Ehitusfoorum

Mis värk on?
Korsten on sisemõõduga 25x25cm.
Pikkus ~8m.
Sellest 5m. köetavas ruumis.
Ahi on soome tüüpi ja tõmbab, mis pöörane.
Korstna pits on märg. Ülevalt kolm rida üleni ja siis allapoole need kivid, mis on lõõri kohas. Nurgad allpool enam ei ole.
Sellist asja ei ole kusagil varem näinud. Puud on kuivad.
Korstnal plekkmütsi ei ole, aga enamustel ei ole.
Et siis millest? Mis teha?

Igal õigel korstnal peaks siiski plekist kate peal olema. Kas see niiskus sul mingi kondens ei ole?

Pole küll selle töö juut aga mulle tundub, et oled korstna suitsulõõri mõõtudega üle pingutanud.

25x25 cm (täiskivilõõr) on tavalistele eramu küttekolletele ikka ilgelt suur - suitsugaasid ei jõua seda piisavalt üles soojendada ning hakkavad külmal pinnal kondenseeruma. Va H2O-d on ka kõige kuivemas küttepuus omajagu.

Kui selline suur lõõr juba on, torka talle ülalt roostevaba terashülss sisse (jupikaupa jätkates) ja puista kivi ning toru vahe näiteks peenemafraktsioonilist fibot täis.

Siis sul hea kasuteguriga ahi.... korstnalõõri sisepind ka suur 25x25 nagu mõnel tehasekorstnal, seda annab soojaks kütta...aga kõigil vanadel korstendel on sihukese ristlõikega... ju see korsten ikka külm ole. Mütsi või vähmalt äärepleki võiks küll peale panna.

kotermann kirjutas:Kui selline suur lõõr juba on, torka talle ülalt roostevaba terashülss sisse (jupikaupa jätkates) ja puista kivi ning toru vahe näiteks peenemafraktsioonilist fibot täis.

Kondensi moodi jah.

Kui sul 3m soojustamata ruumides on, siis seal jahtub kiirelt. Kui hülssi teha, siis peaks ehk piisama sellestki kui vaid need 3m ära teha, aga siis villaga tihendades.

Korsten sai sellepärast selline tehtud, et isal on samades tingimustes samasugune ja õigustab hästi. Mingit niiskust ei ole kunagi näinud. Juba 30a.
Varem ehitatud korstnad on kõikidel sellised. Märjad nad küll ei paista.
Seda hülsi paigaldamist ma ei kujuta küll hästi ette. Kolmest kohast siseneb erinev kolle. Pliit, ahi ja saunaahi. Varsti saab hakata saunaahju ka kütma, see ajas korstna suisa kuumaks. Sel teel peab vist korstent kuivatama hakkama siis regulaarselt....
Äkki teha siis müts otsast kitsam, et tõmmet piirata?

Ei ole teemaga eriti kodus aga minul soovitati kivikorsten lae peal e.külm osa ära isoleerida n.kivivillaga.

Ära mütsi kitsamat küll tee - korstnal ei tohi olla järske ristlõikemuutusi, need tekitavad ettearvamatut turbulentsi ja halvendavad tõmmet.

Tegelikult sujuvalt ahenev korsten oleks muidugi ainuõige - vt. suuri tehasekorsnaid. Korstnas gaasid paratamatult jahtuvad, ruumala väheneb ja järelikult kiirus väheneb. Ahenev korstnalõõr aitab säilitada gaaside ühtlast kiirust.

Paraku eramuehituses on ahenevat korstnalõõri pea võimatu teha ja pole ka erilist vajadust.

