Ehitusfoorum

Tere Härrased-Prouased.
Plaan 1 olemasolev silikaadist majakarp ära osta, kus all täiskelder ja hoone mõõdud on 10x10.
Teine korrus vaja peale ehitada, maja korralikult soojustada(U=0,16-0,18) jne.
4 magamistuba, elutuba köögiga, vannituba ja wc. Ei miskit erilist ja priiskavat.
El. on 16A, 3 faasi.
Krunti on omajagu 3000m2, pinnas sobilik ka maakütte kollektorile. Gaas eemal, ootan liitumise numbreid hetkel. Omal metsa ei ole, kus hagu varuda.
Oodatud oleks asjakohased arvamused, millise küttelahenduse Sina teeks, kui asi nullist? Raha puuotsas ei kasva, samas endal käed küljes, et ka vahest seadet hooldada-kütta jne. Päris tihti võib juhtuda, et pere nädal-paar kodust eemal ja maja ilma katlakütjata.
Olen seda foorumit siin sõelunud omajagu, kuid otsust teha ei suuda(selline otsustusvõimetu) ja ootaks soovitusi.

Puudu on mugavuse pool küsijalt.
Oluline on gaasi liitumishinna teadasaamine.

Kui mugavus pole oluline siis kütte hinnalt on soodsamad süsi ja turvas. Aga see eeldab kütjatööd. Ma ei taha mitte mõeldagi, et peaks igapäevaselt labidaga sütt katlasse viskama.
Mugavusküttest oleksid gaas ja soojuspump üsna lähedased. Gaasi muud ehituskulud on üsna soodsad (va. liitumistasu mis võib olla soojuspumba ehitusmaksumusega samas suurusjärgus). Maasoojuspumpadel on üsna kirved esialgsed ehitustööde hind, osav mees oskab neid kokku hoida aga tavalahenduses on need kallid. Õhkpumpadel on vaja backup lahendust väga suurte külmade jaoks, kui aga gaas olemas siis võiks ju kohe kütta gaasiga. Tee gaasi ja soojuspumba vahel tasuvusarvutused, kui tulevad enam vähem samad, eelista gaasi. Soojuspumba saad alati juurde lisada kui gaas tundub liiga kallis.

Kui otsustad gaasi kasuks, siis äkki mõtled selle peale, et ennem krundi haljastamist maakollektor maha panna... hiljem on see natuke keerulisem ja kulukam. See muidugi ka maksab midagi, aga kui hästi otsida,, siis leiab ka kogenud kopamehe, kes aitab seda teha nt haltuura korras ( eelistaks sellist meest, kelle oleks ka eelnevad kogemused ja teadmises selles osas olemas) ja ka toru leiab hea tahtmise korral soodsalt. Mitmed tuttavad on oma eramutele nii maaküütte kollektori maha pannud ja pole veel kuulnud, et keegi kurdaks saadud tulemuse üle või oleks kollektoriga mingeid jamasid olnud. Naabrimees rentis mul üks suvi puhkuse ajal väikse kopa ja vennaga panid kahekesi 600m maha nagu naksti. Keegi tuttav käis neid alguses juhendamas ja nõu andmas ning hakkama nad said... palju nad rahaliselt võitsid, ma ei küsinud, sest kes see oma vaba/puhkuse aega ikka oskav rahaks ümber arvutada.

Tänan Kalvis, Oravaonu.
Katlakütja olla ei kavatse ja seepärast ka viimasel ajal rohkem erinevate pumpade poole vaadanud.
Ka ise mõtlesin, et haljastust, kanalkat, drenaazi jms vaja nagunii teha ja kopp kohal ja paugutan kollektori maha, otsad keldrisse. Samas on ka see raha ja eks iga sent loetud.
Sama gaasiga, trass teisel pool maanteed(ca 40m), liitumise numbrit veel ei tea, kuid eks ta tuleb...
Ei tea ma midagi õhk-vesi pumpadest ja nende kindlusest(palju seda külma talve on, kuid eks Tartu kandis rohkem, kui saartel, Põhja-Eestis), kas on ikka õiged meie kliimasse jne!?
Otse el. küttmise võimalused ka , kuid kas kes neid arveid jõuab pärast maksta, mis sest, et paigaldus-tarvikud tunduvalt odavamad?
Hetkel ka tasuvusarvestust vara teha, kuna olulised lähteandmed pole mulle postkasti veel potsatanud.

