Ehitusfoorum

Oleks tarvidus laes valgustitele minevaid kaableid jätkata. Karpi ei tahaks sinna kohta lakke panna - kas krohvi alla jäädes nt Wago klemmiga ühenduse tehes ja termokahaneva peale pannes oleks ühendus korrektne? Või oleks parem sobivam ühenduse variant krohvi alla?

Wagole termo ümber? jätka hülsiga ja siis termo peale.

Miks seda Wagot sinna krohvi alla on vaja panna ? Mingi mõttetult suur käkerdis tuleb ju.

Äkki saaks ühendused teha valgustites? Ühendustele ligipääs olemas. Kontrollitavad... Seda pornot on palju nähtud.

Aitäh nõuannete eest. Toetan igati valgustite karpides ühenduse tegemist aga ühe ühenduse puhul pole see kahjuks vkuidagi mõistlik kuna kaablid krohvi all veetud ja läbi lõigatud juba ja seetõttu peaks selle jätma krohvi alla (ei taha ka suvalisse kohta harukarpi lakke).

Vabandan asjatundmatuse pärast aga mida mõeldakse soovituse all jätkata hülsiga? Olen aru saanud, et hülss on see jubin mis pannakse kiulise kaabli otsa, et paremini nt klemmliitmikus istuks. Mul on tegu plankjuhtmega seega sellele otsa hülssi pole vaja. Wago liitmikku pakkusin välja kuna see ei nõua spets tööriistasid. Kas siis kindlam oleks keeratav klemmliide või Wago. Ja kas termokahanev ümber - muidu läheks kohe kipskrohv liitmiku vastu. Wago võtab vast vähemgi ruumi kahe soone puhul kui kruviklemm.

Aitäh nõuannete eest. Toetan igati valgustite karpides ühenduse tegemist aga ühe ühenduse puhul pole see kahjuks vkuidagi mõistlik kuna kaablid krohvi all veetud ja läbi lõigatud juba ja seetõttu peaks selle jätma krohvi alla (ei taha ka suvalisse kohta harukarpi lakke).

Vabandan asjatundmatuse pärast aga mida mõeldakse soovituse all jätkata hülsiga? Olen aru saanud, et hülss on see jubin mis pannakse kiulise kaabli otsa, et paremini nt klemmliitmikus istuks. Mul on tegu plankjuhtmega seega sellele otsa hülssi pole vaja. Wago liitmikku pakkusin välja kuna see ei nõua spets tööriistasid. Kas siis kindlam oleks keeratav klemmliide või Wago. Ja kas termokahanev ümber - muidu läheks kohe kipskrohv liitmiku vastu. Wago võtab vast vähemgi ruumi kahe soone puhul kui kruviklemm.

Hülss on tõesti selline toru. Aga on ka sellised hülsid millesse saab mõlemalt poolt juhtme sisse lükata ja siis kas kruviga kinni panna või hülssi lapikuks/kandiliseks pressides juhtmega ühendada. Neid peaks iga elektritarvete pood pakkuma. Sel juhul jääb ühendus kindlam ja ei moodusta ka mingit suuremat mügarikku.

Jaanus_178 kirjutas:Vabandan asjatundmatuse pärast aga mida mõeldakse soovituse all jätkata hülsiga? Olen aru saanud, et hülss on see jubin mis pannakse kiulise kaabli otsa, et paremini nt klemmliitmikus istuks. Mul on tegu plankjuhtmega seega sellele otsa hülssi pole vaja.

Ka plankjuhtme jätkamiseks on olemas oma hülsid. Ise pole neid kunagi kasutanud, seega kommenteerida ei oska. Kindlasti aga kompaktsem, kui Wago klemm.

Kuidas mina isiklikult kaablit kitsas kohas jätkaksin?
Keerutaksin sooned kokku nagu alljärgneval pildil, järgnevalt joodaks liitekoha portatiivse gaasijootekolviga üle ja lükkaksin iga liitekoha peale tüki termokahanevat toru. Erinevate soonte liitekohad paigutaksin nii, et nad kohakuti ei jääks. Kõige lõpuks lükkaks ka kaablile jämedama tüki liimiga termokahanevat toru peale, nii et see ulatuks mõlemalt poolt üle välimise kaabliisolatsiooni.
Termokahanevad torud tuleb muidugi enne jootmist kaablile lükata ja hoolitseda selle eest, et jootmise käigus kuumus nendeni ei ulatuks ja nad liiga vara kokku ei tõmbuks.

Aga elektrikud sellist tööviisi üldiselt ei soosi, kuna tegu on mittestandardse lahendusega ning ühenduse kvaliteet sõltub teostaja näpuosavusest. Aga ma ei ole ka elektrik vaid elektroonik ja võin kinnitada, et selline ühendus jääb kvaliteetsem, tugevam ja kompaktsem, kui mistahes Wago.