Hülsile suitsu sisenemisavade ja alla tahmaluugi tegemine juba olemasolevas korstnas on muidugi kole peamurdmine - mõtlesin selle peale ise ka, aga otsustasin lahenduse väljanuputamise sulle enesele magustoiduks jätta

Panin pildi ka.

quote="Hiid"]Kolmest kohast siseneb erinev kolle. Pliit, ahi ja saunaahi. :twisted:[/quote]
Aga äkki ongi selles asi, et tõmbab kusagilt lisaõhku ja suitsugaaside jahtumine on kiirem, kui vaja. Ideaallahendus on ju selline: igale koldele oma lõõr, siis vastastikused mõjud puuduvad.

lisaõhku ei tõmba.
Siibrid on ju kinni.
kordan, isal on sama moodi juba tohutu aeg ja kunagi ei ole sellist probleemi olnud.
käisin korstna otsas ka, kui ahi küdes.
Käega katsudes oli gaaside temp umbes 40-50.C

Spekuleeriks ka sel teemal.Mul on omal ka sama probleem,aga pilti nähes võin öelda,et varsti on need märjad kivid pruunid(pigi) või mis iganes.Nüüd tegelen ise juba mitu aastat korstende ladumisega ja sellist lõõri (25#25) pole küll kuskil vaja läinud.Ja oma korstnast ka, tookord kui laotud sai ütles mulle üks vana ehitaja ,et pole mõtet teha täiskivi lõõri ma ei uskunud,aga õigus oli tal pean tunnistama.Ühe abistava vihje muidugi võin anda kui huvitatud oled

qit kirjutas: .Ühe abistava vihje muidugi võin anda kui huvitatud oled

et lõhu korsten maha?

Lugupeetud tarkade klubi, suunduks ikka lihtsamatelt lahendustelt keerulisemate suunas. Foto järgi tundub, et niiskus tuleb ülevalt allapoole. Paneks lihtsalt korstnaotsale kaitsepleki ja vaataks, mida järgmiseks. Kuuekümnendatel- ja varem ehitatud täiskivilõõridega korstende otsad ei olnud päris samadest kividest, mis nüüd kasutusel. Selle kolmemeetrise lõigu peaks kõigepealt väljast kivivillaga ära soojustama.

Äkki ei sobi see soome tüüpi ahi.Uuri palju on soovituslik temperatuur mis korstnast väljub.Veneajal ehitatutel kindlasti kõrgem kui soometüüpi ahjudel tänapäeval.Seda hülsi paigaldust ei soovita,lihtsam on uus korsten teha.

selleks ehitataksegi kaasaegsemaid ahje, et vähem välja kütta.
jätaks ikka ahju ja korsta puutumatta kuni pitsini
silikaat osale oleks soovitav laduda sisse punane kivi ja kõige peale siis valu, või midagi plekist .

soovitan põõrduda korstnapühkija poole http://www.korsten.ee

niisama spämmid või viitad millelegi konkreetsele ka?
Ma olen seda linki juba pooltes sinu postitustest näinud

http://www.korsten.ee on korstnapühkijate koja kodukas.selle alla on koondunud parimad spetsialistid üle eesti.üldtelefon 56628012 sinna helistades leitakse sulle lähim korstnapühkija.ma ei usu et foorumi kaudu mõni küttekolle tööle
hakkaks tuleb ikka kohapeal asi üle vaadata.iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.

arvad et korsten vajaks pühkimist?

Sama mure,korsten märg nii nagu pildil,kütan pliidi ja soojamüüriga.Pööningul ca 3 meetrit külma ruumi.Korstna otsas plekki pole.Korstna pitsi otsas lumi ära ei sula vaid muutub jääks.Kui siiber juba kinni siis korsten aurab ca 30 min.Siis järelikult peab see olema niiskus ,korsten jääb külmaks.?Mida arvate.

Tundub, et ikka külm jah! Vaatan, mul naabruses poolik maja, teeb alles sisetöid, aga korstna välispinna sisemised kivid jummale pruunid juba. Kütab selle bullerianiga. Praegu kui väljas 20 `C siis suitsugaasid mis väljuvad korstnapitsist peaksid olena vähemalt 50`C, teoorias on nad siis õhust kergemad.
Ise olen mõtelnud, et ei tea kas nendesse tänastesse silikaatkividesse topitakse liialt lupja või tehakse neid teise tehnoloogia järgi ? Sihuke tunne on küll, et vanemad kivid on nagu teisest puust st pole nii poorsed.

kui sa peaks uut korstna otsa kunagi tegemahakkama ,siis tee juba voodriga .Praeguse seisuga soojusta katusealune külm korstna osa korralikult ära