena fassadi penot, mis siiski juhib niiskust paremini kui aurutõke ,peaks niiskusrežiimi nõuded olema täidetud.Pange nüüd 25 m fas.penot oma katuse kaldele vastava nurga all tänase vihma kätte ja vaadake kui palju sealt vett läbi tuleb.Pärast seda arutlege edasi ,kas peno kasutuse puhul ,kui teil on 5-10 cm tuulutust pleki all ,on mingi plekialune kile vms. üldse vajalik.Kui plekk on sile(mitte kivi või analoogne profiil) siis teatud kaldest alatest(pole tõesti katsetanud)jookseb kondents vesi alla piki pleki sisepinda(pindpinevus).Aga kui midagi satub peno peale ,siis kui eelpool soovitatud peno katse vett pidas,siis milleks kile või muu spets materjal ja tants selle ümber.Tootjate lahenused annavad teile küll teatud garantii, et asi on OK aga vahel pingutavad nad ka teie rahakoti äestamisel natuke üle.Enne üks ühele kasutamist tasub alati paar päeva mõelda, kuidas vesi voolab,kuhu soojus või niiskus liigub ja kas Te peate maja kaitsma 'sisse tungiva külma eest' või takistama soojuse väljumist majast.Need paar päeva võivad maksta tuhandeid.Ma pole küll ehitusinsener ,aga looduseadustel on kama kaks ,kes sa oled ja püüan nendega läbi ajada.Olen korra eksinud ja näinud kuidas ilma hüdrota kivi põrandaga saunaeesruum muutus baromeetriks:kui põrand läks niiskeks, tuli hiljemalt 6 tunni pärast vihma.Mis seos oli põrandal vihmaga ei tea,aga tähelepanek oli niisugune.

[Külaline]

Tere. Kui vaadelda ainult fassaadipeno, siis jah vee läbitungiminine on praktiliselt takistatud. Aga jälle räägitakse "materjalist", aga rääkima peaks konstruktiivkihist. Penost tehtud konstruktiivkiht ei pea vett. Kui suudetaks plekialust kondensiteket takistada, siis ilma kileta+peno töötaks. Kahjuks pole see võimalik. Nüüd plekialuse kondensi veeremisest. Jälle käsitletakse "materjali" , kus pindpinevuse jõul vesi peaks nirisema alla välja korraliku kalde puhul. Huvitav, kas see plekk on alt absoluutselt sileda pinnaga ning seisab jumala tahtel õhus? Tuleks hoopis vaadelda plekki kui konstruktiivkihti, kus on ka vastavad kinnitusvahendid, mis püüavad alla niriseva kondensi kohe kinni ning juhivad need juba vastavalt gravitatsiooniseadustele allapoole. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[kate]

Vana teema aga küsin ikkagi. Plekk katus. Profiil. Kas täislaudisele on vaja aluskatet (kilet) paigaldada või ei? Kui jah siis kas laudise ja kile vahele on vaja ka tuulutusvahe jätta või sobib kile paigaldada otse laudisele ning piisab ainult pleki ja kile vahele tulutusvahe jätmisest?

Andestage võhikule lollid küsimused.

[Sultsi]

Inimesi on igasuguseid, tellija on kuningas Viljandimaal lasi üks iseprojekteerija (70+ aastat) olematu kaldega ca 10 kraadi katuslaele täislaudise panna, sinna otse kile peale ja sinna omakorda otse trapetsprofiil plekk - ei mingeid tuulutusi

[Külaline]

Vana teema aga küsin ikkagi. Plekk katus. Profiil. Kas täislaudisele on vaja aluskatet (kilet) paigaldada või ei? Kui jah siis kas laudise ja kile vahele on vaja ka tuulutusvahe jätta või sobib kile paigaldada otse laudisele ning piisab ainult pleki ja kile vahele tulutusvahe jätmisest?

Andestage võhikule lollid küsimused.

Sellisele küsimusele ei saa otse vastata. Profiil vajab kilet aluskatuseks, mis vett kinni peaks. Kui on tuulduv pööning täislaudise all, siis ei pea tuulevahet olema laudise ja kile vahel. Vastasel juhul, aga küll.

taastaja