Kui vaba maapinda on, pane maasoojuspump.. Õhk-vesi tuleks kõne alla rohkem siis, kui maakollektori jaoks maapinda ei jagu või siis nt saartel, kus on pehmem klima. Õhk-õhk sobib pigem lisa, kui põhikütteks, vähemalt eramu puhul küll... aga need on minu isiklikud arvamused, mõni teine arvab kindlasti teisiti ehk niipalju kui on inimesi , on ka arvamusi ja seisukohti....

See ikka rohkem raha küsimus. Maaküte on tore küll, aga tegemine hirm kallis, mistõttu ka tasuvus venib ligi 30 aasta peale, millal uue pumba pead ostma on ka küsimus, paljudel ei pea pump 5 aastatki. Õhuga on nii, et kui ikka väga külm, siis on ka kasutegur olematu ja talvekuude arved võivad päris mehised olla ja magamistoa akna taha ei tohi välimist agregaati müra tekitamise pärast panna. Kindlasti peab majas olema sooja müüriga kamin, juhuks kui elekter ära läheb... ja elu näitab, et ikka läheb ja just siis kui külm ja kõle. Äge, aga jälle pika tasuvusega on näiteks päikese kollektor... märtsi kuus pidi vee juba 70 kraadi peale kütma... suvel võid basseini vett "tasuta" soojendada. Kui hind on oluline, siis täna on kõige odavam puuküte... (umbes 7000 euri 160 m2 majale)... ilmselt pensioniea peale mõeldes oleks ehk mõistlik... samas kui jalad ei liigu, siis on jälle jama majas. Õhk-õhk kütte jama on see, et on suht lokaalne ja see müra tüütab ikka lõpuks ära, eriti kui tahad näiteks kvaliteetset muusikat kuulata... Üks on kindel, et korralik kamin ja korralik korsten peavad olema.

Ühe korraliku elamu tunnuseks ja lahutamatuks osaks on korsten, mida sinna aga külge pookida, on juba iseasi. Mind paneb alati imestama, et Kui räägitakse maaküttest, siis tuleb ka kohe päevakorda selle tasuvusaeg....võrreldes millega ? huvitav, et katelde, ahjude jms korral seda ei arutata. Kui ostate auto , siis kas automaatkäigukasti, navi jms korral ka tasuvusaega keegi arvutab? Maakütte on ilmselgelt madalate jooksvate kuludega mugavusküte, ise näeksin sellele konkurendina ainult gaasikütet, muude küttelikidega oled sa vähemal või suuremal määral katlakütja võis siis pead taluma teatud müra ja lootma pehmemale ilmale (nt teised soojuspumbad), taluma kõikuvat toatemperatuuri (ahjud,kaminad) või siis valid elektrikütte, kus kõige väiksem alginvesteerin, aga kõrged jooksvad kulud. Jah, maaküte on kalli alginvesteeringuga mugavusküte, aga madalate jooksvate kuludega küte.....
Nii nagu teemas "maasoojuspumba valik" kirjutasin, kulus mul eelmine kuu 165 ruudu (köetava pinna suurus) kütele ja tarbeveele kokku 95€ ja kusjuures ma ise ei pidanud lillegi liigutama, ainult EE kokkulepitud kuupäeval ülekande tegema. Mul on radiaatorküte, põrandaküttega oleks see summa veel väiksem. Ma leian, et seda ei olnud palju ja kui oligi, siis mugavuse eest tulebki maksta

Paneksin gaasi ja radiaatorid. Kuid mis ventilatsiooni on sisse planeeritud. Täpne küttesüsteem selguks siiski kui on laual gaasi ja maakütte hinnapakkumised. Võib-olla kui soojustada väga väga hästi siis tavaline elektriküte ka samas hinnaklassis maa ja gaasikütte hinnaga.

Gaasi liitumise tsirkus hetkel veel kestab, sest suured gaasitarnijad ei suuda välja selgitada, kellele lähim trass kuulub! Huumor, kuid ehk homme targem.
Soojavahetiga vent oleks hää, kuid kardan, et ei jaksa osta-ehitada(ise ka vendist ei jaga miskit) ja pole hetkel veel jõudnud isegi uurida. Hetkel sundvent, korralikud aknad(õhuavadega) ja ehk mõni fresh ka.
Ka endal momendil suund maakütte peale, kuid mul ühelgi tuttaval seda pole, samas foorumis keski väga ka ei kurda, et automaatikad ei toimi jne.
Lihtsalt kogu kupatuse eest laias laastus 10-12000 välja käia on ikka nukker ja tasuvuse aeg ikka siga pikk. Ehk muidugi saab asjatades numbreid alla(kollektori suudan ise maha panna, kopp ka poolmuidu käes, radiaatorid saan ise paika) kuid järk väga ei muutu.

