Ehitusfoorum

Tere

Palun arvamust, kas vundament (õigemine põhi) on piisavalt vastupidav (ei hakka vajuma), kui:
-tegu liivapinnasega (keskmise jämedusega; kuivem);
-vundamendiplokk laiusega 300mm panna otse kinnivibreeritud liivale, ilma taldmikuta;
-maja 1,5kordne puitkarkass;

Ette tänud,

Seal piisaks ilmselt juba postvundamendist.

T.Masso "Väikemajad" ühes tabelis oli samuti, et 1-2 kordsed puitehitised võib pm ilma tallata 20-30cm vundamendile ehitada ja seda isegi kekskmise pinnase kandevõime korral.

üle 100 vaatamise ja ainult 1 arvamus?

Külaline123 kirjutas:üle 100 vaatamise ja ainult 1 arvamus?

Pole mõtet ju 100x sama arvamust avaldada
Ehk kannab ära. Vajumised tekivad nagu nii olenevalt erineva deformatsioonimooduliga pinnasekihtide asetusest ja paksusest ning vundamendi süvisest. Samuti koormuse ebaühtlusest ning vundamendi paindejäikusest (võimest ebaühtlaseid koormusi ümber jagada) jpm. Kui võimalik, siis vundament tuleks rajada loodusliku tihedusega pinnasele, sest tagasitäite kinni vibreerimisega ei saavutata nagu nii sama tihedat pinnast kui see enne oli.

Sõltub, mida peetakse silmas kandmise all.
Näiteks vanasti oli palkmajal kivid nurkade all ja sellest piisas. Füüsika on jäänud samaks, aga ootused kvaliteedi suhtes on inimestel tõusnud. 100 või 50 aastat tagasi olid praod seinas ja viltused, kõverad seinad ja laed loomulik tavaline nähtus.
Üldiselt ühtlane jäme liiv, kruus on suhteliselt hea alus.
Põhiline on see, et mida kasutatakse viimistlusmaterjalidena. Kivimaterjalid kannatavad hästi survet, aga painde või tõmbejõudude mõjul purunevad ja tekivad praod. Viimistletuna elastsete ja kergete näiteks puidu baasil materjalidega on olukord teine ja aluse järgi andmine ei ole sedavõrd määrava tähtsusega.

Kogemus selline, et olen näinud üht krohvitud tuhaplokkidest 6 * 4 m kõrvalhoonet, millel vundament täielikult puudus. Liivpinnasele seinte alla oli valatud vaid õhuke tasanduskiht. Aastakümnete jooksul olid ühes seinas akna ja ukse kohale tekkinud vaid paari mm-sed praod. Puiduga viimistletuna poleks ilmselt midagi aru saada olnud.

Tänan, kes viitsisid arvamust avaldada...

Arvamust küsisin sellepärast, et raamatutest ja internetist uurides ei saanud ühest vastust või õigemini vastust mis mind veenakas 100%.

Liiv, mis mulla alt tuleb, on selline selline tumedamkollakas-hallikas. Kui liiv kuivab on kohe selline peenem pudi ning nt kaevatud kraavi seinad vajuvad sisse ca 0,5-1 päevaga.

Plaan ongi nii, et huumuskiht maha ja siis kuni õige sügavuseni kraav ja kohe plokid liivale - vundamendi aluspind jääb kobestamata.

See on tõenäoliselt vesiliiv ja hoopis teine materjal. Õigemini on vesiliiv liiva savi segu ja omab neist halvimaid omadusi kandevõimelt. Kannab ca 10 korda vähem kui puhas liiv ja kandevõime puhul on oluline, et kas pinnas on märg või kuiv. Kuiv vesiliiv kannab piisavalt, märg võib kanda aga võib ka mitte. Igatahes tasub selle pinnase puhul ettevaatlik olla, st, mitte eeldada liiva kandevõimet ja püüda teha laiem taldmik või siis rohkem poste. Ka see pinnas külmaga kergitab ennast, seetõttu postvundamentide ümbrus täita liivaga mitte vesiliivaga.

