Ehitusfoorum

Plaan siis lammutada vana ahi ja otsin alternatiivsid lahendusi 38m2 korteri kütmiseks,mis asub vana soojustamatta palkmajas (kauges tulevikus ka soojustamise plaan) Leidsin sellised lahendusi:
http://www.koltsikaminad.ee/index.php?o ... 35&lang=et
ja siis veel midagi sellist:
http://www.koltsikaminad.ee/index.php?lang=et

Kas on kellegil kogemusi ja oskab keegi kommenteerida. Palum ainult teemakohaseid vastuseid!!

Tänud!

Kõiki neid kaminasüdamikke (nii soojustsalvestavate rõngaste/moodulitega kui ilma) iseloomustab kuumade metalldetailide kokkupuude toaõhuga, mis viimase kvaliteeti ilmselt väga ei paranda. Nii et miks siiski mitte võtta täiskeraamilist kütteseadet?

Ning kas maja soojustamine ei tule lähemas tulevikus siiski kõne alla?

Saan su mõttekäigust aru, aga küsimus väga provatseeriv. Keegi ei tea ju selle palkmaja praegust soojapidavust ja see annab aluse provakatsioonideks. Sa mõtle
veel ja mõtle veelkord selle soojustamise peale. Võib tekkida olukord, kus sa jäädki neid ajutisi küttekoldeid vahetama. Vana tuntud pottsepatõde ütleb, ilma
me mistahes ahjuga soojaks ei küta.

looder54 kirjutas:... ilma me mistahes ahjuga soojaks ei küta.

Ilma soojakskütmisvõimekuse kõrval on veel küsimus ahju küttevõime dünaamikas - ilmselt jääb hõredat maja normaalselt äraküttev ahi soojustamise järel sama ruumi jaoks üledimensioneerituks (liiga võimas, liiga äkiline).

Sellest vaatepunktist tundub optimaalne selline lahendus, mis on suhteliselt odav, kuid näiteks 5...10 aasta pärast (peale soojustamisega ühelepoole saamist) "mahakantav või edasimüüdav".

Täpsustus: Maja praeguse mittesoojustamise põhjuseks on teiste korteriomanikega kokkuleppimise ja korteriühistu loomise taga. Ahju küttevõimsuse valiks praeguste tingimuste järgi-kui maja soojustatud, siis põletaksin selle võrra vähem puitu.

Kas on keegi väjapakutud lahendustega kokku puutunud,millised kogemused?

Põhikütteahju ja kombiahju võrdlus: http://www.kachelofen-profis.de/kachelo ... p?id=1104&

Vabandan, et saksa keeles.
Võrdlus pärit lehelt: http://www.kachelofen-profis.de/kachelo ... kombiofen&

http://www.kachelofen-profis.de/kachelo ... gbq7vla0u5

Selle foorumiga tutvudes saab selgeks, et nad ise seal ei ole sugigi nii üksmeelseslt vaimustatud tasemel, mida siin püütakse meie pottseppadele näidata elu- ja ahjuetalonina. Aga see ei tähenda, et sealt saadut ei saaks oma "kohaliku" kogemuse lisana kasutada.

Teemaalgatajale. Küsimus- miks kütteseadmena kamin? Ülejäänu on kaminale lisaväärtuse andmine.
Ahi peaks olema ikka ruumi põhikütteseade?
Kogemus. Isegi suhteliselt väike kamin soojendab üsna kiiresti tunduvalt suurema toa. Akumuleerimiseks on aga vaja aega kW*h.


Kaminahi leidis tuttava sõna- "problem? Selle foorumi tase oleks siia "õnnistus".

Ahi oleks kindel soojasalvestus, kuid kaminaga saaks toa õhu kiirelt soojaks kütta. Kui aga need kaks omadust on võimalik liita oleks ju väga hea. Oleks tore, kui kellegil oleks sellise lahendusega kokkupuuteid/kogemusi. Või on see täiest mõtetu/mittesobilik kütmise viis talveks.
Tuttaval ehitatud vana ahju semele tellistest seintega kaminahi, mida kütad talvel mitu korda päevas,et toas soe oleks(toad seest soojutatud)

endelT1 kirjutas:Tuttaval ehitatud vana ahju semele tellistest seintega kaminahi, mida kütad talvel mitu korda päevas,et toas soe oleks(toad seest soojutatud)

Kui ahju korstnagaasid on õige temperatuuriga, on ahi toa jaoks liiga väike või ei osata seda kütta, vastasel juhul on lihtsalt kehv ahi tehtud, mis korstna kaudu liigselt ilma kütab.

