Külaline kirjutas:Kas keegi seletaks võhikule, mille poolest erinevad mehaanilise ja pneumolöögiga elektritrellid? Mille poolest üks on teisest parem
Mehaanilise löögiga odavtrellil saavutatakse löök sakilise-lainelise servaga kettaga, millele padruni tagumine ots löögireziimis toetub. Tekkival teraval vibratsioonil ei ole amplituudi ega jõudu.
Pneumaatiline löök on suure amplituudiga ja löögijõud suurem, samas "pehme"... õigemini sujuv. Kuna löök tekitatakse pöörlemisest sõltumatult, on võimalik ka padruni pöörlemine välja lülitada ja kasutada meisliga koos hoopis piikimiseks.
Teine vahe on selles, et tavaline trellipadrun ei ole sobilik üle kandma lööki ning kipub pikema töö korral lahti logisema. Looma jõuga kinni pingutades kipub jällegi kinni kiiluma.
Pneumaatilise löögiga seadmed on reeglina varustatud SDS padruniga, milles puur saab pikisuunas teatud ulatuses vabalt liikuda ja löögijõud kantakse üle otse puuri sabale.
Külaline kirjutas:või miks peaks mõne töö tegemiseks just ühte või teist eelistama.
Kasutamise kohapealt - mehhaaniline lööktrell on põhimõtteliselt kompromiss tavatrellist, millega saab hädapärast ka mõne augu kivisse puurida. Kõvemasse betooni või nt. korralikult põletatud punastesse tellistesse vähegi suurema augu tegemine on sellega paras vaev. Pneumaatilise löögiga laseb samasse materjali auke nagu võisse.
Pneumotööriista ja padrunisse sobiva meisliga saab ka vanu kahhelplaate üles võtta ning väiksemaid lõhkumistöid teostada.
Mehhaaniline lööktrell on odavam ja lihtsam ning seetõttu veidi kompaktsem ja kergem. Korterisse paari pildi ülesriputamiseks võib ju sellest piisata, aga kui on vaja vähegi tööd teha, siis võiks eelistada pneumolöögiga tööriista SDS padruniga. Osadel on vahetatav padrun ning puidu või metalli puurimiseks saab kasutada tavalist koonusega kiirpadrunit.