Mure sulline, et katlast läheb kollektorkappi 30`C ja põrandakyttest tuleb
tagasi 18-20`C ja toas on18`C on see norm we?
Mure põrandaküttega
-
Külaline
- külaline
-
Külaline
- külaline
Ka mõned küsimused:
1) Aga palju on normaalne temperatuuri langus võrdluses peale ja maha vee temp? Kas see oleneb ka välistemperatuurist ja kui palju?
2) Ning mis võib olla maksimaalne põrandaküttesse mineva vee temperatuur kui tegemist on betooni valatud torudega, betooni peal on mingi 2-3mm pehmendusmatt ja selle peal on laudparkett, midagi sellist siis:
"Parketi kogupaksus on 13mm. Parkett koosneb pinna-, vahe- ja aluskihist, mis on omavahel risti kokku liimitud. Pinnakihiks on 5mm paksune väärispuit, vahekiht jäik ja vähe liikuv umbes 6mm paksune okaspuit ning aluskiht 2mm paksune kuuselaud."
1) Aga palju on normaalne temperatuuri langus võrdluses peale ja maha vee temp? Kas see oleneb ka välistemperatuurist ja kui palju?
2) Ning mis võib olla maksimaalne põrandaküttesse mineva vee temperatuur kui tegemist on betooni valatud torudega, betooni peal on mingi 2-3mm pehmendusmatt ja selle peal on laudparkett, midagi sellist siis:
"Parketi kogupaksus on 13mm. Parkett koosneb pinna-, vahe- ja aluskihist, mis on omavahel risti kokku liimitud. Pinnakihiks on 5mm paksune väärispuit, vahekiht jäik ja vähe liikuv umbes 6mm paksune okaspuit ning aluskiht 2mm paksune kuuselaud."
-
Külaline
- külaline
1) Oleneb sellest, milline on kollektori ehitus (segustuspumbaga või ilma), kui võimas on pump, kui pikad on kontuurid, mis on torude samm ja kui palju kontuure on. Välistemperatuurist sõltub loomulikult ka - mida külmem on väljas, seda soojem peab küttekeha olema, et ruumitemp jääks samaks.Anonymous kirjutas:Ka mõned küsimused:
1) Aga palju on normaalne temperatuuri langus võrdluses peale ja maha vee temp? Kas see oleneb ka välistemperatuurist ja kui palju?
2) Ning mis võib olla maksimaalne põrandaküttesse mineva vee temperatuur kui tegemist on betooni valatud torudega, betooni peal on mingi 2-3mm pehmendusmatt ja selle peal on laudparkett, midagi sellist siis:
2) Tavaliselt soovitatakse kuni +45C, aga kui väheks jääb võib +55C ka sisse lasta. Mida kõrgem on vee temperatuur, seda väiksemaks jääb kasutegur. Eriti siis, kui põrandakate on halva soojusjuhtivusega ning kütte alune isolatsioon halva soojustakistusega.
Mina olin siis see "Külaline" kes algselt postitas Püh Jan 21, 2007 20:04. Nüüdseks siis registreerisin ära.
------------------------
Räägin siis kogu süsteemist ka natuke lähemalt.
Küte on Viessmann 333 gaasikatlaga.
Esimesel korrusel on põrandaküte, teisel korrusel on küte radikatega.
Teise korrusega mingeid probleeme ei ole - hoiab ilusasti valitud temperatuuri.
Põrandaküte on tehtud Uponor PUSH 15A käsitsi reguleeritava segamissõlmega,
mille pumba kiirus on fikseeritud maksimumi peale ja kasutan Wirsbo kollektoreid. Kollektorite pealevoolul on ruumitemperatuurile vastav juhtimisautomaatika (Wirsbo Cosy) Kokku on u. 80m2 pinna peale 6 kontuuri (igal ruumil oma kontuur ja ka temperatuuri andur). Kõige suurem kontuur on 25m2 ja kõige väiksem 2m2.
Tegin natuke temperatuuride mõõtmisi infrapuna termomeetriga. Õues oli antud hetkel -6 kraadi. Wirsbo Cosy kõik ventiilid olid avatud kuna süsteem ei suutnud üheski ruumis saavutada etteantud temperatuuri. Samal ajal oli põrandaküttesse pealevoolutemperatuur 34 kraadi ja seda siis kõikidesse kontuuridesse.
Väiksematest ruumidest mis asuvad ka kollektorile lähemal tuleb tagasi 32-33 kraadi (põrandat katva kahhelkivi pinnatemperatuur oli 25 kraadi, ruumis sooja 20 kraadi). Suurematest ruumidest mis asuvad kollektorist natuke kaugemal tuleb tagasi u. 31 kraadi (parketi pinnatemperatuur oli 23 kraadi, ruumis sooja 20 kraadi). Kõige kaugemast ruumist, mis on samas ka kõige külmem tuleb tagasi 29 kraadi (parketi pinnatemperatuur 21 kraadi, ruumis 18 kraadi).
Väiksemad kontuurid on kollektorile ühendatud üldistele peale ja mahavoolu otsadele lähemale.
Minu küsimused oleksid siis:
1) Kas antud põrandakütte süsteemis on midagi valesti tehtud?