Eelduseks loomulikult, et koldes ikka normaalne põlemine toimub.

Tere EndelT1

Vaata ringi sellel lehel http://www.koltsikaminad.ee/index.php?g ... 1g&lang=et
ehk leiad omale sobiva lahenduse.

Lugupidamisega

Koit Koppel

Siia passiks ka Leevi viited , miks ja millised on tänapäeva nõuded sooja salvestavale ahju materjalile.Siis saavad inimesed ka aimu,mida toovad endaga kaasa selles vallas lähiaastad.

Cebud – tõlkes „ehita soojalt“

Firma Cebud on loodud aastal 1987. Alates aastast 2000 hakati tegelema akumuleerivate materjalide väljatöötamisega. 2002 aastal võeti kasutusele suure soojusmahtuvusega materjal „AKUBET“, mis on üks parimaid Euroopas pakutav lõõrisüsteemide ehituseks kasutatav patenteeritud materjal. „AKUBET“ CMA on lõõriehitusmaterjalina aktsepteeritud ja laialt kasutatav selliste tuntud tootjate nagu M-Design, Romotop, Dovre jne poolt.
Firma Cebud on tänapäeval turul pakutavad kaminad jaganud kolme kategooriasse. Sama alajaotuse kaks esimest põlvkonda on ka Eestis edukalt esindatud.
1) I põlvkond - avatud kolletega kaminad
2) II põlvkond - suletud kolletega kaminad (malmist või terasest südamikud)
3) III põlvkond - soojust salvestavad kaminad (CEBUD AHJUD)
Enamustele kaminasüdamikele on võimalik järgi ühendada „AKUBETist“ CMA valmistatud soojust salvestav lõõrisüsteem. „AKUBETi“ hea salvestusvõime tuleneb tema suurest raskusest 2850kg/m³ kohta.
„AKUBETi“ ülesoojendamiseks arvestatakse reeglina 70-130kg salvestusmassi 1kg puidule. Keskmine on 100kg salvestusmassi 1kg puidule. Tavaliselt kasutatakse soojamüüri valmistamiseks 14-20 moodulit. Ühe mooduli kaal on 41kg. Rohkem kui 24 moodulit kasutada ei tohi! Soovitatav õhuvahe soojamüüri ja väliskesta vahel on 20mm.
Firma Cebud valmistab ka hüpokausti süsteemil põhinevaid soojust salvestavaid ringmooduleid, mis paigaldatakse kuivalt otse kaminasüdamiku peale või raamile.
Välisviimistluse valmistamiseks pakutakse spetsiaalseid soojust akumuleeruvaid CPA ja CPA-K plaate. Nendest plaatidest on võimalik ehitada kuni 5m kõrguseid kaminaid ilma lisatoestuseta. Plaatide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse spetsiaalset kiiresti kõvenevat liimi, mille kasutusaeg on peale vee lisamist kuni 45 minutit. Liimi tuleks segada õiges vahekorras ja lasta 2 minutit seista peale mida veelkord segada. Siis on liim kasutamiseks valmis. Kiirendamaks tööde edenemist kasutatakse täiendavaks fikseerimiseks 5-6cm pikkuseid puidukruve 4,2x55mm või 4,2x65mm TORX.
Välisviimistluseks kasutatavaid plaate saab edukalt mõõtu lõigata giljotiiniga. Vähem kui 15cm laiusega ribasid giljotiiniga lõigata ei soovitata. Kitsamate ribade lõikamiseks soovitatav kasutada ketaslõikurit.
„AKUBETist“ ehitatud kaminate tagaseinte isoleerimiseks tuleb kasutada kaltsiumsilikaadist Skamotec 225 plaate. Puitseinte puhul peab kaltsiumsilikaadist isolatsioonikihi paksus olema minimaalselt 10cm.

