toolvärgi vajalikus katusekonstruktsioonis

[rope]

http://tinypic.com/view.php?pic=2zth6s1 ... 1QUXldFHg8

Tere

Ei hakanud teise mehe teemas küsima, kuid analoogne teema horisontaaljõudude mõjumisel katuse konstruktsioonis.

http://tinypic.com/view.php?pic=2zth6s1 ... 1QUXldFHg8

Kas selline lahendus on möeldav ja tasub mõneme insenerile lauale joonistamiseks panna, või ei tasu mõelda. ( ütlen niipalju veel, et algne projekt on muutunud ja tuleb sellepärast ümber joonistada)

Kas sarika samm valtsplekk katuse puhul 50x200 sarika korral 1meeter on liiga pikk, või peaks 60cm planeerima?

Katuse konstuktsiooniplaan on mõttes nii, et sarikavahed 200mm villa, peale risti 50x50, vahele vill + peale sarikatega samasuunaliselt veel 50x50 ja vahele vill, peale aluskate, 32mm tuulutusrima, ja 25mm roovilaudis. Ehk palju puud ( saaks 300mm soojustust), penni peale veel puhurvilla ja seina 200mm eps. LISAN : Katus on 45kraadi

Ja see on eelplaan, inseneri poole pöördun nagunii. Endale ongi suurem küsimus kas toolvärki on tingimata vaja ( plaan teha suurem ruum maja keskele, läbi kahe korruse ja trepp tuleks selle kohapeale kuhu oleks reaalselt võimalik toolvärk teha. Sel juhul peaks trepi teise kohta planeerima.

[vuuk]

Tere
Juhul kui pöördute ikka õige inseneri poole, siis koos inseneriprojektiga ja omavahel suheldes Te saategi kõigile oma küsimustele vastuse. See ongi just inseneri poole pöördumise üks olulisem mõte.
Insener, kui õppinud ja kogemustega spetsialist peaks eeldatavasti olema võimeline toolvärkide vajalikkust määrama, (kas arvutuslikult või kogemuslikult).

600 mm samm 200 * 50 mm sarikatel on tänapäeval eramute soojustatavates katuslagedes vajalik arvestades soojustusmaterjalide (plaatvilla laius 565 mm) mõõtmetega. Kandevõime tagamiseks reeglina sedavõrd tihe sarikavahe pole vajalik. Kuid see määratakse samuti (vajadusel) tugevusarvutusega. Sarika ja selle vahel oleva soojustuse peale paigaldatakse tuuletõke või tuuletõkke funktsiooni täitev (hingav) aluskangas, sarikatega risti latid koos lisasoojustusega paigaldatakse reeglina alla poole sarikaprusse.

[rope]

Aitäh inseneri poole pöördumist kannustamast ( hetkel olen avatud pakkumistele - äkki keegi teab kedagi konkreetselt soovitada, kes ka viitsib mõelda, mitte ei copy/paste kuskilt üle dimensioneeritud lahendust)

Selle 1 meetri sammu peale pani mõtlema Rockwooli- Megarock villa laiuse olemasolu 1000mm.
Ülespoole sarikatest soojustada- ehitada plussideks näen ruumikõrguse säilimist ja 50x50 saaks tuua otsaviiludest räästa üle ( vajadusel 50x100 lappi)

[Kalvis]

1 meeter on pikk ja mitte ainult sarikate kandevõime kohast vaid ka roovi osas, see hakkab läbi painduma. Tugevusarvutuses on oluline ka sarika pikkus.
60 cm on tsipa liiga tihe aga seeeest lollikindel.

[vuuk]

Roov paindub läbi, ka 600 mm puhul. Küsimus vaid selles kui palju on lubatud läbipaine ja kas seda ületatakse.
Katseliselt on näha, et 1m toetuspunktide vahega 45 * 45 latt paindub 100 kg ühtlase koormuse korral 5...7 mm.
200 kg korral 10...11 mm.

100kg_koormust.jpg (238.46 KiB) Vaadatud 3088 korda

200kg _koormust.jpg (223.63 KiB) Vaadatud 3088 korda

Pakun, et 100 kg koormust 45 kraadi kaldega plekkkatusele tuleb roovi jm kohta 1 kord 50 aasta jooksul (eeldades roovide arvuks m2 kohta 3tk) 200 kg koormust roovi 1 jm kohta ilmselt ei esine.
Suurim sarikavahe, mida mina olen oma praktikas kohanud on olnud vana talumaja ümarsarikatel 1,8 m.
Roovituseks 15...25 cm laiused lauad, katteks laastud+eterniit.
Roovide läbipaine päris mitu cm, sarikate kõverus kohati üle 10cm. Püsis vähemalt 100 aastat, kuni mõne aasta tagune lumekoormus liiga tegi.

[afka]

Oma usas opitud rusikareeglite jargi taiesti optimaalne lahendus 600 tsentrivahega sarikate puhul. Koige pikem kandvate punktide vahe on 3800 ja 50-200 pruss kannab rahulikult selle tsentrivahega. Laiemat ma ei soovita. Saad rahulikult talvel magada.
Kui puusseppa vaja on siis
Afkaehitus@gmail.com