2) Kas saaksin kollektorist kaugema ruumi temperatuuri tõsta sel moel et keeran lähemal asuvate ruumide mahavoolu kraani kuuskantvõtmega tiba kinni? Või kaotan siis antud väiksemate ruumide soojuses?
3) Alguses valisin segamissõlme teadmises et pealevoolutemperatuur on lubatud maksimaalselt 27 kraadi ja kuna ma ei teadnud et külmemate ilmade korral on ikkagi vaja ka kõrgemat temperatuuri siis sai valitud käsitsi juhtimisega termostaadiga süsteem. Kuna see reguleerimine on tülikas (asub halvasti ligipääsetavas kohas) kas siis on võimalik lisada mingit elektroonikat juba olemasolevale süsteemile või pean välja vahetama terve segamissõlme näiteks Uponor Push 15A ELECTRIC vastu?
4) Kui piisab elektroonika ja termostaadi vahetusest siis mis asjad ma ostma peaksin et asi normaalselt tööle saada?
------------------------
Räägin siis kogu süsteemist ka natuke lähemalt.
Küte on Viessmann 333 gaasikatlaga.
Esimesel korrusel on põrandaküte, teisel korrusel on küte radikatega.
Teise korrusega mingeid probleeme ei ole - hoiab ilusasti valitud temperatuuri.
Põrandaküte on tehtud Uponor PUSH 15A käsitsi reguleeritava segamissõlmega,
mille pumba kiirus on fikseeritud maksimumi peale ja kasutan Wirsbo kollektoreid. Kollektorite pealevoolul on ruumitemperatuurile vastav juhtimisautomaatika (Wirsbo Cosy) Kokku on u. 80m2 pinna peale 6 kontuuri (igal ruumil oma kontuur ja ka temperatuuri andur). Kõige suurem kontuur on 25m2 ja kõige väiksem 2m2.Tegin natuke temperatuuride mõõtmisi infrapuna termomeetriga. Õues oli antud hetkel -6 kraadi. Wirsbo Cosy kõik ventiilid olid avatud kuna süsteem ei suutnud üheski ruumis saavutada etteantud temperatuuri. Samal ajal oli põrandaküttesse pealevoolutemperatuur 34 kraadi ja seda siis kõikidesse kontuuridesse.
Väiksematest ruumidest mis asuvad ka kollektorile lähemal tuleb tagasi 32-33 kraadi (põrandat katva kahhelkivi pinnatemperatuur oli 25 kraadi, ruumis sooja 20 kraadi). Suurematest ruumidest mis asuvad kollektorist natuke kaugemal tuleb tagasi u. 31 kraadi (parketi pinnatemperatuur oli 23 kraadi, ruumis sooja 20 kraadi). Kõige kaugemast ruumist, mis on samas ka kõige külmem tuleb tagasi 29 kraadi (parketi pinnatemperatuur 21 kraadi, ruumis 18 kraadi).
Väiksemad kontuurid on kollektorile ühendatud üldistele peale ja mahavoolu otsadele lähemale.
Minu küsimused oleksid siis:
1) Kas antud põrandakütte süsteemis on midagi valesti tehtud?
2) Kas saaksin kollektorist kaugema ruumi temperatuuri tõsta sel moel et keeran lähemal asuvate ruumide mahavoolu kraani kuuskantvõtmega tiba kinni? Või kaotan siis antud väiksemate ruumide soojuses?
3) Alguses valisin segamissõlme teadmises et pealevoolutemperatuur on lubatud maksimaalselt 27 kraadi ja kuna ma ei teadnud et külmemate ilmade korral on ikkagi vaja ka kõrgemat temperatuuri siis sai valitud käsitsi juhtimisega termostaadiga süsteem. Kuna see reguleerimine on tülikas (asub halvasti ligipääsetavas kohas) kas siis on võimalik lisada mingit elektroonikat juba olemasolevale süsteemile või pean välja vahetama terve segamissõlme näiteks Uponor Push 15A ELECTRIC vastu?
4) Kui piisab elektroonika ja termostaadi vahetusest siis mis asjad ma ostma peaksin et asi normaalselt tööle saada?
Aga muuda temperatuuri sõltuvalt välistemperatuurist. Keskküte ju sellisel moel töötabki.Silwer kirjutas:Lihtsalt temperatuuri tõstmine ilma midagi muud süsteemis muutmata ei tundu nagu kõige efektiivsem lahendus probleemile. Niipea kui välistemperatuur langeb peaks uuesti temperatuuri alla laskma, muidu on põrand liiga kuum.
Kindlasti on sellist tomaatikat olemas.
Leidsin sellise asja: http://270.pcmtest.net/PCMPDF/vi7ab402_100M_2.pdf
Selle külge käivad:
1) Vee pealevoolu temeperatuuri andur
2) Välistemperatuuri andur
3) Sisetemperatuuri andur
4) Elektriline termostaatventiil
5) Programmkell
Sõltuvaltuvalt siis sise ja välistemperatuuri vahest reguleerib ise pealevooluvee temperatuuri läbi elektrilise termostaatventiili. Saab ka fikseerida maksimaalse lubatud pealevoolutemperatuuri. Ning määrata näiteks ööseks ja päevaks erinevad temperatuuride graafikud.
