Ehitusfoorum

Mõne aasta eest lasime puitkarkassmaja fassaadi soojustada. Kuna töö venis oluliselt pikemaks kui plaanisime, ei saanud kogu aeg juures olla
ja selgus, et vähemalt osa tööst on soss-sepa-laadne. NImelt tuuletõkke ja fassaadi vahe ei tuuldu kõigiti - mõnel pool on liistude vahe kinni pandud ja kui
viilkatuse ülemise nurga alla tuulutusava tegime, siis sealt oli tuuletõkkeplaat kallitusplekiline.
Kas praegu on mingi variant asja paradada ilma, et fasaadi peaks lahti kiskuma? teha nt. augud siin-seal laudisesse?
Tookordne soss-sepp tuli kohale ja ohkas, et "tegin nagu te tahtsite", kuid ei meenu, et oleksime palunud niiskuvat ja hallitusega"paketti".

Ei selgu mis täpselt on seina läbilõige ja kus on see koht mis ei tuuldu. Jaga infot oma fassaadilahenduse kohta.

Kalvis kirjutas:Ei selgu mis täpselt on seina läbilõige ja kus on see koht mis ei tuuldu. Jaga infot oma fassaadilahenduse kohta.

väljaspoolt alates laudis, distantsliistud (2,5), tuuletõke, 25 cm vill, sisemine laudis.
Alt veepleki juurest katsudes ei pääse sõrmega laudise alla, kuigi targemad väidavad, et peaks saama.
Mõtlen, et kas võtta alumine laud lahti ja teha alt õhemaks, et õhk paremini sisse saaks.
Samas kahtlus, et mõnelt poolt v-o distantsliistud liiga tihedalt ja ei pääse õhk liikuma.
Laudis värvitud pealt veepõhise värviga.

Oled õigel teel. Laudise ja tuuletõkke vahel olev tuulutuskanal ei tohi olla ummuksis vaid peab olema tuulduv nii alt kui ülevalt. Kuna alt avad puuduvad siis tuleb need teha. See mitmeski iluküsimus mismoodi teed aga lihtsaim viis on puuriga puurida mitte silmatorkavalt mõned avad iga vahe kohta või siis teed pilud. Analoogselt peab tuul ülalt ka kuskilt välja saama (tuulekasti või siis jätkub tee kuni katuse räästani.

Võta alt paar lauarida lahti , ilmselt on veeplekk tuulutusliistu peal , veepleki asukoht peab olema tuulutusliistu all või tõstad veeplekki niipalju vundamendist kõrgemale et tuulutus hakkaks toimima vundamendi ja veepleki vahelt

Kas sul toa poolel ka mingi õhutõke on?

keemik kirjutas:Kas sul toa poolel ka mingi õhutõke on?

Mismoodi "toa pool õhutõke"?
villast sisepoole on laudis, siis on krohvimatt, mis krohvitud.

http://download.proclima.com/ee/ee_DB+_Folder.pdf

Kui sul paneb suures koguses niisket toaõhku pidevalt tuuletõkke plaadi suunas plagama, siis ei pruugi ka tuulutusvahe päästa. Kui sul on seest krohvitud, siis võiks mõelda, et krohvikiht on õhutõke.

barmalei kirjutas: villast sisepoole on laudis, siis on krohvimatt, mis krohvitud.

Kaldun arvama, et tavaline 20 mm tuulduv õhuvahe projekteeritakse töötama ikka normikohase ekspluatatsiooni niiskuse välja tuulutamiseks ning ei ole mõeldudki töötama selliselt, et suudaks ära tõmmata mis-tahes ekstreemkoguse seest poolt konstruktsiooni paisatavast niiskust, näiteks ehitusniiskust, mis kaasneb sise krohvimisega.

Tellija ei peagi juures olema,sest enamus tellijaid ei ´teagi,kuidas õigesti ehitada,,vaid arvavat seda teadvat.Oma lollust kellegi kraesse veeretada on veel suurem lollusMa ütlen kõikidele tarkadele,võta tehniline nõustaja,kes v astutab.Et poleks hiljem ohkimist ja foorumite risustamist.

Juuresolija kirjutas:Tellija ei peagi juures olema,sest enamus tellijaid ei ´teagi,kuidas õigesti ehitada,,vaid arvavat seda teadvat.Oma lollust kellegi kraesse veeretada on veel suurem lollusMa ütlen kõikidele tarkadele,võta tehniline nõustaja,kes v astutab.Et poleks hiljem ohkimist ja foorumite risustamist.

