Ehitusfoorum

Palun praktikute arvamust - kas madalvundamendile võib kindel olla või mitte?

Pinnaseks tavaline Põhja-Eesti liiv-savi-rähk, kuiv ja kõrge maa, üritasin lahtiselt kaevates veeni jõuda, 3 m sügavuselt ei vee poegagi veel, ei tulnud sinna auku mitme aasta jooksul mingit vett ei kevadel ega sügisel ka.

Kaalun 2 variandi vahel:

i) alustada taldmikuga nt 140 cm maa alt (+ kindluse mõttes horisontaasoojustus perimeetrisse 75 mm 1 m laiuselt)

või hoida kokku tuhandeid eurusid ja

ii) alustada taldmikuga 60 cm maa alt, taldmiku peale vastu soklimüüri perimeetrisse 1,2 m laiuselt sinine horisontaalsoojustus 100 mm.

Maja tuleb raskemat/jäigemat sorti - kivimüürid, õõnespaneelid, kivikatus, 1.5 k.

KAS madalvundamendile saab meie kliimas ikka 100% kindel olla või oli see kiirmood ja võib hakata kergitama, isegi kui on hoolikalt tehtud?

Kui teed lintvundamendi, siis peaks vertikaalne soojustus ka veidi juurde andma. Selles mõttes, et kui soojustad sokli nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt, siis peaks külmal olema keerulisem taldmiku alla pugeda. Samas 60 cm on üsna maapinna lähedal. Ma ei ole küll ise kasutanud, kuid on olemas vabavara programm THERM, mille abil saab simuleerida temperatuurikõveraid peaaegu igas hoone sõlmes. Programmi kasutatakse üldiselt külmasildade jms kontrollimiseks. Ehk kui soov hoida kokku tuhandeid eurosid, võid kulutada nädalakese tarkvara õppimisse.
Muide kõige külmakerke ohtlikumad pinnased on keskmise tera suurusega pinnased. Ehk savipinnased on küll väga niisked ja hoiavad endas palju vett, kuid osakeste kuju ja peensuse tõttu on jääläätsede tekkimine palju aeglasem kui veega küllastunud liivpinnastes. Ehk oluline on külmakerke juures maapinna niiskus kui ka selle niiskuse juurdevool külmunud tsooni. Kuna sul tundub olevat pinnas kuiv aastaringselt ei tohiks külmakerked otsustavaks saada.
Sageli jääb aga lõplik otsus teadmiste või oskuste taha. Ehk kui me milleski 100% kindlad olla ei saa, siis tuleb teha tagavara kasuks sügavam vundament, kui hiljem kahetseda.

See asi peaks töötama ka 60 cm rajamissügavusega. ilmselt kui kaevik kaevatakse siis tuleb see nii 10-20 cm sügavam, tasandad-tihendad killustikuga ära ja teedki siis kas rb. taldmiku või mingitest polkkidest aluse ja sealt edasi. Kui kahtled, siis võid ju ka 20 cm sügavamale minna, aga 1,4 m sügavusele minekus küll erilist mõtet ei näe, kui on kuiv ja hea pinnas.

Olen sama mure ees. Muidu kena liivapinnas aga uuringuga tuli välja, et ca 1m peal juba pinnavesi. Allpool sügavamal on kiht, mis ei lase veel kiirelt ära imbuda. Mida arvata ideest taldmik(20-30cm)-1 rida betoonplokke (600 kõrged), tasandusvöö (10cm?). See siis istutada nii sügavale, et pealmine tasandusvöö jääks nt 30cm maapinnast. Kogu vundament soojustada väljast hor+vert 100mmXPS-ga. Horisontaalne XPS panna 1m laiuselt. Külma osas, maja asub Eesti pehmemas osas ehk Saaremaal. Loomulikult peab selle kõik lõpuks arvutama ja kinnitama insener aga aruteluks siiski.

Tere.Enda majal mille ehitasin 19aastat tagasi,on vundamendi maaaluseks sügavuseks 40cm.Maapealseks osaks 30 cm.Maapind oli ehituse alguses vesine savi/liiva segu.Vundamendi rajasin toll hetkel maapeale,ainult mulla kiht sai kooritud.Selle ajaa pole majas ainsatki pragu.Siseseinte krohvimisel pole võrku kasutatud,kuna tollel ajal oli selline tegevus suht võõrsõna.Taldmiku ehitusel ära armatuuriga koonerda,samuti vöö valamisel.Kindlasti vala korralikult armeeritud vöö/vööd iga korruse lõpetusel.Korralikult armeeritud majakarpi võiks põhimõtteliselt otsast/nurgast tõsta,ilma pragunemis ohtu.Lisaksin,et oma majal pole mingisugust külmakerke isolatsiooni.Kes siis tol ajal raha lihtsalt maha matab.Kokkuvõttes:endale ehitades teeksin tänasel päeval smuti,teistele ehitades?????? kindluse mõttes võib ju kulutada,pole ju enda raha.

Sul on lihtsalt vedanud. Niimoodi ehitada on ikka väga riskantne.