Kalvis kirjutas:See on tõenäoliselt vesiliiv ja hoopis teine materjal. Õigemini on vesiliiv liiva savi segu ja omab neist halvimaid omadusi kandevõimelt. Kannab ca 10 korda vähem kui puhas liiv ja kandevõime puhul on oluline, et kas pinnas on märg või kuiv. Kuiv vesiliiv kannab piisavalt, märg võib kanda aga võib ka mitte. Igatahes tasub selle pinnase puhul ettevaatlik olla, st, mitte eeldada liiva kandevõimet ja püüda teha laiem taldmik või siis rohkem poste. Ka see pinnas külmaga kergitab ennast, seetõttu postvundamentide ümbrus täita liivaga mitte vesiliivaga.

Kas nö mäeotsas saab olla vesiliiva? Sissevajumise all mõtlen kuivamist - pinnas vajub sisse sellepärast, et kuiv liiv ei seisa koos. Labidaga olen jõudnud ca 1,8 m sügavusele, kus vett iga niiskemat liiva pole. Ühesõanga - mullast allapoole on pinnas suht sama niiskuse ja koostisega.

Tere veelkord!

Asi nüüd niikaugel, et mullakamar eemaldatud ning plokkide esimene rida enam-vähem paigas. Plokid läksid siis otse pinnasele, ilma taldmikuta. Kopamees tegi head tööd ning viimane nö sentimeeter võeti labidaga - põhi jäi rikkumata/kobestamata.

Tekkis uus küsimus. Osa plokkidest on suhteliselt tumeda (musta) liiva peal. Käega katsudes määrib aga kui ära kuivab siis on struktuurilt nagu liiv, värvuselt mustjas-hall.

vajutasin kogemata "Sisesta" nuppu ja küsimus jäi kirjutamata

Kas antud pinnas võib kuidagi ohtlik vundamendile olla? Soojustus tuleb nii vertikaalne kui ka horisontaalne - nii, et külm vundamendi alla ei pääse.

Tegin paar fotot ka aga siia foto sisestamine natuke pikem lugu

Põhimõte on õige: vundamendiplokid otse kobestamata kuiva liiva peale. Mina oma maja tegin ka nii, mul oli küll 40 cm laiused betoonplokid ja keldriga ning kivimaja. Krohvitud välisseinas pole 20 a tekkinud ühtegi pragu.

Sisteem2 kirjutas:Osa plokkidest on suhteliselt tumeda (musta) liiva peal. Käega katsudes määrib aga kui ära kuivab siis on struktuurilt nagu liiv, värvuselt mustjas-hall.

Sa ju ometi teed vahet, mis on liiv või liiv-muld, s.t., kas on liival mulda sees või ei ole. Musta või halli liiva pole näinud, küll valget, kollakat ja pruunikat liiva. Kui on liival mulda sees ja sinna külm alla poeb, siis kergitab igal juhul vundamenti. (Tõsi küll 180 cm sügavuselt vaevalt külmab maapind ).

Lisasin fotod https://www.dropbox.com/l/5WtQYrufH5iFXM1KyzJqxq?

Seal jah selline naljaks pinnas, et raske arusaada, mis täpselt on.
Kui natuke niiske, nagu ühelt fotolt näha siis selline tume, kui aga ära kuivab siis struktuur täiesti liiv...

Küsimus oligi see, et kui korralikult soojustada siis kas selline pinnas võib vundamendi alla jääda?

Lisasin veel kaks fotot dropbox'i.
Ühel on näha 3 topsi, millest siis vasakus topsis on küsimusi tekitanud pinnase veega segatud näidis. Keskmises samalt krundilt, ca 15 m eemalt, liiv (sama sügavalt) ning parempoolsel on näha karjäärist toodud ehitusliiv.

Njah, üldiselt tähendab tume lahus seda, et pinnaseproovis sisaldub orgaanilist ainet ehk huumust. Kui betooni valmistada, siis peaks huumuse sisaldust vist max 3% olema (testitakse silma järgi, kui tume on ehk vastavalt lahuse toonile). Pinnase kandevõime seisukohast on huumus kindlasti halb aga kui halb, seda küll öelda ei oska. Ausalt öeldes ma väga ei muretseks kui just päris turvas pole.

Segu ei plaani sellest teha. Küsimus oli pigem selles, et kas vundamendi alla olles mulla oskad miskit halba teevad - kas siis kohe või mingi ajal jooksul (kui külmumine välistada).