Jah, ja hambaarsti juurde minnes tuleb võtta teine hambaarst kaasa, kes kontrollib, et esimene õigesti teeb. Ja restorani minnes tuleb saata oma usalduskokk kööki, kes vaatab, et mingit jama toidu sisse ei satu, jne. Soovin kõigile soss-ehitajatele samasuguseid hambaarste, kui nad ise ehitajana on ning et nad peaxid sööma samasugust saasta kui nad ehitavad. Misk mina pean oma tööd kvaliteetselt tegema kui nemad ei pea?

trevooga kirjutas:Jah, ja hambaarsti juurde minnes tuleb võtta teine hambaarst kaasa, kes kontrollib, et esimene õigesti teeb...

Jah, tuleb vist võtta. http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudi ... d=68615893

trevooga kirjutas:... Ja restorani minnes tuleb saata oma usalduskokk kööki, kes vaatab, et mingit jama toidu sisse ei satu, jne...

Kas sulle on alati kõik toidud sinu maitse järgi olnud? Ise olen küll vähemalt ühe korra jama toidu otsa sattunud(ei olnud ainult minu arvamus seltskonnas), aga selle ühe korra pärast ei hakka veel eeldama, et kõiki Eesti kokkasid saab usaldada ainult muna keetmiseks ja sedagi järelvalve all.

trevooga kirjutas:.. Misk mina pean oma tööd kvaliteetselt tegema kui nemad ei pea?

Ja mis elukutse esindaja ise oled? Kommentaari lugedes tekkis huvi seda teada saada.
Ära siiski hakka üldistama oma mõne sita kogemuse najal "õnnetu ehitaja" orki sattumises kõiki ehitajaid!

Kohatu on panna ühte patta hambaarstiteenust ja ehitamise teenust või kasvõi näiteks nurga tagant otsitud ja mustalt palgatud (alamakstud) töömehe tööd. Hambaarsti teenuse tund maksab üle saja euro ja eeldab kõrgharidust.
Ehituskvaliteedi jamad saavad tegelikult alguse ehitusprotsessi juhtimisest või õigemini juhtimatusest.
Ehitusprotsessi ise juhtiv omanik ei tunne reeglina ehitustehnilist külge ja ehituslikku teooriat, mida õpetatakse ehitusjuhtidele.
Jäetakse oma ehitusseadusest tulenevad kohustused täitmata ja siis muudkui kirutakse, sõimatakse teisi protsessis osalenuid, keda ise on sossseplikult tööprotsessi juhtides objektile organiseerinud ja pole õigeaegselt kontrollinud.

Külaline kirjutas:Kohatu on panna ühte patta hambaarstiteenust ja ehitamise teenust või kasvõi näiteks nurga tagant otsitud ja mustalt palgatud (alamakstud) töömehe tööd. Hambaarsti teenuse tund maksab üle saja euro ja eeldab kõrgharidust.
Ehituskvaliteedi jamad saavad tegelikult alguse ehitusprotsessi juhtimisest või õigemini juhtimatusest.
Ehitusprotsessi ise juhtiv omanik ei tunne reeglina ehitustehnilist külge ja ehituslikku teooriat, mida õpetatakse ehitusjuhtidele.
Jäetakse oma ehitusseadusest tulenevad kohustused täitmata ja siis muudkui kirutakse, sõimatakse teisi protsessis osalenuid, keda ise on sossseplikult tööprotsessi juhtides objektile organiseerinud ja pole õigeaegselt kontrollinud.

Kuskuures on küll kohane võrrelda hambaarstiga, sest mul kogemused tööd korraldanud ehitajatega, kel on kõrgharidus ja kelle töötund oli sama kallis kui minul. Olen raamatupidaja ja oma töös kogu aeg kõige osas valvel, sest iga aps võib viia suuret jamadeni. Ja kui maja juures selgub, et tuuletõke ja laudise vahel on hallitus, katusel harjatuulutus puudub ja ka seal on hallitus, vundamendi soojustamisel on peno ja vundamendi vahel sentimeetrine õhuvahe, teisal on katusekile vastu räästa otsalaudist ja takistab tuulutust, jne, jne, jne.
Mis on mu ehitusseadusest tulenevad kohustused, mis olen jätnud täitmata? Ilma loeta pole midagi ehitanud, korralikud lepingud on olnud (viitega RYL 1 kvaliteediklassile), käibemax on maxtud, etc. Jah, OJV oleks pidanud võtma, aga ega tema ka kogu aeg koha peal ela - juba paari tunniga võib tekkida mingi lollus, mille peale isegi OJV ei tule. Nüüd võtsingi mustalt üle tegelase ohutumaid asju tegema - olen tema töölõigu teooria omale hoolega selgeks teinud ning kogu aeg jälgin. Paar koda on olnud, et mul tekib kahtlane tunne mingi asja osas ja panen töö seisma ja helistan kalli eksperdi kohale, kes on pärast ülevaatamist seni iga kord kinnitanud ja joonistega ja tugeva teooriaga tõestanud, et mul on õigus. Aga vähemalt see mustalt tegev tüüp kuulab mu sõna ega hakka laiama teemal kui hea haridus ja suured kogemused, jne tal on. Kogemus näitab, et ei tohi usaldada mitte yhtegi ehitajat sõltumata tema tugevatest soovitustest, kogemusest, haridusest, jne. Kui praegu peaksin kõike alustama, teeksin ise omale kogu teooria selgeks, võtaksin tööjõu mustalt ja passiksin kogu aeg juures ja konsulteeriksin mitme tarkuriga.

