Ehitusfoorum

Tere!
Väikese kaldega katusel on aluskate/katusekile kinnitatud kuni katuseservani välja, kuigi ETF jne joonised näitavad, et peaks varem ära lõppema ja räästakastis vabalt lipendama.
Ehitaja ütleb, et normaalne, ETF joonis näitab, et peaks varem ära lõppema.
Kuidas sellesse suhtuda?

Tere! Selle asjaga on nii, et paremini ei keela keegi ehitada. Normid näevad ette, et kile peab ulatuma üle välisseina vähemalt 200mm, maksimumpiiri ei määratleta ja räästani võib kile jõuda küll. Peamine, et kile alt ja pealt saaks tuulduda. Räästani paigaldamisel ongi väike eelis, kilelt tilkuv vesi ei kuku kuskilt keset tuulekasti välja. Eriti asjalik on selline lahendus terasside kohal. Seega, Teile on pigem tehtud parem lahendus, mis on igati nõuetekohane.

Erki (AS Toode) kirjutas:Tere! Selle asjaga on nii, et paremini ei keela keegi ehitada. Normid näevad ette, et kile peab ulatuma üle välisseina vähemalt 200mm, maksimumpiiri ei määratleta ja räästani võib kile jõuda küll. Peamine, et kile alt ja pealt saaks tuulduda. Räästani paigaldamisel ongi väike eelis, kilelt tilkuv vesi ei kuku kuskilt keset tuulekasti välja. Eriti asjalik on selline lahendus terasside kohal. Seega, Teile on pigem tehtud parem lahendus, mis on igati nõuetekohane.

Julgustav kommentaar, et meil kõik hästi Samas insener (konstruktor ja OJV-d teeb, jne), kes teise katuseosa (viilkatus) korrigeerimist nõustas, käskis sealt sama pika katusekile lühemaks lõigata.

No mõni kord võib ikka väga piix ka keerata kui aluskate viiakse räästa lõpuni välja. Esiteks võib tuulutusava sõltuvalt räästasõlmest imepisike olla. Kui see jääbki ainukeseks kohaks, kust õhk ligi pääseb, siis tuulutus ei ole kindlasti piisav.
Kuna pole konkreetset sõlme näinud siis, ei oska rohkem kommenteerida.

Külalisega 100% nõus.
As Toode postitatud kommentaar ei saa kuidagi mitte tõene olla just eelpool mainitud põhjustel. Anda 120% tõest kommentaari teksti mitte sõlme/pildi põhjal pole võimalik. Just nagu eelnev külastaja väitis.
Vähem lahmimist, rohkem süvenemist.

Õhk peab saama liikuda nii kile all kui ka peal. Kui kile on toodud lõpuni, on võimalik kondents räästarenni juhtida, mis pikemas kontekstis säästab räästalaudu.

Mismoodi see renni juhtimine välja peaks nägema? Ehk näitate mõnda detailjoonist.

Lõpuni panekul kaks probleemi. Esimene on mainitud tuulutuse puudulikkus. Teine, et võimalik ja üsnatõenäoline vesi juhitakse otsa lauale. Tihti on otsalauale kohe alla või külge löödud aluslaud ja räästas hakkab tasapisi mädanema. Ilma Detaili nägemata ja olukorda teadmata on ainuke mõistlik soovitus kile lõpetada tuulekastis.

Aluskattelt peaks vee ära juhtima tilgaplekk. Kas see vesi jõuab vihmaveerenni või mitte, sõltub vihmaveerenni paigalduskõrgusest.
Et aluskate ei "tilpneks"tuulekastis, peaks sarikad olema räästaosas kaetud täislaudisega. Sellise konstruktsiooni korral võiks tuulekasti ära jätta, kui just sarikaotsad ei ole "hea eesti ehitustava" kohaselt kiivas ja kõverad.

Lisaks aluskatte pealne tuulutasava sõltub ikkagi tuulutus- ehk distantsliistu paksusest, mis vastavalt "heale eesti ehitustavale" tavaliselt tollipaksune. Väikeste katusekallete ja eriti hingava aluskatte korral on see ilmselt liiga väike.

Erki (AS Toode) kirjutas:Tere! Selle asjaga on nii, et paremini ei keela keegi ehitada. Normid näevad ette, et kile peab ulatuma üle välisseina vähemalt 200mm, maksimumpiiri ei määratleta ja räästani võib kile jõuda küll. Peamine, et kile alt ja pealt saaks tuulduda. Räästani paigaldamisel ongi väike eelis, kilelt tilkuv vesi ei kuku kuskilt keset tuulekasti välja. Eriti asjalik on selline lahendus terasside kohal. Seega, Teile on pigem tehtud parem lahendus, mis on igati nõuetekohane.