Tundub et esmalt tuleb emotsioonid unustada ja arvutuspulgad ligi võtta.
Maja keldri peaks ka allpool maapinda ära soojustama. Mida soojem maja seda vähem kulu.
Võta näiteks et aastas kulub 15-20 tuh kWh soojusenergiat.
Selle asja nimi on prognoos(oletus). Edasi saad andmeid täpsustada(põhjendatud kriitika).
Eelpool esitatud maasoojuspumba 30a tasuvusaeg ei ole millegagi põhjendatud (nt naabri Jüril oli)
Mis asjad siis selle 10-12 tuh EUR kulu tekitavad (nimed ja hinnad)?
See et härra Maurusele võib ka öösel raha tuua on muidugi õige kuid kas seda ka peab tegema.
Radikate asemel võiks põrandakütte varianti otsida.(?kergbetoon,..erinevad lahendused laminaadi alla?)

laev kirjutas:Gaasi liitumise tsirkus hetkel veel kestab, sest suured gaasitarnijad ei suuda välja selgitada, kellele lähim trass kuulub! Huumor, kuid ehk homme targem.
Soojavahetiga vent oleks hää, kuid kardan, et ei jaksa osta-ehitada(ise ka vendist ei jaga miskit) ja pole hetkel veel jõudnud isegi uurida. Hetkel sundvent, korralikud aknad(õhuavadega) ja ehk mõni fresh ka.
Ka endal momendil suund maakütte peale, kuid mul ühelgi tuttaval seda pole, samas foorumis keski väga ka ei kurda, et automaatikad ei toimi jne.
Lihtsalt kogu kupatuse eest laias laastus 10-12000 välja käia on ikka nukker ja tasuvuse aeg ikka siga pikk. Ehk muidugi saab asjatades numbreid alla(kollektori suudan ise maha panna, kopp ka poolmuidu
käes, radiaatorid saan ise paika) kuid järk väga ei muutu.

Mis tähendab korralikud aknad õhuvahedega - mis su akende u väärtus siis on. Kõigepealt peaksid ikka tegema maja soojakulu arvutused aastas ja siis küttesüsteemi sinna juurde pookima. Mis tähendab sundvent sellel majakarbil, kas mingi mootor kusagil.

Minul läks aasta tagasi maasoojuspump ( Nibe 1245-8 koos 180L boileriga) koos paigaldusega ( 2x250m maakollektorit) nn võtmed kätte maksma 8800€ ( messihind) , millest pump koos paigaldusega ~5500 € ja maakollektor ~3300€ Seega mida te 10-12 tuh eest panete ma ei tea. Radikad või põrandakütte peate niikui nii ehitama, ja see on eraldi kulu, kui just ahjuga või kaminaga ei taheta kütta. Kes hakkab jälle mingist tasuvusest rääkima, siis võrreldes millega ja kui te auto, külmiku, vms ostate, kas siis ka tasuvus aega arvutate..? Maaküte on suure alginvesteeringuga ja madalate igapäevakuludega mugavusküte. Vastupidine variant on elektriküte ehk väike alginvesteering ja kõrged igapäevakulud, kõik muud jäävad siia vahele. Aga alustada tuleks kindlasti sellest, et maja peab olema soojapidav, kui ta seda ei ole, siis on kõik kütteliigid kallid..
Kui keegi ikka tahab hirmsasti seda tasuvusaega arvutada, siin on mees http://www.werder.ee/maakyte.htm võrreldes oma eelmise ehk õliküttega arvutanud tasuvsuaja ja saanud selleks 4,5a Etevõtetes suuremate investeeringute puhul ( mida ka maaküte ilmselt on ), on see väga hea tulemus.