Kui need asjad on paigaldatud siis olen ma oma segamissõlme põhimõtteliselt ümber ehitanud Push 15 A electronic'uks - loll pea on kere nuhtlus. Oleks pidanud kohe alguses õige asja ostma...
Selle külge käivad:
1) Vee pealevoolu temeperatuuri andur
2) Välistemperatuuri andur
3) Sisetemperatuuri andur
4) Elektriline termostaatventiil
5) Programmkell
Sõltuvaltuvalt siis sise ja välistemperatuuri vahest reguleerib ise pealevooluvee temperatuuri läbi elektrilise termostaatventiili. Saab ka fikseerida maksimaalse lubatud pealevoolutemperatuuri. Ning määrata näiteks ööseks ja päevaks erinevad temperatuuride graafikud.
Kui need asjad on paigaldatud siis olen ma oma segamissõlme põhimõtteliselt ümber ehitanud Push 15 A electronic'uks - loll pea on kere nuhtlus. Oleks pidanud kohe alguses õige asja ostma...
-
warlock
- külaline
Põrandaküte on nii suure inertsiga, et taimer annab effekti rohkem siis, kui mitmeks päevaks ära lähed - saad nii regullida, et vahepeal oleks ruumid jahedad ja kojujõudmise hetkeks juba soojad. Välistermomeetri vajalikkus ka küsitav.
Kõige lihtsam, vist odavam ja lollikindlam oleks käsitsi reguleeritavad ventiilid täiturmootoritega asendada ja iga toa seinale vastava kontuuri juhtregulaator. Miinuseks see, et tuleb igasse tuppa kaabel vedada (võib-olla on raadio teel töötavaid ka olemas?). Aga ega selle valitud kontrolleri puhul ka kaablitest pääse.
Kõige lihtsam, vist odavam ja lollikindlam oleks käsitsi reguleeritavad ventiilid täiturmootoritega asendada ja iga toa seinale vastava kontuuri juhtregulaator. Miinuseks see, et tuleb igasse tuppa kaabel vedada (võib-olla on raadio teel töötavaid ka olemas?). Aga ega selle valitud kontrolleri puhul ka kaablitest pääse.
See kõik on mul juba olemas ju - Wirsbo Cosy...warlock kirjutas:Kõige lihtsam, vist odavam ja lollikindlam oleks käsitsi reguleeritavad ventiilid täiturmootoritega asendada ja iga toa seinale vastava kontuuri juhtregulaator. Miinuseks see, et tuleb igasse tuppa kaabel vedada (võib-olla on raadio teel töötavaid ka olemas?). Aga ega selle valitud kontrolleri puhul ka kaablitest pääse.
Aga see ei muuda põrandasse lastava vee temperatuuri - lihtsalt avab ja sulgeb ringe vastavalt toa temperatuurile. Kui väljas oli selline 0 kuni +5 temperatuur siis oli see igati piisav. Nüüd kus välistemperatuur langes -15 peale oli vaja põrandasse ka kõrgema temperatuuriga vesi lasta - keerasin 45 kraadi peale.
Aga nii kõrge temperatuuri puhul ei ole enam see põrand jala all mõnus. Seega on siis vaja süsteemi mis ainult selleks ajaks tõstab vee temperatuuri kui selleks on hädavajadus. Ja hilem ise langetab jälle normaalse peale kui ilm soojemaks läheb.
Oleks mul katla järel vaid põrandaküte siis saaks selle vee temperatuuri reguleerimisega vabalt hakkama katla enda automaatika aga mul on kahjuks ka radiaatorid ja see teeb kogu süsteemi juhtimise oluliselt keerulisemaks.
----------------------
Taimer ei ole tõesti hädavajalik.
-
warlock
- külaline
[quote="SilwerSee kõik on mul juba olemas ju - Wirsbo Cosy...
Aga see ei muuda põrandasse lastava vee temperatuuri - lihtsalt avab ja sulgeb ringe vastavalt toa temperatuurile. Kui väljas oli selline 0 kuni +5 temperatuur siis oli see igati piisav. Nüüd kus välistemperatuur langes -15 peale oli vaja põrandasse ka kõrgema temperatuuriga vesi lasta - keerasin 45 kraadi peale.
Aga nii kõrge temperatuuri puhul ei ole enam see põrand jala all mõnus. Seega on siis vaja süsteemi mis ainult selleks ajaks tõstab vee temperatuuri kui selleks on hädavajadus. Ja hilem ise langetab jälle normaalse peale kui ilm soojemaks läheb.
[/quote]
Ei saanud aru. Kui sul on termoregulaatorid, siis püsib põrandatemperatuur stabiilne, ükskõik kui kuuma vee sa kontuuridesse lased. Põranda temperatuur on täpselt nii kõrge, et hoida toas termoregulaatoriga seatud temperatuuri.
Aga see ei muuda põrandasse lastava vee temperatuuri - lihtsalt avab ja sulgeb ringe vastavalt toa temperatuurile. Kui väljas oli selline 0 kuni +5 temperatuur siis oli see igati piisav. Nüüd kus välistemperatuur langes -15 peale oli vaja põrandasse ka kõrgema temperatuuriga vesi lasta - keerasin 45 kraadi peale.