Kõik on ilus aga kahjuks pole siis siin foorumis keegi väjapakutava soojasalvestus materjali ja tehnoloogiaga kokku puutunud. Loen siis selle teema enda jaoks lõppenuks!

Mina teeks sinna korterisse väikese plekkahju. Läheb kiiresti soojaks ja hoiab sooja ikka pikka aega võrreldes kaminatega. Neid igasugu kaminaid on piisavalt nähtud ja no ei hoia need ükski sul sooja. Pleku tuleb ka tunduvalt odavam kui poekamin. Kui aga on kindel kamina soov, siis abx bergen paari kuu jooksul pakkuda...annan odavalt Googlest saab kamina kohta inffi kaa...

Tere. Oot, ära nii lihtsalt ka loobu. Leevi pandud viitelt on hästi näha, milline vahe
on kombiahjul (kaminsüdamikuga ahi) ja müüritisahjul.
Kombiahju soojusest liigub sooja õhuna (kütmise ajal) ruumi 30% koguenergiast.
Antud juhul 9,6kWh, sealjuures salvestub 16 kWh. Ehk suhtarvudena energia kütmisel/ energia salvestus:
Kombiahi- 50%/50%
müüritisahi-20%/80%
Ehk nagu ma ennem siin juba öelnud olen -igal asjal on põhjus ja alati ka tagajärg.
Neid kõiki protsente on võimalik ahju ehitusega muuta, aga alati kaasneb sellega
muutus ka teistes parameetrites. Otsi lihtsalt pädev pottsepp. Kust leida? Ma ei oska öelda.

Andrus Schults kirjutas:Cebud – tõlkes „ehita soojalt“

Firma Cebud on loodud aastal 1987. Alates aastast 2000 hakati tegelema akumuleerivate materjalide väljatöötamisega. 2002 aastal võeti kasutusele suure soojusmahtuvusega materjal „AKUBET“, mis on üks parimaid Euroopas pakutav lõõrisüsteemide ehituseks kasutatav patenteeritud materjal. „AKUBET“ CMA on lõõriehitusmaterjalina aktsepteeritud ja laialt kasutatav selliste tuntud tootjate nagu M-Design, Romotop, Dovre jne poolt.
Firma Cebud on tänapäeval turul pakutavad kaminad jaganud kolme kategooriasse. Sama alajaotuse kaks esimest põlvkonda on ka Eestis edukalt esindatud.
1) I põlvkond - avatud kolletega kaminad
2) II põlvkond - suletud kolletega kaminad (malmist või terasest südamikud)
3) III põlvkond - soojust salvestavad kaminad (CEBUD AHJUD)
Enamustele kaminasüdamikele on võimalik järgi ühendada „AKUBETist“ CMA valmistatud soojust salvestav lõõrisüsteem. „AKUBETi“ hea salvestusvõime tuleneb tema suurest raskusest 2850kg/m³ kohta.
„AKUBETi“ ülesoojendamiseks arvestatakse reeglina 70-130kg salvestusmassi 1kg puidule. Keskmine on 100kg salvestusmassi 1kg puidule. Tavaliselt kasutatakse soojamüüri valmistamiseks 14-20 moodulit. Ühe mooduli kaal on 41kg. Rohkem kui 24 moodulit kasutada ei tohi! Soovitatav õhuvahe soojamüüri ja väliskesta vahel on 20mm.

.

Kena ajalugu ja numeroloogia. Kui aga mäletada, millised nõudmised seati ainuvõimalikuks HBO+ kivi reklaamides, siis tahaks siinkohal küll lisaseletust, kas müügimees on hüljanud HBO+ telliste tehnilised näitajad või on selle AKUBET materjali kasutamine küttseadme lõõristikus ikkagi keelatud? Vähemalt EN-15544 järgijatel?

Poes sellist vastandlikku müügijuttu saab ajada, aga siin on ka pottsepad.

Tegelikult on just küsimuse esitanu ise sellele müügijutule ka juba vastuse lisanud:

endelT1 kirjutas:Kõik on ilus aga kahjuks pole siis siin foorumis keegi väjapakutava soojasalvestus materjali ja tehnoloogiaga kokku puutunud. Loen siis selle teema enda jaoks lõppenuks!