Ehitusfoorum

50-nendatel ehitatud puitkarkassmaja.
Alajooks ja karkass kuni 1,5 meetri kõrguseni pehkinud.
Probleem ilmnes kui paar aastat regulaarselt ei köetud ja põrandad hakkasid vajuma, nüüd kui põrandad lahti sai võetud oli shokk suur.
Kuidas teostada renoveerimist nii et maja pähe ei kukku ?
tegemist 2 kordse majaga.
õue poolt kivivooder,tuulutusvahe,tõrvapapp,täislaudis,50x150 karkass,täislaudis,saepuruplaat.
soojustuseks on kasutatud lubja ja saepurusegu.
renoveerida üritaksin seespoolt alustades.
kas keegi on millegi sellisega kokku puutunud?

Arvuta, kalkuleeri ja planeeri kuidas tahad aga sisuliselt pead teisele korrusele esimese korruse alla ehitama st.et odavam oleks see puukuur ümber tõugata ja uus tare vana asemele püstitada.
Soovitavalt kivist.

Teoreetiliselt toestad lõigu ära ja vahetad mäda osa välja. Töö on porno aga teine lahendus on uus maja.
Tõenäoliselt puudus vundamendil puitosale üleminekul hüdrotõke, see aitab mädanemisele hullult kaasa.

Kalvis kirjutas:Teoreetiliselt toestad lõigu ära ja vahetad mäda osa välja. Töö on porno aga teine lahendus on uus maja.
Tõenäoliselt puudus vundamendil puitosale üleminekul hüdrotõke, see aitab mädanemisele hullult kaasa.

Kasutad oli vanaaegset tõrvapappi mis aja möödudes ära kõdunenud.
Ma lähen siis seda toestamise ja väljavahetamise teed.
Plaanis ka laduda 1 rida fibo et vundamenti natukene kõrgemaks tõsta.
Huvitav kas 2 meetri pikkuste juppidena alajooksu paigaldada on väga jama või ajab
asja ära?
muide tänud abi eest

See sidepuu, alumine vöö või ükskõik kuidas me teda ka ei kutsu. Töötab tõenäoliselt ainult eesmärgiga postidele kinnitust pakkuda, et me neid otse vundamendile ei toetaks. Kindlasti esineb temas ka mingisugune tõmme, kuid see ei ole märkimisväärne. Lisaks sellele kanduvad alumise vöö kaudu osa horisontaal suunalisi jõudusid, mis majale mõjuvad, vundamendile. Aga sellegipoolest võib teda jupi kaupa asendada. Küsimus on lihtsalt kui suurte juppidena.
Sinu variandi korral, kus soovid sokli osa kõrgemaks laduda, oleks parim ülemise korruse toestamine tala-post-tungraud süsteemiga. Ehk olemasolevad postid on vaja siduda näiteks terastalaga, mis tuleb omakorda toestada tungraudadega. Kui tungraudu ei kasuta, siis jääb toestus pingestamata ja postide läbilõikamisel nende asendamise jaoks toimub teatav süsteemi vajumine. Kui suudad teha korraliku toestuse on võimalik pehkinud osa välja vahetada, sokkel kõrgemaks laduda ja uus niiskustõke teha.
Kui seest laudise eemaldad oleks soovituslik maja uuesti plaadiga jäigastada. Näiteks OSB plaat.
Pikemas perspektiivis oleks vaja see tõrvapapp ka kätte saada ning ideaalis vana laudis maha, asemele tuuletõkkeplaat, tuulutusvahe ja väliskihid vastavalt maitsele.
Üldiselt kui raha on, siis võta buldooser ja ehita uus. Kui raha üldse pole, siis tuleb rahul olla sellega, mis on.

Seda tööd võiks teha ikka seinte kaupa. Needki ei kanna enamasti ühesugust raskust. Kõigepealt tuleks selgeks saada karkassi ehitus. Need seinad, millele toetuvad vahelaetalad ja ilmselt ka sarikad tuleb tervenisti toestada. Samas võiks need ka esimesena välja vahetada. Niisiis ühelt ja teiselt poolt. Siis kaks külgmist seina. Kui maja keskel on kandev sein, siis külgmised seinad erilist toetust ei vaja. Kui siis diagonaalset. Eks neid tegelikke otsuseid saab vastu võtta ikka kohapeal. Tellis seina ja karkassi vahel on kindlasti veel mingid sidemed...

taastaja

aadu84 kirjutas:tõrvapapp

Tegu on konstruktsioonilise veaga mitte paari aasta kütmata olemisega .

"Maakeeli" tõrvapapi nime all tõlgendatakse erinevaid musta värvi pappisid, või materjale, mille auru läbilaskvus erineb suuresti.
Olen näinud paljusid puitmaju väljast tuulekaitseks ruberoidiga kaetuna. Ja nii on need olnud ilmselt aastakümneid. Nende majade "tervise" halvenemise kiirus oleneb kindlasti ka teistest konstruktsioonis olevatest materejalidest ja nende paigalduse kvaliteedist.
Kui ise peaksin analoogset tööd teostama, siis toestaksin lae seina läheduses metallist tellitavate lae tugedega. Lühemate seinte alusvööd ja postid saaks ilmselt ohutult vahetada tervenisti, st ilma jupitamata. "