Maakütte puhul on suur kulu ka põrandakütte paigaldamine ja seda ei saa lahus võtta kollektorist ja pumbast. Ehk kogu süsteem kui kollektor ja pump on 8800, siis koos põrandakütte väljaehitamisega tulebki 10-12 tuhat... Puukütte ja radikate ehitus on umbes 6-7 tuhat (160 m2 majale). Ja kogu elekter kuus maakütte puhul on siis 95 + 70 (muu elekter) = 165 euri.
Kas keegi oskab öelda mitu ruumi puid veebruaris (2014) kulus näiteks 160 m2 majale?

arep kirjutas:Maakütte puhul on suur kulu ka põrandakütte paigaldamine ja seda ei saa lahus võtta kollektorist ja pumbast. Ehk kogu süsteem kui kollektor ja pump on 8800, siis koos põrandakütte väljaehitamisega tulebki 10-12 tuhat... Puukütte ja radikate ehitus on umbes 6-7 tuhat (160 m2 majale)

No ma ei tea, miks peab alati maakütte puhul selle kulu sisse arvestama ka põrandakütte, ja gaasi ja õhk-vesi vms kütte puhul nagu ei peaks !? Loomulikult on põrandaküte kõige ökonoomsem, sest seal on vaja madalama temperatuuriga vett ja keegi ei keela põrandakütet kasutada ka puukütte korral- lihtsalt puid läheb vähem.
Ok, läheme siis detailsemaks. Välja on pakutud siis maaküte+ põrandaküte 10-12 tuh. Puukütte ja radikate ehitus on umbes 6-7 tuhat. Aga lisame siia korstna maksumuse, katlaruumi maksumuse, puude hoidmise koha maksumuse, mida maakütte puhul ole vaja ! Mis see kõik kokku maksma läheb ja kumb tuleb siis odavam ja mugavam nt 10 aasta lõikes ?

Aga tegelikult on nii, et kellele ema ja kellele tütar, maitse asi ning olengi siin viimastel päevadel liiga palju targutanud, nagu oleks seda aega jube palju ...

Oravaonu kirjutas: Aga tegelikult on nii, et kellele ema ja kellele tütar, maitse asi ning olengi siin viimastel päevadel liiga palju targutanud, nagu oleks seda aega jube palju ...

Kui Sinu raha tuleb oravatelt, puuotsast või tuuakse kollase kilekotiga öökappi, siis pole tõesti mingi kalkulatsioon oluline. JOKK.

Eks see kütte ehitamine ole veidi ka maitse asi, et kes kuidas lahendada soovib. kui soovid elamist radikatega kütta võid seda samuti maaküttega teha.
Minul on 2 kordne elamine ca 160m2. Esimene korus ca 95m2 ja põranda kütte, ning 2 korus radikatega. Sellisel lahendusel oli minul kogu elamise elektri kulu ( kütte, valgus ja kõik muud vajalik ) Veebruar 900kW ja rahaliselt 100eur.
Ehituse käigus arvestasin ja kaalusin erinevaid lahendusi ja lõpuks kui kõik kokku oli arvutatud leidsin , et maakütte on kõige mõtekam, kuigi algne investeering suurem. Samas kui katla või ahjuga kütta ja ehitada korstnad, puude hoiuruumid jne. siis kogu kulu suht sama suur, aga hiljem mugavust vähem. Päris keeruline on minna näiteks talvel ca 2 nädalaks reisile kui kodus vaja ahju või katelt kütta.
Aga Oravaonu on küll saanud väga hea pakkumise kui sellise rahaga sai täis lahenduse. Ise soetasin suht samal ajal ja messilt nii head pakkumist ei saanud ( tegemist sama masinaga ).

Külaline kirjutas:

Oravaonu kirjutas: Aga tegelikult on nii, et kellele ema ja kellele tütar, maitse asi ning olengi siin viimastel päevadel liiga palju targutanud, nagu oleks seda aega jube palju ...

Kui Sinu raha tuleb oravatelt, puuotsast või tuuakse kollase kilekotiga öökappi, siis pole tõesti mingi kalkulatsioon oluline. JOKK.

Ah, et kust ma raha saan?
Mis see sinu asi on, aga hea inimesena võin ma sulle seda öelda:
-Kapist võtan.
Kust raha kappi saab?
-Naine paneb.
Kust naine raha saab?
-Mina annan.
Aga kust mina raha saan?
-Ma ju ütlesin: kapist võtan...

