Ehitusfoorum

Kui palju halvendab aurutõkkekile sisekliimat, tõstab niiskuse taset ja vähendab õhuvahetust ruumides? Aurutõket kasutades tuleks vist ventilatsioon ka paigaldada?

Pigem võib isegi parandada:

1) kui inimene paneb aurutõkke, siis hakkab ta ka ventilatsiooni peale mõtlema; kui see ka ehitada, on värske õhk tagatud ja liigniiskusega probleeme ei teki. Kui ei ehita, on korralikult paigaldatud aurutõkke/õhutõkke materjali korral kindlasti õhuvahetus väiksem (mis ju ongi eesmärk).
2) auru/õhutõke vähendab puitkonstruktsioonide kahjustumise riski (ei teki mädanemisel tekkivaid sisekliimat kahjustavaid ühendeid, seeneeoseid)
3) villast tekkivad liimainete lenduvad jäägid ja villakiud ei levi toaõhku
4) värske õhk ei tule tuppa läbi ebatiheduste vaid läbi tolmu jms filtri(söefilter kui elada saastunud õhuga piirkonnas)
5) kuna õhutihedus tähendab ka väiksemat energiakulu, siis on toatemperatuur ühtlasem

Märgiks veel juurde, et üldjuhul võiks piisata konstruktsiooni normaalseks toimimiseks ka vaid õhutõkkest, ei pea olema aurutõkkekile.

Tänan vastuse eest.
1) Täpselt nii.
2) Tegu on gerardi seinaga, puitkonstruktsiooni kahjustumise muret pole.
3) Tõenäoliselt ei levi ka villakiud läbi krohvitud ning pahteldatud tellisseina.
4) Söefilter eeldab vist isegi sundventilatsiooni ja filtrite puhastamise/vahetamise lisatööd?
5) Vastupidi, värske õhk tuleb tuppa ühest või paarist punktist, mille tõttu on toatemperatuur ning värske õhu jaotumine ruumis ebaühtlasem.

Eelmises majas oli mul õhuvahetus läbi seinte, töökohas on mul õhuvahetus läbi ventilatsiooni, see tõttu on mul kogemus mõlema lahendusega ja ma pole ventilatsiooni fänn. Mu hiljuti omandatud maja on juba valmiskujul seintega, ei tahaks teda vundamendini maha lammutada ja uuesti ehitada, kuid gerardi seinte puhul on aurutõkke paigutamine vist soovitatav?

Gerardi seina puhul sa soojustad väljast poolt jah? Aurutõke ja õhutõke pole seintele vajalik, sest kahes kihis tellised on juba piisav õhutõke. Ilmselt on seestpoolt ka krohvitud?

keemik kirjutas:Gerardi seina puhul sa soojustad väljast poolt jah? Aurutõke ja õhutõke pole seintele vajalik, sest kahes kihis tellised on juba piisav õhutõke. Ilmselt on seestpoolt ka krohvitud?

0,27m mineraalvilla kärgtellise ja silikaattellise vahel on iseenesest piisav soojustus, juhul, kui vill niiskeks ei lähe - ma lisasoojustust (praegu veel) ei plaani. Talvel käin seinad IR-termomeetriga üle, kontrollimaks, ega villas tühimikke pole. Võib-olla ostan pliiatsikujulise hügromeetri ka, see õnnestub ehk mingi pulga külge kinnitada ning ülevalt, kus soojustuskiht on avatav, soojustuse sisse suruda. Kärgtellised on seespoolt kas õhukese lubikrohvi kihiga, või siis paksu pahtli kihiga kaetud, nii 5-10mm paksusega.
Gerardi seina puhul on külmasild vundamendist kärgtellisteni asi, mis soojakadusid suurendab, sellega tuleb paratamatult leppida. Vundamendi soojustamine väljast aitaks veidi.

Kas sul seal saepuru/termoliit ei pruugi olla?

keemik kirjutas:Kas sul seal saepuru/termoliit ei pruugi olla?

Tuulekoja seinale on vähemalt ülaosas midagi kivisöetuha sarnast pandud, arvatavasti kokkuhoiu mõttes, mujal on nõuka aegne mineraalvill. Selle soojustakistus on kindlasti halvem, kui tänapäevastel villadel, kuid väga hull ehk pole. Soojustus on ülalt avatud, nähtav. Katan ta enne talve tuuletõkkeplaadiga.