Aga nii kõrge temperatuuri puhul ei ole enam see põrand jala all mõnus. Seega on siis vaja süsteemi mis ainult selleks ajaks tõstab vee temperatuuri kui selleks on hädavajadus. Ja hilem ise langetab jälle normaalse peale kui ilm soojemaks läheb.
[/quote]
Ei saanud aru. Kui sul on termoregulaatorid, siis püsib põrandatemperatuur stabiilne, ükskõik kui kuuma vee sa kontuuridesse lased. Põranda temperatuur on täpselt nii kõrge, et hoida toas termoregulaatoriga seatud temperatuuri.
-
warlock
- külaline
-
Kalvis
- külaline
Silweri probleem polegi niiväga põrandakütte juhtimises vaid selles, et ruum jahtub rohkem maha, kui põrandapind suudab ruumi juurde anda. Aitab kõige paremini termostaadiga radiaator seinale. Teist lahendust ta juba proovis - st. tõsta põranda temperatuuri, kuid siis on "tuline" põrand paratamatus. Nagu õieti märgiti - kuni -5 kraadini oli põranda soojuseraldus ruumi õhku veel piisav. Kolmas võimalus on samuti olemas - parandada ruumi välisseinte soojustust, kuid see on kallis töö.
Tegelikult on hetkel asi juba palju parem. Reguleerisin kollektorite mahavoolud õigeks ja sellega ühtlustasin erinevatest kontuuridest tagasivoolava vee temperatuurid. Sellega sain ruumide temperatuurid ühtlasemaks ja nüüd jõuab seda sooja ka sinna kuhu vaja.
Hetkel läheb põrandaküttesse peale u. 40 kraadi ja toad on soojad. Lihtsalt tuleb pidevalt jälgida ilmaennustust ja vastavalt sellele reguleerida pealevoolutemperatuuri. Kui väljas on 0 kraadi siis 40 kraadine pealevool on jala all ebamugav aga -15 juures tundub sama pealevoolutemp jala all täitsa ok.
Hetkel läheb põrandaküttesse peale u. 40 kraadi ja toad on soojad. Lihtsalt tuleb pidevalt jälgida ilmaennustust ja vastavalt sellele reguleerida pealevoolutemperatuuri. Kui väljas on 0 kraadi siis 40 kraadine pealevool on jala all ebamugav aga -15 juures tundub sama pealevoolutemp jala all täitsa ok.
-
warlock
- külaline
-
Kalvis
- külaline
Jämedalt toa temperatuur sõltub tegelikult paljudest teguritest.
Välistemperatuur (pluss maja soojustuse ehitustehnilised parameetrid) - määrab ära toa jahtumise, ehk põgeneva soojuse.
toa temperatuur - määrab palju põrand suudab tuppa kiirata.
Põrandakütte pealevool - määrab väga otseselt põranda temperatuuri
Vee voolukiirus - suurem kiirus tõstab kütte intensiivsust kontuuri jahedamas osas
Välistemperatuur (pluss maja soojustuse ehitustehnilised parameetrid) - määrab ära toa jahtumise, ehk põgeneva soojuse.
toa temperatuur - määrab palju põrand suudab tuppa kiirata.
Põrandakütte pealevool - määrab väga otseselt põranda temperatuuri
Vee voolukiirus - suurem kiirus tõstab kütte intensiivsust kontuuri jahedamas osas
Nii, tulles tagasi nüüd selle vana teema juurde. On tekkinud mõningaid mõtteid:
Esimene võimalus:
Siin ühes teises teemas oli näidatud küttesüsteemi regulaator Ecomatic EC-12M. See pole küll kõige kaasaegsem regulaator aga samas juhendi järgi tundub asjalik ja lihtsalt reguleeritav.
Mõte siis selline et paigaldaks selle regulaatori koos 2T ventiiliga selle toru peale mis pragu läheb segusõlme termostaadi alla: ja termostaadi enda keeraks lihtsalt mingi maksimaalse temperatuuri peale mida üldse põrandaküttesse lasta tahan a'la 40 kraadi.
Ecomaticule saan panna järgi nii toatemperatuuri andurid kui ka välistemperatuuri anduri ja see peaks siis täiesti piisav olema reguleerimisteks. Hind sellel ecomaticul kah suht mõistlik - u. 5000 eek koos lisavidinatega.
Küsimused seoses selle süsteemiga:
1) Kas on õige teha selline ühendus ja kasutada 2T ventiili?
2) Kas sellisel juhul jääb pumbasõlme enda 3T ventiil ja tagastusklapp / tasakaalustusklapp normaalselt toimima?
3) Või oleks targem visata välja kogu see pumbasüsteemi termostaat, 3T ventiil, tagastusklapp ja tasakaalustusklapp ja asendada kogu see asi näiteks 4T ventiiliga mille toimimist juhtida ecomaticuga?