... mitte kilekotist, oravate või ämma käest

Aga kes sul keelab arvutada ( loodan, et ikka oskad), lähteülesanne on siin:
Maaküte+ põrandaküte 10-12 tuh. Puukütte ja radikate ehitus on umbes 6-7 tuhat. Aga lisame siia korstna maksumuse, katlaruumi maksumuse, puude hoidmise koha maksumuse, mida maakütte puhul ei ole vaja ! Mis see kõik kokku maksma läheb ja kumb tuleb siis odavam ja mugavam nt 10 aasta lõikes ?
Maaküte = tütar
Puukatlaga küte= ema

Vaata siis, kumma omale valid
M.O.T.T

Oravaonu kirjutas:
Ah, et kust ma raha saan?
Mis see sinu asi on, aga hea inimesena võin ma sulle seda öelda:
-Kapist võtan.
Kust raha kappi saab?
-Naine paneb.
Kust naine raha saab?
-Mina annan.
Aga kust mina raha saan?
-Ma ju ütlesin: kapist võtan...

Esiteks on siis vaja kahte asja: kappi ja naist!

Oravaonu kirjutas: -Kapist võtan.
Kust raha kappi saab?
-Naine paneb.

Sul siis kõik OK!
No tegelikul võetakse MSP, ÕSP või Õ-ÕSP tasuvusarvetuses (mitme aasta jooksul asi ära tasub) aluseks võrdlus otseelektriga kütmise kuludele ja kuluvatele kWh-le, mis on suht lähedane üldisele küttevajadusele . Võid maja juurde ehitada oma tuumajaama ja mõelda, et see on küttesüsteemi osa. Aga kui Naine raha Sinu kappi paneku asemel seda naabrimehele viima hakkab ? . ja järelejääva osa eest teatris või baaris käia tahab?
Muide, varasemalt oli Teil juttu, et elamine suht liigendatud. Sel puhul võibolla oli see maasoojuspumba lahendus TEILE küll sobiv, Kas ka radukatega lahendus - kahtlen.

Külaline kirjutas:Aga kui Naine raha Sinu kappi paneku asemel seda naabrimehele viima hakkab ?
Muide, varasemalt oli Teil juttu, et elamine suht liigendatud. Sel puhul võibolla oli see maasoojuspumba lahendus TEILE küll sobiv, Kas ka radukatega lahendus - kahtlen.

Millist naist sa mõtled, mul neid mitu ja naabrimees toob ka juba mitmendat aastat raha minu juuurde kappi, oli varem FIE ja jäi mulle võlgu
OK, nali naljaks.
Ex selle tasuvusega ole nii naa, kuidas sa mugavust tasuvuseks arvutad ja miks keegi puidukatelde+ sinna kuuluvate ruumide, kuuride jms puhul seda siin ei taha teha. Aga jah, maja on L tähe kujuline ja liigendatud selles mõttes, et Õ-Õ soojuspump kõiki ruume ühtleselt ei küta, kuigi ka see sai omal ajal pandud ( ME FD35), et majas oleks ühtlasem temp ja mis siiani on täiesti töökorras, aga suuremat rakendust leiab ta suvel konditsioneerina ehk jahutusel. Kuna mul sai nn katlakütja ametist villand, siis otsisin õli/puidu katlale alternatiivi: Õ-V soojuspumpja, pellet või maaküte, siis lõppuks valisin selleks maakütte. Maapind selleks hea ehk savine, aga krundil vaba pind andis napilt 500m kollektorit välja. Radikad jäid esialgu alles, sest põrandakütte panekuks oleks pidanud ise majast välja kolima ja kuna radikad on omal ajal nn üle dimensiooneeritud, siis ei pea küttevee tem ka olema väga kõrge... kui ma ei eksi, siis see talv külmemate ilmadega ma ei pannud tähele, et pump oleks üle 45C küttevett tootnud.
Loomulikult oleks sääst/tasuvus/tulemus veel parem, kui oleks põrandaküte, aga selles teostamiseks pole veel vaimu peale tulnud... äkki ehitan hoopis kunagi omale uue nn nullenergia maja pensioniks

Krindil on varasemast ajast majakarp valmis ehitatud ja all täiskelder, kuhu saaks mis iganes küttesüsteemi paigaldada, ilma et peaks väga palju lisakulutusi tegema. Samuti on korstnajalg valatud, korsten vaja muidugi veel tekitada(kui vaja).
Seega ongi dilemma, kas puugaasi katel(pellet näiteks), gaasiküte või maaküte.
Iseasi on see, et puugaasi katlale vaja akupaaki, pelletikolu, boilerit ja need vaja veel kuidagi keldrisse saada, mis tähendaks kindlasti mingit lammutustööd(olemasolevatest avadest ei mahuks sisse), hiljem uuesti kinniehitamist jne. mis on kindlasti lisa kulu.
Korstna võiks -peaks ehk niiehknaa tegema, iial ei tea, mis tulevik toob ja kui seda hiljem tegema hakata, kui maja juba valmis siis...
Gaasiliitumise hinda pole veel siiani saanud, ju see tarnijale suur arvutustöö.
Kas on siin mõni hää spetsialist maakütte vallas, kes mulle head hinda teeb, paigaldab jne? Saaks konktreetsed numbrid ehk kokku? Soovitage Tartu kandis.(eks leian ise ka pakkujaid, kuid ehk kellelgil hea kontakt olemas ja tegu asjaliku firma ja norm hinnaga)