Ja me oleme veel Eesti Katusemeistrite liidu esindaja. Kahju.
Ps: kõikide kommentaaride ja soovituste ja mõtetega olen nõus. V.a see postitus mille copisin. Tilgaplekk on lahendus samuti, iseasi kas seda hetkel antud olukorras kasutada saaks. Peate vast jagama pilti või joonist.

Minu arvates räägime me siin kõik ühest samast asjast erinevate sõnadega. Ma võib olla oleks võinud ka lisada veidi rasvasemas kirjas, et KUI ON TAGATUD TUULUTUS KILE ALL JA KILE PEAL siis pole räästani aluskatte paigaldamine mingi probleem, vaid pigem hea lahendus. Kile peal on tavapäraselt isegi nn. hea tava kohaselt 22..25mm distantsliist, siis sama paks roov, mis tagab enamkasutatavate aluskatete korral piisava tuulutuse. Rennidesse kile toomine on problemaatilisem, siis suletakse tavaliselt tõesti aluskattepealne tuulutus ja see ei ole õige. Mida eelpoolkirjutaja peab tilgapleki all silmas täpselt? Kui räästaplekki,siis see ei puutu üldse asjasse, aga kui teha kilele omakorda topelt tilgaplekk, siis on jutul jumet. Veelkord, tagatud peab olema tuulutus. Kuidas see teema algatajal on tehtud, tuleks kas kohapeale või fotode järgi selgeks teha ja siis saame kambakesi nõu anda.

Erki (AS Toode) kirjutas:Minu arvates räägime me siin kõik ühest samast asjast erinevate sõnadega. Ma võib olla oleks võinud ka lisada veidi rasvasemas kirjas, et KUI ON TAGATUD TUULUTUS KILE ALL JA KILE PEAL siis pole räästani aluskatte paigaldamine mingi probleem, vaid pigem hea lahendus. Kile peal on tavapäraselt isegi nn. hea tava kohaselt 22..25mm distantsliist, siis sama paks roov, mis tagab enamkasutatavate aluskatete korral piisava tuulutuse. Rennidesse kile toomine on problemaatilisem, siis suletakse tavaliselt tõesti aluskattepealne tuulutus ja see ei ole õige. Mida eelpoolkirjutaja peab tilgapleki all silmas täpselt? Kui räästaplekki,siis see ei puutu üldse asjasse, aga kui teha kilele omakorda topelt tilgaplekk, siis on jutul jumet. Veelkord, tagatud peab olema tuulutus. Kuidas see teema algatajal on tehtud, tuleks kas kohapeale või fotode järgi selgeks teha ja siis saame kambakesi nõu anda.

Ei saa sugugi nõustuda lugupeetavaga. Nii ei tohi seda punasega joonitud kirja sõna- sõnalt võtta. Piisava tuulutuse saamiseks on ette nähtud eri katusekallete korral eri kõrgusega tuulutusvahed. Mida madalam katusekalle, seda kõrgem tuulutusvahe peab olema, et tagada piisav tuulduvus.
Lisan piirinaabrite juhendist ühe joonise. See nn tilgaplekk on nr 19 numbri all nähtav. .... ja aluskate on sõna otseses mõttes toodud räästani, plekist tilganina peale. Muidugi saab antud sõlme lahendada mitut moodi.

Väga suurepärane sõlmjoonis taastaja poolt. Ilmselt teemaalgatajal nii vägev see sõlm ei ole, aga et konstruktiivselt edasi nõu anda küsijale, paluksime nüüd juba tema räästast paari fotot. Ja paha poleks teada, mis aluskattega tegemist konkreetselt on?

Erki ole hea, ära enam "head" nõu anna. Las seda teevad spetsid.

taastaja kirjutas:See nn tilgaplekk on nr 19 numbri all nähtav. ....

... on küll rohkem vihmaveerenni või pigem selle kanduri moodi.

Aluskatet pikendav tilgaplekk on ju joonisel selgelt näha renni all. Asi on ju väga lihtne ...ainult, et tilgaplekil peab ülemise serva ka kahekorra keerama, et ta terava servaga aluskatet ära ei lõhu. Õhk saab ligi alt ja pealt. Kahju, et seda lihtsat asja ei suudeta teha tihtilugu.

Täpsustan, et uurimisel selgus, et meil siiski nii, et katusekile on kuni selle otsalauani, mille küljes on vihmaveerenn ning on vastu seda otsalauda "lössis".
Ning otsalaud on kinni ilma piludeta, st tuulutust ei toimu, õhk ei saa liikuda katuskile pealt allapoole.
Ilmselt vaja alt räästalauad eemaldada ja kile lühemaks lõigata.
Huvitav, et mõni ehitaja lõpatab katusekile fassaadi piiril ära ja teine venitab nii pikalt välja.