Teine võimalus:
Iseenesest on minu katla juhtplokk (Viessmann Vitotronic 200) võimeline ka ise juhtima ühte segamissõlme. Siin on ainuke probleem selles et Viessmanni Eesti esindaja pakub sellist reguleerimist vaid Viessmanni enda segamissõlmele: Viessmann Divicon
Iseenesest ei ole mul midagi selle vastu et sellist Diviconi paigaldada. Samas see hind mida selle eest küsitakse on pehmelt öeldes ebanormaalne: 17700 seadmed + sama palju veel töö eest.
Samas nagu pildilt näha ei ole see mingi imeseade. Kogu reguleerimine tundub et käib 3T või 4T ventiiliga mida siis juhib Viessmanni ajurmootor koos oma automaatikaga mis siis ühendatud katla Vitotronic 200.
Uurisin ka katla müüja käest et kas saaksin lihtsalt lisada oma olemasolevale Uponor Push süsteemile Viessmann 3T või 4T ventiili koos Vitotronic 200 juhtimisega. Katla müüja väidab et ei saa?!?!? Samas selliseid Viessmann 3T või 4T ventiile on saada täiesti mõistliku hinnaga: http://www.heizungsshop.biz/pd-20189175 ... egoryId=39
Ja on müüa ka Vitotronic 200 suhtlevat segamisventiili juhtmootorit: http://www.heizungsshop.biz/pd-36512309 ... egoryId=38
Võttes aluseks need hinnad mis veebilehel antud tuleks ventiili ja juhtimise maksumuseks 374 eur = 5852 eek. Ehk siis umbes sama mis Ecomaticu süsteemil.
Mulle sobiks sinna vist isegi 2T ventiil? Aga seda koos juhtimisvõimalusega ma Viessmann hinnakirjades ei näe...
------------------------
Mis te arvate mis oleks mõistlikum? Kas panna lihtsalt vahele ecomatic või ikkagi aretada sinna Viessmanni süsteem?
Esimene võimalus:
Siin ühes teises teemas oli näidatud küttesüsteemi regulaator Ecomatic EC-12M. See pole küll kõige kaasaegsem regulaator aga samas juhendi järgi tundub asjalik ja lihtsalt reguleeritav.
Mõte siis selline et paigaldaks selle regulaatori koos 2T ventiiliga selle toru peale mis pragu läheb segusõlme termostaadi alla:
ja termostaadi enda keeraks lihtsalt mingi maksimaalse temperatuuri peale mida üldse põrandaküttesse lasta tahan a'la 40 kraadi.Ecomaticule saan panna järgi nii toatemperatuuri andurid kui ka välistemperatuuri anduri ja see peaks siis täiesti piisav olema reguleerimisteks. Hind sellel ecomaticul kah suht mõistlik - u. 5000 eek koos lisavidinatega.
Küsimused seoses selle süsteemiga:
1) Kas on õige teha selline ühendus ja kasutada 2T ventiili?
2) Kas sellisel juhul jääb pumbasõlme enda 3T ventiil ja tagastusklapp / tasakaalustusklapp normaalselt toimima?
3) Või oleks targem visata välja kogu see pumbasüsteemi termostaat, 3T ventiil, tagastusklapp ja tasakaalustusklapp ja asendada kogu see asi näiteks 4T ventiiliga mille toimimist juhtida ecomaticuga?
Teine võimalus:
Iseenesest on minu katla juhtplokk (Viessmann Vitotronic 200) võimeline ka ise juhtima ühte segamissõlme. Siin on ainuke probleem selles et Viessmanni Eesti esindaja pakub sellist reguleerimist vaid Viessmanni enda segamissõlmele: Viessmann Divicon
Iseenesest ei ole mul midagi selle vastu et sellist Diviconi paigaldada. Samas see hind mida selle eest küsitakse on pehmelt öeldes ebanormaalne: 17700 seadmed + sama palju veel töö eest.
Samas nagu pildilt näha ei ole see mingi imeseade. Kogu reguleerimine tundub et käib 3T või 4T ventiiliga mida siis juhib Viessmanni ajurmootor koos oma automaatikaga mis siis ühendatud katla Vitotronic 200.
Uurisin ka katla müüja käest et kas saaksin lihtsalt lisada oma olemasolevale Uponor Push süsteemile Viessmann 3T või 4T ventiili koos Vitotronic 200 juhtimisega. Katla müüja väidab et ei saa?!?!? Samas selliseid Viessmann 3T või 4T ventiile on saada täiesti mõistliku hinnaga: http://www.heizungsshop.biz/pd-20189175 ... egoryId=39
Ja on müüa ka Vitotronic 200 suhtlevat segamisventiili juhtmootorit: http://www.heizungsshop.biz/pd-36512309 ... egoryId=38
Võttes aluseks need hinnad mis veebilehel antud tuleks ventiili ja juhtimise maksumuseks 374 eur = 5852 eek. Ehk siis umbes sama mis Ecomaticu süsteemil.
Mulle sobiks sinna vist isegi 2T ventiil? Aga seda koos juhtimisvõimalusega ma Viessmann hinnakirjades ei näe...
------------------------
Mis te arvate mis oleks mõistlikum? Kas panna lihtsalt vahele ecomatic või ikkagi aretada sinna Viessmanni süsteem?