barmalei kirjutas:ei tohi usaldada mitte yhtegi ehitajat

Siin ilmas ei saa üldse mitte kedagi usaldada, ehitajatest ja hambaarstidest rääkimata.

Eks need suured hädad ehituses saavad ikka alguse vähem pakkumistest,reegel on ikka kes odavama hinna pakub see ka töö saab

Pole päri. Õigem on tellija nõrk järelvalve või harimatus - odav tegija on töösse petmise sisse planeerinud ning jälgib iga tellija seljakeeramist - kui saab teeb kohe endale säästu.

Mis see "seljakeeramine" siia puutub? Kui ma ei tunne materjale, tehnoloogiaid, protsessi juhtimist... jne.; võin ma ka ninapidi juures passida aga tulemus on sama.
Kui ehitust juhib ja /või järelvalvet teostab inimene kel eelkõneldud asjad selged, ei ole pidev kohalolu vajalik. Kui firmal puudub pädev tööjõud pandaks objekt seisma (koos sellest kõige tulenevaga).

barmalei kirjutas:Ja kui maja juures selgub, et tuuletõke ja laudise vahel on hallitus, katusel harjatuulutus puudub ja ka seal on hallitus, vundamendi soojustamisel on peno ja vundamendi vahel sentimeetrine õhuvahe, teisal on katusekile vastu räästa otsalaudist ja takistab tuulutust, jne, jne, jne.

See on juba eelnevate vigade tagajärg (tajutav). Eeldab projekti mittejärgimist,
tehnoloogiatest mitte-kinnipidamist, ehitusjuhtimise puudulikkust, puudulikku järelvalvet. Päris palju põhjuseid ühe vea ilmnemiseks?
Sellest on siin aastaid kirjutatud ning ikka ja jälle on väljanaerdud a la- "vajad lapsehoidjat; aga hambaarst, kokk, raamatupidaja ei vaja" .
See on paraku oma lolluse õigustamine ja "naer läbi pisarate".
Kindel tehnoloogia ja tulemuse kontrolltoiming on igal tähtsal tootmisprotsessil . Ka näiteks see amet ei ole maksumaksja raha raiskamiseks loodud . Erinevus tuleneb sellest, et ilmselt ei ole neid produkte segades võimalik tappa ega püsivat tervisekahjustust saada, samuti on kasutatud ressursi maht erinev.

barmalei kirjutas: Olen raamatupidaja ja oma töös kogu aeg kõige osas valvel, sest iga aps võib viia suuret jamadeni. ...
Nüüd võtsingi mustalt üle tegelase ohutumaid asju tegema - olen tema töölõigu teooria omale hoolega selgeks teinud ning kogu aeg jälgin....
Kui praegu peaksin kõike alustama, teeksin ise omale kogu teooria selgeks, võtaksin tööjõu mustalt ja passiksin kogu aeg juures ja konsulteeriksin mitme tarkuriga.

Mis sa siis nüüd enda kirutust parem oled? Kuhu see "raamatupidaja" kadus?

vuuk kirjutas:

barmalei kirjutas: villast sisepoole on laudis, siis on krohvimatt, mis krohvitud.

Kaldun arvama, et tavaline 20 mm tuulduv õhuvahe projekteeritakse töötama ikka normikohase ekspluatatsiooni niiskuse välja tuulutamiseks ning ei ole mõeldudki töötama selliselt, et suudaks ära tõmmata mis-tahes ekstreemkoguse seest poolt konstruktsiooni paisatavast niiskust, näiteks ehitusniiskust, mis kaasneb sise krohvimisega.

