mõra suvila seinas, hädasti nõu vaja

[Cat]

Mul on 2 korruseline suvila, ehitatud 1985. Suvila ühele seinale oli kinnitatud metallist konstruktsiooniga kasvuhoone. Paaril lumerohkemal talvel vajutas lumi kasvuhoonel katuse sisse ja tõmbas maja seina vertikaalse mõne sentimeetri laiuse mõra, mis küündib vundamendist kuni katuseni ( ainult ühel pool maja). Eemaldasin kasvuhoone, et mõra suuremaks ei läheks. Nüüd oleks vaja nõu, kuidas seda parandada? Kui ohtlik selline mõra majale on?

[Külaline]

Mõra tähendab seda, et sul on ühe seina asemel kaks seina, mis töötavad koormustele eraldi. Kõige olulisem on, et mõra enam laiemaks ei läheks. Selleks tuleb näiteks mõlemale poole pragu seina sisse ankrud kinnitada, mis siis omavahel terasest sidemetega ühendatakse. Kindlasti on võimalik ka mõningane prao kokkutõmbamine, see eeldab sidemete pingestatavat ühendust. Sellise töö tegemine nõuab kindlasti projekti.

[Cat]

Ja kust ma leiaksin kellegi usaldusväärse, kes teeks nii projekti kui ka vajaliku töö ära?

[rokikas]

Pigem on üks maja pool vajunud. Mingite klambritega seinas seda peatada ei saa ja veel vähem tagasi tõmmata.
Oletan et tegemist kiviseinaga ja sellisel juhul esmalt laseksin prao montaasivahtu täis (soojustuseks) ja välimise paar cm. määriks krohviseguga kinni (kaitseb vee tungimise eest prakku ja ka päike ei lagunda montaasivahtu). Siis näed ka kohe kui pragu edasi laieneb!

[vuuk]

Mul on 2 korruseline suvila, ehitatud 1985. Suvila ühele seinale oli kinnitatud metallist konstruktsiooniga kasvuhoone. Paaril lumerohkemal talvel vajutas lumi kasvuhoonel katuse sisse ja tõmbas maja seina vertikaalse mõne sentimeetri laiuse mõra, mis küündib vundamendist kuni katuseni ( ainult ühel pool maja). Eemaldasin kasvuhoone, et mõra suuremaks ei läheks. Nüüd oleks vaja nõu, kuidas seda parandada? Kui ohtlik selline mõra majale on?

Kas mõra on näha ainult väljast poolt? Kui kõrge sein lõhki rebenes?
Arvatavasti oli kasvuhoone karkass kinnitatud maja välisvoodri külge, mis kasvuhoone varingu tulemusel rebenes. Sel juhul majale see vast kohe otsest ohtu ei kujuta, kuna kivivooder on vaid ennast kandev maja väline viimistlus ja tegu rohkem esteetilist laadi veaga. Samas, kui kivid väga lahti ja logisevad, siis varisemise korral võib olla oht läheduses liikuvatele inimestele.
Kuna kivivooder kergesti rebenes, siis on ehk nake kivide ja segu vahel vähene. Tõenäoliselt on seinas kaugemas osas teisigi väiksemaid pragusid.
Sellel omakorda võib olla see pluss, et sel juhul on võimalik suhteliselt väikese vaevaga viga saanud osa lammutada, kivid segust puhastada ja fassaad uuesti üles laduda.
Muidugi, kui sein on lõhki kahe korruse kõrguse jagu, siis olukord märksa komplitseeritum.

[Külaline]

Tere. Esmalt tuleks sein lisakoormast vabastada, et pragu enam ei liiguks. Seejärel võiks mõelda prao injekteerimisele, kui sein puurimist kannatab. Epo võtab tellised omavahel jäigalt kinni. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Cat]

Maja seinad on tuhablokkidest ja majast seest näeb välja, mõra tegi tuhablokid pooleks. Kust ma leiaksin firma, kes tegeleb selliste mõrade parandamisega?

[rokikas]

Firma otsimist siin alusta oma asukoha teatamisega!

[Cat]

Maja asukoht on Pangodis Tartumaal.

[Külaline]

No kui juba siseruumist läbi prao õu silmale paista, siis soovitan pöörduda näiteks Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi poole. Kivikonstruktsioonidega tegeleb seal lektor Väino Voltri (tel: 620 2409; e-mail: vaino.voltri@ttu.ee). Kui asi rohkem pinnast puudutab, siis selline mees nagu Aldur Parts (tel: 620 2410; e-mail: aldur.parts@ttu.ee). Ehitusettevõtetest on meil olemas EstKonsult OÜ, Ehitusekspertiisibüroo OÜ. Mõlemad asuvad Tallinnas. Võib-olla aitab kui pöördud kohalikku või mõnda naaberomavalitsusse. Nad peaksid omama mingit seisu äriühingutest, kes nende haldusalas tegutsevad. Omavalitsuses peaks olema ka ehitusega tegelev isik, võid pöörduda ka tema poole.
Soovitan teha hetkeolukorrast pilte, mida saad vajadusel probleemi paremaks kirjeldamiseks kasutada. Võiksid veel seina külge, mõlemale poole pragu (umbes 10cm kaugusele) mingisuguse majaka kinnitada, mille vahelist kaugust siis aeg-ajalt mõõta tuleks. See annab aimu, kas pragu laieneb või mitte. Ning kas see toimub kiirenevas või aeglustuvas tempos. Mõõteriist peaks olema muidugi omajagu täpne. Nö majakad tasuks märkida siseruumi, sest siis ei mõjuta võimalik temperatuurierinevusest tingitud deformatsioon mõõtetulemusi. Tulemuste raportisse kanna sisse ka ruumi temperatuur.
Oletan, et sa ei tea, milline vundament majal on ning veelgi suurem teadmatus on pinnasekihtide osas. Vundamendi konstruktsiooni pead kindlaks tegema nii või naa. Seega tasub kaevata kuskilt mujalt vundamendi ümbert pinnas ära. Nii saad teada vundamendi sügavuse, taldmiku olemasolu korral ka selle laiuse. Kui hoonel on projekt, siis otsi ka see välja. Aitab ekspertiisi tegijal vundamendile mõjuvaid koormusi määrata. Ideaalis võib leiduda isegi vundamendi joonised jms. Kui üldse jooniseid pole, siis aitab esialgse info edastamiseks ka ise koostatud skeemist. Näitad seal seinte asukoha jne jne. Pinnasekihtide kohta tasub uurida jällegi omavalitsusest. Vene ajal tehti igasugu uuringuid ning ehk on sinu elukoha läheduses mõni sarnane uuring tehtud.
Pinnasemehaanika on nii keeruline nähtus, et pinnaseomaduste välja selgitamine on vältimatu. Omadused on näiteks lõimis, mineraalne koostis jpm. Need kaks põhikriteeriumi võivad sind päästa suurematest uuringutest. Saad teada pinnasetüübi ning umbkaudu võib jällegi Vene aja materjalide põhjal sellist tüüpi pinnase kandevõimet oletada.

Soovin edu !

[Cat]

Suur aitäh vastajatele!