-
Kalvis
- külaline
Ma ei saa aru, mida sa mõtled 2 tee ventiili all, kuid sundtsirkulatsiooniga süsteemis ei ole hea kui kogu süsteem läheb kinni 2T ventiilist. Ja tsirkulatsioonipump jääb seisvat vett solistama.
Seni keerukad küttesüsteemid saadud lahendada odavate 3T termostaatventiilidega. Nende eeliseks on lihtsus ja lollikindlus. Ei noh patt on "kollanokkadele raha alles jätta" kui õnnestub 15 tonni maksev reguleerseade maha müüa, kui sama hea süsteemi saab ka 1500 eest. Ma palju kuulnud müügimeeste loba - et Viessmann katel töötab vaid viessman koduautomaatikaga ja viessman kolmikkraaniga jne. Elektroonsel regulaatorseadmel võib iva sees olla, sest regulaatorkraanid võivad töötada erinevatel pingetega ning juhtsüsteemis loeb natukene ka võlli momenttakistus. Ma palusin siis müügimehel seletada, et milleks on vaja elektroonset kolmikraani. Mees puterdas, nägu oli punane ja lõpetas jutu sellega, et paljud tõesti ei osta üldse kolmikkraani - isegi tema enda kodus see puudub! Tema enda katel töötab ON-OFF reziimis (vt. kõrvalteemat) ja ilma tsirkulatsioonipumpadeta.
Üldiselt saab enamus küttesüsteemi kokku panna erinevate firmade juppidest. Ainsad kriitilised kohad on kolmikkraani ja juhtautomaatika sobivus, kõige muus osas pole üldse oluline kokkupanemise seisukohast, mis firma nimi peal on.
Küttesüsteemi kohta lisainfot teadmata on edasist soovitusi raske anda.
Seni keerukad küttesüsteemid saadud lahendada odavate 3T termostaatventiilidega. Nende eeliseks on lihtsus ja lollikindlus. Ei noh patt on "kollanokkadele raha alles jätta" kui õnnestub 15 tonni maksev reguleerseade maha müüa, kui sama hea süsteemi saab ka 1500 eest. Ma palju kuulnud müügimeeste loba - et Viessmann katel töötab vaid viessman koduautomaatikaga ja viessman kolmikkraaniga jne. Elektroonsel regulaatorseadmel võib iva sees olla, sest regulaatorkraanid võivad töötada erinevatel pingetega ning juhtsüsteemis loeb natukene ka võlli momenttakistus. Ma palusin siis müügimehel seletada, et milleks on vaja elektroonset kolmikraani. Mees puterdas, nägu oli punane ja lõpetas jutu sellega, et paljud tõesti ei osta üldse kolmikkraani - isegi tema enda kodus see puudub! Tema enda katel töötab ON-OFF reziimis (vt. kõrvalteemat) ja ilma tsirkulatsioonipumpadeta.
Üldiselt saab enamus küttesüsteemi kokku panna erinevate firmade juppidest. Ainsad kriitilised kohad on kolmikkraani ja juhtautomaatika sobivus, kõige muus osas pole üldse oluline kokkupanemise seisukohast, mis firma nimi peal on.
Küttesüsteemi kohta lisainfot teadmata on edasist soovitusi raske anda.
Süsteem muidu järgnev:
- Viessmann 333 katel + Vitotronic 200 juhtimine
- maja teisel korrusel radiaatorid, seda ringi pööritab katlas asuv tsirkulatsioonipump
- radiaatoritel on termostaatventiilid, va. vannitoas asuv rätikukuivati millest saab alati vett läbi pöörata
- radiaatorite peale ja mahavooluliinilt on võetud otsad esimese korruse põrandaküttesüsteemile
- põrandakütte segamissõlm on käsitsi reguleeritava temperatuuriga uponor push 15 (näha ülaloleval pildil)
- kollektorid on wirsbo ja igas ruumis on oma kontuur
- lisaks on ruumides temperatuuriandurid millega juhitakse siis vastavalt ka iga kontuuri tööd va. esik, kus on vesi põrandas kogu aeg tsirkuleerimas
---------------------------
2T ventiil toimiks siis minu arvates täpselt sama moodi nagu hetkel toimib põrandakütte segusõlmes pealevoolu otsal asuv termostaatklapp: avatud, natuke avatud või suletud. Ja paigaldakski ta täpselt selle termostaatklappi ette selle toru peale mis tuleb radiaatorite liinist (kuuma vee pealevool). 2T ventiili all mõtlesin pöördklappi millel vaid kaks toru otsa - a'la tavaline kuulkraan (väga võimalik et sellel asjal on ka mingi normaalsem nimetus olemas). Minu loogika ütleb et selline kahe otsaga ja elektroonilise juhtimisega "kuulkraan" ei saa midagi halba süsteemis teha.