Muideks nii imelik kui see ka ei tundu, siis tänapäeval ei räägita isegi TTÜ ehitusteaduskonna tudengile, kui lai peaks tuulutusvahe olema.
NB! Veidi puudutakse seda teemat II kursusel aga projekteerimisest on asi kaugel. Põhjus, miks sellest vähe räägitakse on äärmiselt lihtne: ega keegi nagunii täpselt öelda oska. Pigem tehakse asju kogemuse pealt. Seega kui juba projekteerija ei ole 100% kindel, siis pole mõtet nõuda ka teistelt.
Üldiselt on meil ehitamisega ju kehvad lood nii või naa, sest pole ehitusnorme, millele põhineda. Kõik on soovituslik, mitte kohustuslik. Täielik absurd minu meelest.

onuremus kirjutas:Eks need suured hädad ehituses saavad ikka alguse vähem pakkumistest,reegel on ikka kes odavama hinna pakub see ka töö saab

Kalvis, Remus-onkel, jt!! Palun töötage mu eelnev postitus hoolega läbi! Millest järeldatakse seda, et kui võtsin igatpidi soovitustega ja haritud ja korraliku lepinguga, käibemaxuga, jne seltskonna töid tegema, et nad just kõige odavamad olid! Õige vastus, et nad ei olnud kõige odavamad!

On kogemusi ja minu töömaal pole õnnestunud ühelgi odavmeistril nahka üle kõrvade tõmmata, sest kui ta ei tee tööd nii nagu mina tahan siis tegi ta tööd tasuta ja enne raha ei saa kui mina olen tööd vastu võtnud nii nagu mulle sobib. Ja teevad nagu miilenkad.

Külaline kirjutas:Kõik on soovituslik, mitte kohustuslik. Täielik absurd minu meelest.

Nii peabki vabal maal olema. Kui on mõistlikud soovitused, siis on väga kasulik neid järgida. Ainult väga loll või siis juba väga tark ei järgi (soovituslikke) standardeid. Seega ei ole mõtet põhiseadusega määrata tuulutusvahe laiust.

Kalvis kirjutas:On kogemusi ja minu töömaal pole õnnestunud ühelgi odavmeistril nahka üle kõrvade tõmmata, sest kui ta ei tee tööd nii nagu mina tahan siis tegi ta tööd tasuta ja enne raha ei saa kui mina olen tööd vastu võtnud nii nagu mulle sobib. Ja teevad nagu miilenkad.

Sa, Kalvis, jagad asja ilmselt sisuliselt - mida ja kuidas teha, milliseid materjale kasutada, etc. Kust Sa ehitusmehed leiad?
See nendega tülitsemine ajab meid oxele. Ja aega kulub hullult. Aga vist ongi nii, et peab ilgelt konkreetne olema ja lähebki palju aega.

barmalei kirjutas:Sa, Kalvis, jagad asja ilmselt sisuliselt - mida ja kuidas teha, milliseid materjale kasutada, etc...

Millegipärast arvan, et mitte ilmselt, vaid ikka päriselt.

barmalei kirjutas:... Kust Sa ehitusmehed leiad?
See nendega tülitsemine ajab meid oxele. Ja aega kulub hullult. Aga vist ongi nii, et peab ilgelt konkreetne olema ja lähebki palju aega.

Märksõnaks oleks vast "kodutöö". Aega see küll võtab, aga see kulutatud aeg peaks olema seda väärt. Avalikud andmebaasid, referentside küsimine ja külastamine jnejne.
Üks minu teenuste tellija hiljema vestluse käigus mainis, et töövõtjate taustauuringul üheks plussiks minu palkamise kasuks oli isegi telefoninumber, mis on mul ühe ja sama sideoperaatori juures eksisteerinud juba ca 15 aastat. Kõnekaartide omanikud ta oli kohe välistanud.

Küülaline kirjutas:

Külaline kirjutas:Kõik on soovituslik, mitte kohustuslik. Täielik absurd minu meelest.

Nii peabki vabal maal olema. Kui on mõistlikud soovitused, siis on väga kasulik neid järgida. Ainult väga loll või siis juba väga tark ei järgi (soovituslikke) standardeid. Seega ei ole mõtet põhiseadusega määrata tuulutusvahe laiust.

Absoluutselt, olen nõus, et põhiseaduse (loe: ehitusseaduse) tasemel ei ole kindlasti mõtet tuulutusvahe laiust määrata. Samas hetkel puudub minu arust ka mõistlik alternatiiv. Kui pole ühtegi normatiivi, kus oleks selgelt näidatud millistes juhtudel peab tuulutusvahe olema 20mm ja millistel 100mm, siis kui suur see ikkagi olema peaks ? Näiteks lamekatustel on see ju suur probleem. Mõni tootja pakub tuulutussoontega soojustusplaate, millele täiendavat tuulutust nagu ei peakski tulema. Kuidas selliste dilemmade korral toimida jääb kindlasti igaühe enda otsustada.
Veidi teemast kõrvale aga hetkel kehtivad ehitust reguleerivad olulisemad standardid võiksid ikkagi olla kohustuslikud. Näiteks heliisolatsiooninõuded elamute konstruktsioonidele jm. Samas kõik, mis on kohustuslik, peab olema inimestele vabalt kättesaadav (see on ka üks suur probleem).