Ehitusfoorum

Plaan osta maja, millel on hetkel ahjuküte+elektriradikad. Maja on 140 m2 (koos ca 30m2 garaaziga), 2 korrust. Sooviks mingit stabiilset temperatuuri pakkuvat kütet, mis oleks odavam, kui lihtsalt elektriradikatega kütmine. Nagu ma olen aru saanud, siis kõige parem/soodsam on maaküte, aga kuna majal on ilus krunt suurte mändidega, siis ei taha hakata seda üles kaevama. Õhk-vesi soojuspump pidi ka hea olema, aga kusagilt ma lugesin, et see on mõeldud pigem põrandakütte jaoks, radikate jaoks ei soojenda ta piisavalt. Kui palju see põrandaküttetorude paigaldamine kogu siseviimistlust rikub (põrandal on nat.parkett, selle saab ehk uuesti maha panna) ja millise väljaminekuga peaks arvestama, kui panna mõlemale korrusele põrandaküte+õhk-vesi soojuspump? Või oleks veel mingi parem lahendus?
Aitäh kõigile, kes viitsivad kaasa mõelda

Mis soojustusega ja fasaadiga see maja on. Võib-olla on kasulikum soojustada ja mitte muuta küttesüsteemi, panna juurde õhk-õhk soojuspump ja piisaks, et oleks väikesed küttekulud.

Selline maja on
http://www.city24.ee/kinnisvara/muuk/ma ... rrency=EUR
Hetkel ei oska öelda soojustuse paksust

Sobivad kõik soojuspumbad. Saad paigaldada maasoojuspumpagi, kuid ega sa mände maha võtma ei pea, kontuur kaevatakse ümber puude ja oli piisavalt vaba muru. Paar aastat muidugi võtab muru taastumine aega.
Võid veel vaadata pelletikaminaid, mõne sellise lisamine pole probleem.

Kui ahi juba olemas, siis õhk-õhk pump (või mitu) oleks tõenäoliselt kõige ökonoomsem lahendus. Kõige suurema külmaga paned ahjule lisaks ikkagi olemasolevad elektriradikad ka käima. Ongi kõik. Ehituskulu võrreldes maasoojuspumba + põrandaküttega väga tagasihoidlik (radikate lahendus pisut odavam aga ikkagi oluliselt kallim). Sõltuvalt maja soojustuse astmest ei pruugi viimane end kunagi ära tasudagi. Sõltub ka sellest, kas olemasolev siseviimistlus on OK ja kõlbab säilitada või tahad niikuinii põhjalikult uuendada.
Alustuseks võiks ikkagi üle vaadata, mis selle maja kütmine maksis kahel viimasel talvel. Kui on sobiv põhiplaan, hea soojustus ja ahi, siis ei pruugi neid elektriradikaid väga kartagi. Mugav ja töötav lahendus.

Reklaamis kirjas, et maja ehitatud 2001 siis kõigepealt analüüsiksin 13 aasta elektriarveid, uuriks palju ahjuga köetud on kui üldse on. Mis on maja peakaitsme suurus. Kas ehitusprojektides on soojustuse kohta infot.

Aias pole ju peale puude ja muru suurt miskit - muru lihtne taastada, kas sellisesse aeda pole mitte üsna lihtne maaküttekontuuri maha panna? Veel on võimalik kasutada spiraalkollektoreid või soojuspuurkaevu - uuri neid.

Endal samuti 140 ruudune elektriküttel maja - renoveeritud 1999. Suurimad aastased elektrikulud jäid 19 000 kWh kanti - sulle võrdluseks.

Pealtnäha korralik ahi olemas - kõige valutum oleks panna paar õhk/õhk pumpa - need vähendaks ahjukütmistööd poole peale vast.

No tegelikult mulle see siseviimistlus ka ei meeldi, talutav, aga mingi hetk tahaks ikka ümber teha. Põrand ja köögimööbel on ilus, tapeet/värvivalik ja laed ei meeldi. Kõigepealt teeks küttesüsteemi mugavamaks ja siis vaataks, kui palju raha üle jääb siseviimistluseks. Aeda ma üleskaevama ei taha hakata, kuna mul on väike laps ja ma tahaks, et ta saaks paljajalu murul joosta Laupäeval saan täspemalt uurida soojustuse ja elektriarvete kohta.

kck kirjutas:No tegelikult mulle see siseviimistlus ka ei meeldi, talutav, aga mingi hetk tahaks ikka ümber teha. Põrand ja köögimööbel on ilus, tapeet/värvivalik ja laed ei meeldi. Kõigepealt teeks küttesüsteemi mugavamaks ja siis vaataks, kui palju raha üle jääb siseviimistluseks. Aeda ma üleskaevama ei taha hakata, kuna mul on väike laps ja ma tahaks, et ta saaks paljajalu murul joosta Laupäeval saan täspemalt uurida soojustuse ja elektriarvete kohta.

Kas sellisel krundil ei saa maakütte kontuuri miski kettfreesiga panna? Siis oleks taastatava muru pindala üldse väike?
Või kas kettfreesiga kontuuri üldse pannakse? Elektrikaableid vist pannakse või kuidas?
Või peab täiesti lage põld olema?

Kui põrand meeldib, siis selle üleskatkumine ja põrandakütte paialdamine on ju paras jama? (Ja maaküte tähendab ikkagi samamoodi põrandakütet nagu ka õhk-vesi). Põrand arvatavasti tõuseb paar sentimeetrit - kas uksi saab niipalju alt ära lõigata/tõsta?

Kuna seinaviimistlus läheb kindla peale ümbervahetamisele - siis kas madalatemperatuuriliste radikate torustiku saab remondi käigus seina sisse peita ? Või kas sellisel juhul pole ehk kasulik kasutada miskeid õ/õ pumpi põrandale pandavate siseosadega?

... jäi veel märkimata, et kui kasvõi vajadusel mulda juurde osta, siis muru taastamine on pigem poole aasta küsimus minuarust - kui teha see sügise poole siis järgmise aasta juuniks on kõik OK ja saab jälle joosta ?
Korralik maaküttekontuur pidavat teenima aga 50 aastat või rohkemgi ? (st ajani kui elekter on muidu käes - nagu praegu arvutustehnika ja mobiilside)...

Tehniliselt saab selle väikese maja kütet väga erinevalt lahendada.
Kui olemasolevat laminaati ei õnnestu tagasi panna siis võib arvestada võimaliku uue laminaadi kulu küttesüsteemile lisaks. Küsimus on ka see kas all on betoonpõrand. Kui ei, siis on jälle teistsugune paigaldus.
Soojuspump saaks anda soojuse radiaatoritele, põrandasse või õhukanalisse. Põrandaküte on olnud seni soodsam ja pärast ka mugavam.