- Viessmann 333 katel + Vitotronic 200 juhtimine
- maja teisel korrusel radiaatorid, seda ringi pööritab katlas asuv tsirkulatsioonipump
- radiaatoritel on termostaatventiilid, va. vannitoas asuv rätikukuivati millest saab alati vett läbi pöörata
- radiaatorite peale ja mahavooluliinilt on võetud otsad esimese korruse põrandaküttesüsteemile
- põrandakütte segamissõlm on käsitsi reguleeritava temperatuuriga uponor push 15 (näha ülaloleval pildil)
- kollektorid on wirsbo ja igas ruumis on oma kontuur
- lisaks on ruumides temperatuuriandurid millega juhitakse siis vastavalt ka iga kontuuri tööd va. esik, kus on vesi põrandas kogu aeg tsirkuleerimas
---------------------------
2T ventiil toimiks siis minu arvates täpselt sama moodi nagu hetkel toimib põrandakütte segusõlmes pealevoolu otsal asuv termostaatklapp: avatud, natuke avatud või suletud. Ja paigaldakski ta täpselt selle termostaatklappi ette selle toru peale mis tuleb radiaatorite liinist (kuuma vee pealevool). 2T ventiili all mõtlesin pöördklappi millel vaid kaks toru otsa - a'la tavaline kuulkraan (väga võimalik et sellel asjal on ka mingi normaalsem nimetus olemas). Minu loogika ütleb et selline kahe otsaga ja elektroonilise juhtimisega "kuulkraan" ei saa midagi halba süsteemis teha.
-
küttesiil
- külaline
iga omatoimelisele termostaatpeale on olemas elektriline ajami variant
ehk siin see kapillaariga asjapulk kapiotsa ja asemele sobiva keermega ajam kas 24 või 230 VAC, vastavalt kütte juhtploki väljundsignaalile
selleks võib olla eespool läbi vilksanud Danfoss ECL-100M või Ouman EH-201L või Viesmann lisaplokk
pole vaja midagi juurde ehitada, ainult termostaat vahetada ajami vastu ning lisada kütteautomaatika
siililegi (teadja kütteala siil!! ) selge, et soojuskaod suurenevad välistemperatuuri langedes ja siis on vaja küttevee temperatuuri tõsta
ja sooja ilmaga on mõttetu põrandasse 40 C vett ajada
selleks ongi kütteautomaatika mõeldud, et küttevee temperatuuri sobivana hoida
ehk siin see kapillaariga asjapulk kapiotsa ja asemele sobiva keermega ajam kas 24 või 230 VAC, vastavalt kütte juhtploki väljundsignaalile
selleks võib olla eespool läbi vilksanud Danfoss ECL-100M või Ouman EH-201L või Viesmann lisaplokk
pole vaja midagi juurde ehitada, ainult termostaat vahetada ajami vastu ning lisada kütteautomaatika
siililegi (teadja kütteala siil!! ) selge, et soojuskaod suurenevad välistemperatuuri langedes ja siis on vaja küttevee temperatuuri tõsta
ja sooja ilmaga on mõttetu põrandasse 40 C vett ajada
selleks ongi kütteautomaatika mõeldud, et küttevee temperatuuri sobivana hoida
Kahjuks ei ole leidnud kas viessmann pakub ka mingit 2T ventiili mida saaks sellise viessmanni ajurmootoriga juhtida mis toimib ka vitotronic 200 küljes. Samas oleks vast üks võimalus ikkagi kasutada viessmanni 3T ventiili aga seal paneks siis ühe otsa mida mul vaja pole lihtsalt pimedaga kinni...
(hea meelega näeks et olemasolev automaatika juhiks ise põrandakütte pealevoolutemperatuuri ja mingeid teisi eraldiseisvaid vidinaid ei kasutaks)
(hea meelega näeks et olemasolev automaatika juhiks ise põrandakütte pealevoolutemperatuuri ja mingeid teisi eraldiseisvaid vidinaid ei kasutaks)
-
Kalvis
- külaline
Hea, et on toodud küttesüsteemi kirjeldus. Analoogne segasüsteemne küttesüsteem tuleb mul endale, kahjuks töösse läheb paari aasta pärast.
Antud lahendus on üks raskemaid. On mitu võimalust:
a) juhid igal harul tsirkulatsioonipumpa (sisse-välja või kiirust) põranda või ruumi termostaadiga. Kui harusi on vähe, tuleb ehitushind odavam kui kolmikkraaniga juhtimine, kusjuures iga haru saab juhtida eraldi! Süsteem tasub kuni viie haruni.
b) juhid ühe ruumi temperatuuri järgi kõikide harude tsirkulatsiooni. Pump võib olla ON-OFF kui ka kolmikraaniga. See on tavaline lahendus. ON-OFF-il on oht, et mõnes harus võib vesi liiga palju kõikuda, seega sujuvam reguleerimine on parem. Sel juhtumil pole enam mõtet kasutada termostaatsel ventiili vaid kasutatakse küttevee reguleerimist juhtautomaatikaga. Nagunii tuleb kasutada kallimat seadet. Süsteemi puuduseks on vajadus tasakaalustada kõik harud ning valik käib ikkadi vaid ühe ruumi temperatuuri järgi.
On veel mitmeid lahendusi, kuid ehitushind on kallim kui kahel eelmisel. Näiteks kasutada juhitavaid solenoidklappe, põrandasisse paigutatud termostaatventiile, kollektoril igal harul omaette (2T) termostaat, kuid praktikas pole need kasutusel. Igal meetodil on omad eelised, kui puudused.