Olen jõukaablite sooni jätkanud ja tõesti on palju kinni mehe oskustes tinaga ümber käia. Korralikult joodetud muhv on igavene, paraku käpard võib tina nii peale määrida, et elektrilist kontakti ei teki aga väliselt justkui oleks OK.
Siiski on saada hülsse ja kui saad laenata hülsi presstangid, küll pressitud saad. Jätk jääb peaaegu sama õhuke kui on kaabel.

Kaablite jätkamine kusagil ligipääsmatus kohas on üsna sensitiivne teema. Jah, krohvi all ei ole sul praktiliselt süttimisohtu, kui kontakt aja jooksul väsib, kuid see-eest hakata viga otsima, on meeletu porno. Wago kontakt võib väsida - lisaks sellele, et see on paras pundar, mis sinna krohvi alla jääb ning teoorias on oht sinna mingite kinnituste tegemise käigus sisse sõita. See, et sa oled suhtumisega, et lahendus peab olema lihtne, ilma spetsiaalse tööriistata, ei ole hea algus - kui sa tahad teha niigi hea tavaga vastuollu minevat kompromissi, siis tuleb selle nimel ka natuke panustada. Jätkuhülss on minu silmis ainuke mõistlik lahendus ning jätkuhülss ei ole sama asi, mis kiudkaabli hülss - viimast ei tohi kindlasti kasutada sellise lahenduse puhul, sest on mõeldud kaitsmaks kiudkaabli sooni kruvi poolt katki lõikamise eest ning ise mingit mehhaanilist kinnitust otseselt ei taga. Jätkuhülsi jaoks (nagu ka otsahülsi puhul, kui tahad viisakat lahendust) on tõesti vaja spetsiaalseid presstange, kuid neid saab ka laenutada mõistlikest spetsiifilisema elektrikaubandusega tegelevatest kohtadest. Kuna mul endal oli analoogne teema mõni kuu tagasi, siis tegin paar jätkamise proovi - panen hetke pärast mõned pildid üles.

Nii, selgus, et pildid said paraku tehtud ainult esimese katsetuse käigus. Hilisemas katsetuses sai jätkukohad üksteise suhtes eemale nihutatud selliselt, et need jäid teiste soonte jätkudest 3mm eemale, isolatsiooni kohale (piltidel on ülekattega). Samuti läks välist termokahanevat toru kaks kihti - üks kahe kaabli välise isolatsiooni vahele ning teine siis ülekattega nagu ka allolevatel piltidel. Siis ei jäänud keskkoha diameeter väiksem ning tundus jäigem. Tegu on 3G2,5 PPJ/MMJ kaabliga, termokahanevad torud on liimiga ning 1kV nimipingele. Enne isolatsiooni paika panemist sai veel oma 65kg-ga selle kaablijupi otsas riputud ning selle peale sooned hülssidest välja ei tulnud. Isolatsioonitakistus sai üle mõõdetud, kahjuks täpseid numbreid ei mäleta, kuid need ei erinenud sama pikast ühes tükis olevast kaablist. Koormasin küll ainult 2x2kW puhuritega ning selle käigus mingit eristatavat soojenemist jätkus ei täheldanud.

Presstangid on mul sellised: http://www.haupa.com/documents/html/gb/ ... 210830.htm

Sama teema elektrike foorumis: http://elektrik.pri.ee/modules/newbb/vi ... 04&forum=5 (samas endal jätkamist pole siiani vaja läinudki, sai asjad teisiti ümber mängitud)

Kalvis kirjutas:Olen jõukaablite sooni jätkanud ja tõesti on palju kinni mehe oskustes tinaga ümber käia. Korralikult joodetud muhv on igavene, paraku käpard võib tina nii peale määrida, et elektrilist kontakti ei teki aga väliselt justkui oleks OK.

Kui kaablisooned on puhtad ning omavahel tihedalt kokku keerutatud, siis peaks elektriline kontakt olema ka tinutamata sama hea, kui torixi kübaraga. Tina mõte on tagada ühenduse monoliitsus ja mehhaaniline tugevus.

Aga nõus sellega, et hülssidega ja õigete kalibreeritud tangidega on vigade tekke võimalus väiksem.

On olemas jätkuhülsid, mis kohe varustatud termokahaneva rüüžiga.

Suurimad tänud asjalike kommentaaride eest, eriti Janile ka piltide eest. Nüüd peab veel Tallinnast kohas leidma, kust presstange laenutada saab, tavalistes tööriista rentides veebi nimekirjasid vaadates ei olegi.

Proovi näiteks Esvikast või Silman Elektrist küsida viisakalt (Silmanis on need kingapressi nime all). Võid PS-i ka saata mulle.