Ma jätsin algsest soovitusest justnimelt välja puidulahenduse kui põhikütte, sest sul on olemas gaasi võimalus. Gaasiseadmed on odavama investeeringuga kui pellet ja kütte hind enam vähem sama, mistõttu pole mõtet puiduga mässata kui just paduroheline oled.
Kui ehitad gaasiseadme siis sellele saad ehitada plekkkorstna, seda tavaliselt sellepärast, et gaasiga on tüüpne madalatemperatuuriline suitsugaasid ja kivikorstnasse tuleb nagunii plekksisu panna, milleks siis üldse kivikorsten ehitada.
Omaette teema on kui soovid iluasjaks kaminat või ahju. Kuid see sobib rohkem õhksoojuspumbaga.
Maakütte ehitusega on nii, et kui tellid võtmed kätte siis saad kirve hinnaga, kui viitsid projektijuhina siit sealt ise organiseerida, saad palju odavamalt. Eriti suured kõikumised tulenevad just kaevetöödest krundil.

Minu otsus langes pelleti kasuks, kuna: korsten oli nii kui nii vajalik, katlaruum on vaheseinaga eraldatud osa graažist. Ehituslikus osas on pelleti väljaehitamine kordi odavam kui maaküte, 1 kW*h soojusenergia hind on 1-2 senti pelleti kahjuks, pellet kallim. Kui midagi katki läheb, siis pelleti katla / põleti komponentide remont oluliselt odavam + Eestist toodetud seadmetel kättesaadavaus parimal juhul 3-4 h, rääkimata tehnilisest telefoni toest. Pelleti korral ei pea üledimensioneerima radiaatoreid. Miinuseks on vast pelleti hankimine, tuleb nii öelda oma hankekanal sisse töötada. Nende ilmadega katlast tuha ärastuse vajadus korra kuus või isegi harvem.

LNG terminalide lepe sai soomlastega justui sõlmitud, ehk aitab see maagasihinda siinkandis allapoole viia.
Äkki hakkavad venelased selle projekti põhjalaskmiseks lausa dumpingut tegema, siis on paar lähemat aastat ehk suisa soodne?

Kas gaasikatla korsten ei käi lihtsalt toruna läbi seina välja - sealt läheb õue ju väga külm ja niiske suits?

3000 ruutu krunti on üsna palju... see ahvatleb maakütte poole vaatama.
PV paneelid odavnevad ja ka vaakumtorudega soojaveepaneele tuuakse juba Hiina omi, mis odavamad.
Ehk siis soojaveepaneelidest ülejäävat soojust saaks maa alla lasta ja PV-elekter aitaks maasoojuspumpa keerutada, mis pikas perspektiivis vähendaks küttehinna sõltuvust elektrihinna tõusust.

Samas kui täna (Estlink-2 avamise päeval)vaadata Nordpooli börsihindu, siis ei tea kas nutta või naerda -
kogu skandinaavia on min 23.8- max 27.7 senti kWh, ainult FI piirkond min 24 ja max 51. No ja meie FI-ga koos.
Ainus lohutus, et lätis, leedus veel kallim.


Soomlastel olevat miski täiendav kaabel rootsisse ehitamisel ja leedul kah rootsi kaabli plaan - tahan sellega öelda, et ehk kunagi kaugemas tulevikus ühtlustume rohkem SE-NO hindadega, ehk elektri väga suurt hinnatõusu ei tule.

Kas sul naabreid sama probleemiga pole, et saaksite tee alt gaasi läbi toomise kahasse teha?

Gaas ja soojuspumbad ei vaja eriti vägevaid ja tulekindlaid (kalleid) katlaruume minuteada ? ning on lihtsad automatiseerida..

......kogu skandinaavia on min 23.8- max 27.7 senti kWh..

sorry... ikka min 23.8- max 27.7 € /MWh
mis teeb 2.38-2.77 senti kWh