Kuna toodetakse erineva tasemega katlaautomaatikat siis on oluline lõpliku vastuseks täpselt teada tema võimalusi. Vitotronic kohta on raske midagi head netist leida. Lahjemad olid tehtud eelkõige katla juhtimiseks, kallimad peaksid võimaldama sinu juhtumit, kuid oluline on siiski teada lisainfot.
Kui valid lahenduse b siis on oluline, et automaatika (vitotronic 220?) suudab mõõta pealetulevat vett (hea on ka tagasitulev vesi) ning juhtruumi põranda temperatuuri (või ka ruumi enda oma) kogu diapasoonis. Samuti peab juhtautomaatika olema suuteline keerama küttesüsteemi tulevat kolmikkraani (tegelikult sulgeb avab pealejooksu). Süsteem toimib lihtsa juhtalgoritmi alusel - tõuseb (langeb) mingi tempühiku võrra ruumi (põranda) temperatuur, suletakse (avatakse) mingi ühiku võrra kolmikkraani. Kui pealejooks ületab kriitilist väärtust siis kas suletakse kolmikkraan või seisatakse tsirkulatsioonipump. Nagu kirjeldusest näha pole antud juhtumil üldse oluline katla juhtimine - seda juhitakse täiesti teistsuguse algoritmi järgi ja teistest anduritest!!!. seega on suur oht teostada lahendus valesti. Enne kui midagi ostad pead olema veendunud - et juhitava kolmikkraani mootor sobib vitotronicu juhtsüsteemiga ja vitotronic suudab mõõta pealejooksu (ja/või tagasijooksu) vee temperatuuri ning kindlasti ruumi põranda (õhu) temperatuuri. Kuna juhtautomaatikal on jälle oma spets ruumi andurid siis pead kindlasti kas selle kaasa saama automaatikaga või ostma just sellele juhtautomaatikale sobiva.
Antud lahendus on üks raskemaid. On mitu võimalust:
a) juhid igal harul tsirkulatsioonipumpa (sisse-välja või kiirust) põranda või ruumi termostaadiga. Kui harusi on vähe, tuleb ehitushind odavam kui kolmikkraaniga juhtimine, kusjuures iga haru saab juhtida eraldi! Süsteem tasub kuni viie haruni.
b) juhid ühe ruumi temperatuuri järgi kõikide harude tsirkulatsiooni. Pump võib olla ON-OFF kui ka kolmikraaniga. See on tavaline lahendus. ON-OFF-il on oht, et mõnes harus võib vesi liiga palju kõikuda, seega sujuvam reguleerimine on parem. Sel juhtumil pole enam mõtet kasutada termostaatsel ventiili vaid kasutatakse küttevee reguleerimist juhtautomaatikaga. Nagunii tuleb kasutada kallimat seadet. Süsteemi puuduseks on vajadus tasakaalustada kõik harud ning valik käib ikkadi vaid ühe ruumi temperatuuri järgi.
On veel mitmeid lahendusi, kuid ehitushind on kallim kui kahel eelmisel. Näiteks kasutada juhitavaid solenoidklappe, põrandasisse paigutatud termostaatventiile, kollektoril igal harul omaette (2T) termostaat, kuid praktikas pole need kasutusel. Igal meetodil on omad eelised, kui puudused.
Kuna toodetakse erineva tasemega katlaautomaatikat siis on oluline lõpliku vastuseks täpselt teada tema võimalusi. Vitotronic kohta on raske midagi head netist leida. Lahjemad olid tehtud eelkõige katla juhtimiseks, kallimad peaksid võimaldama sinu juhtumit, kuid oluline on siiski teada lisainfot.
Kui valid lahenduse b siis on oluline, et automaatika (vitotronic 220?) suudab mõõta pealetulevat vett (hea on ka tagasitulev vesi) ning juhtruumi põranda temperatuuri (või ka ruumi enda oma) kogu diapasoonis. Samuti peab juhtautomaatika olema suuteline keerama küttesüsteemi tulevat kolmikkraani (tegelikult sulgeb avab pealejooksu). Süsteem toimib lihtsa juhtalgoritmi alusel - tõuseb (langeb) mingi tempühiku võrra ruumi (põranda) temperatuur, suletakse (avatakse) mingi ühiku võrra kolmikkraani. Kui pealejooks ületab kriitilist väärtust siis kas suletakse kolmikkraan või seisatakse tsirkulatsioonipump. Nagu kirjeldusest näha pole antud juhtumil üldse oluline katla juhtimine - seda juhitakse täiesti teistsuguse algoritmi järgi ja teistest anduritest!!!. seega on suur oht teostada lahendus valesti. Enne kui midagi ostad pead olema veendunud - et juhitava kolmikkraani mootor sobib vitotronicu juhtsüsteemiga ja vitotronic suudab mõõta pealejooksu (ja/või tagasijooksu) vee temperatuuri ning kindlasti ruumi põranda (õhu) temperatuuri. Kuna juhtautomaatikal on jälle oma spets ruumi andurid siis pead kindlasti kas selle kaasa saama automaatikaga või ostma just sellele juhtautomaatikale sobiva.