Mul endal on ka üks maja silma jäänud, aga ei ole kindel kas on Geradi sein (servi tellis, soojustus, servi tellis) või läbinisti kivist sein. Kui käisin vaatamas, oli hind veidi kõrge ja ei hakanud väga uurima, nüüd on hind langenud ja huvi on taas tekkimas ja tahaks kindlaks teha, mis ta siis tegelikult on. Maakler väidab, et läbinisti kivi (betoonplokk ja väljas tellisvooder, maja ehitatud 50ndate lõpus). Kust sa pääsed soojustust vaatama( pööningult?)? Kas kogu seina paksus on 27 cm või on soojustus tõesti 27 cm (väga hea soojustus). Kui leiad mingeid probleeme, niiskuskahjustusi kahe tellise vahel või märke tellisekihi vajumisest, siis anna märku olukorrast.

keemik kirjutas:Mul endal on ka üks maja silma jäänud, aga ei ole kindel kas on Geradi sein (servi tellis, soojustus, servi tellis) või läbinisti kivist sein. Kui käisin vaatamas, oli hind veidi kõrge ja ei hakanud väga uurima, nüüd on hind langenud ja huvi on taas tekkimas ja tahaks kindlaks teha, mis ta siis tegelikult on. Maakler väidab, et läbinisti kivi (betoonplokk ja väljas tellisvooder, maja ehitatud 50ndate lõpus). Kust sa pääsed soojustust vaatama( pööningult?)? Kas kogu seina paksus on 27 cm või on soojustus tõesti 27 cm (väga hea soojustus). Kui leiad mingeid probleeme, niiskuskahjustusi kahe tellise vahel või märke tellisekihi vajumisest, siis anna märku olukorrast.

Seina kogupaksus on mu majal 51cm, väljast sisse: 12cm silikaatkivi + 27cm mineraalvill + 12cm kärgtellis. Teisel korrusel pääseb toa seina ja räästa vahele roomama ning soojustus on jäetud avatuks, kusjuures silikaatmüür on laotud kõrgemaks, kui kärgtellised. Vahelagi toetub kärgtellistele ning püramiidikujuline (kelp) katus silikaatmüürile. Konstruktsioon on umbes nagu http://roometi.com/projekt/hooneosad.pdf lk.41, ainult laetalad ei ulatu välismüürini.
Akende kohale on serviti silikaattellistest sillused laotud, need on kohati, just laiemate akende kohal, kuni 2cm allapoole vajunud koos osade nende kohal olevate silikaatkividega (akende kohal on müüri väliskihis pragusid).
Kuidas need kivid oma kohale tagasi saaks, oskab keegi nõu anda? Olen näinud, et mõnel pool on nad tagasi õigele kõrgusele tagasi tõstetud ning metallnurklatid alla toetama pandud. Või kui mõni firma sellist tööd teeb, palju see maksma läheks?

Olen sellist olukorda siin ja seal näinud ka. Ei oska midagi mõistlikku soovitada. Kas ostsid selle maja või said niisama? Ma ise pole ilmselt ostnud, kui sellised probleemsed kohad esinevad.

Kas on mingeid põnevaid arenguid toimunud? Mul maja endiselt silmapiiril ja huvitab niiskuse küsimus kahe tellisekihi vahel.

keemik kirjutas:Kas on mingeid põnevaid arenguid toimunud? Mul maja endiselt silmapiiril ja huvitab niiskuse küsimus kahe tellisekihi vahel.

mängi konstruktsioon ise kalkulaatoris läbi http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert-rechner/

Jaaa, proovisin just täna hommikul. Ma päris silikaattellise vastet ei suutnud seal leida, aga tundub, et kondensatsioonioht on olemas, kuid suvel kuivab see välja. See ei võtnud arvesse kapillaarjuhtivust, mis aitab ka seina kuivatada.

Nüüd on mul hoopis uus mure. Käisin täna maja väljast vaatamas, paaris kohas on silikaattellised (servi välisvooder) mõne tellise ulatuses lahti või vuukides praod. Kas gerardi seinas kannab sisemine kärgtellis vahelage ja katust? Ei tahaks nagu uskuda, et servi silikaat üldse midagi kannab. Seega, saaks selle vajadusel ära lammutada ja kärgtellisele puitkarkassi ümber ehitada?

keemik kirjutas: Nüüd on mul hoopis uus mure. Käisin täna maja väljast vaatamas, paaris kohas on silikaattellised (servi välisvooder) mõne tellise ulatuses lahti või vuukides praod. Kas gerardi seinas kannab sisemine kärgtellis vahelage ja katust? Ei tahaks nagu uskuda, et servi silikaat üldse midagi kannab. Seega, saaks selle vajadusel ära lammutada ja kärgtellisele puitkarkassi ümber ehitada?

seesama viidatud dokument http://roometi.com/projekt/hooneosad.pdf kirjutab, et praeod peaks olema normaalne nähtus, kui telliste kihid on omavahel tellistega ühendatud + kaubapeale 12% seina pinnast külmasild kohtades kus selline ühendus tehtud. Et selgusele jõuda tundub, et peaks kontrollima kas ühendused seal telliste või terasega.

Kui pangast tuleb positiivne vastus, siis lähen uuesti seest vaatama ja võtan lööktrelli kaasa ning teen ühe proovi. Kui sees on lapiti kärgtellis (või kahes kihis laotuna), siis ilmselt võib suht rahulikult välise voodri maha lükata tulevikus. Kui kärgtellis on sees serviti, siis ilmselt ei ostaks seda maja.