Ehitusfoorum

Tere inimesed!


Kirjutan teile, et saada Teie arvamust. Tegemist on 60ndate alguses valminud vertikaalsete palkidega palkmajaga, millel on silikaadist vooder peal. Mina tahan selle sama koha peale, kus see maja on, endale korralikku elumaja (see koht on kõige ideaalsem).
Minu valikuvariandid on:
1. lammutan kõik maha, mitte midagi ei jäta alles. Korralik vundament ja uus maja puitkarkassil. Konstruktsiooni teeks samamoodi nagu allpool juurdeehituse kohapeal kirjutanud olen.

2. jätaks ainult palkosa alles, ülejäänud lammutaks. Nuputaks, mida vundamendiga teha, kuidas soojustada jne (ainult lintvundament on, põranda all tühjus ja muld.)
Minu mõte oli, et kuna on püstised palgid, siis kas on mõeldav võtta mingi hunnik ridu vahelt ära, et saaks teha maast laeni aknaid või terrassiuksi vms. Kuidas selline asi konstruktsioonile mõjub?
Teise asjana kuidas soojustada seina? Minu mõte oli, et seest roomatile paneks savi krohvi, siis tuleb palkosa, siis edasi paneks 200mm tselluvilla, tuuletõke, tuulutusvahe ja voodrilaud.
Veel tekib ka küsimus kuidas lahendada see asi niiskete ruumidega? Kuhu ja kuidas panna aurutõke?
U-Wert näitab 0,145 U-arvuks. Niiskuse liikumine tundub paigas olevat, aga mure niiskete ruumide korral ja lisades aurutõkke.
Oleks ilmselt ok, kui paneks savikrohvi alla aurutõkke, aga ma ei tea kuidas roomatti peale pannes aurutõke säilib ja pealegi midagi seinale riputades samuti lõhub aurutõket. Muidugi näitajad U-Werdi järgi paranevad kui aurutõkke lisaks kõikidele seintele, aga kas ka reaalselt, ma ei tea.


Kuna maja ise on tegelikult väike, 6,7x8,7m, siis mõtlesin, et ehk oleks mõistlik teha vannitoa wc, katlaruumi ja esiku jaoks juurdeehitus puitkarkassile (samasugune karkass, kui ehitaks 0-st üles). Siis sellisel juhul on mul mõttes selline combo: Fermacell kipskiudplaat, 50-60mm Steico puiduvilla soojustus, pro clima aurutõke, tselluvill 250mm, pro clima tuuletõke, tuulutusvahe ja vooder. U-Wert näitab sellise konstruktsiooni U arvuks 0,13, aga murekoht on minu jaoks aurutõkkest sissepoole jääv. Nimelt niiskus % on liiga suur puiduvilla ja aurutõkke vahel minu arust. Ma ei ole insener, kas on probleemikoht? U-Wert näitab 70% seal.


Nõu vaja. Tänan

Lisan U-Wert'i tulemused.

Kõige pealt mõtle välja, kas jätad palkmaja alles või lammutad!

1) kas teed alt tuulduva põranda või ujuva põranda (vahtplast+soojustus). Mõlemal juhul pole vundamenti soojustamine otseselt vajalik sinu juhtumi puhul, kui palkmaja alles jääb.
2) Kas sa tahad 100% kindalt maast laeni aknaid. Ilmselt saaks teha, aga peaks aru pidama pädeva inimesega
3) kuidas on lood vundamendiga (materjal ja seisukord, vajumised ja alumise rõhtsa palgi olukord). See paneb paika, kas tasub lammutada või renoveerida.

Kui palk alles jääb, ma teeks märjad ruumid eraldi ja kivist. Sissepoole palgile soojustust ei paneks. Kui krohvida soovid (küllaltki aegaviitev töö algajale), siis ära pane seda paksu rooplaati (2,5 või 5 cm) vaid hõre roomatt ja krohvi selle peale. Sest sa soojustad väljastpoolt. Mõtle ka seda, kas tahad savi või lubi krohvi. Lubi on tugevam, savi on mõnusam teha (ei ole aluseline ja piiramatu tööaeg). Väljastpoolt soojustades on kõhe järgmine teema akende liigutamine ning räästa pikendamine.

Seda kas palgi jätan alles või ei sõltubki selle seisukorrast. Seda ma näen, kui ma hakkan asja laiali võtma. Katusest ei jää niikuinii midagi järgi. Ülemine korrus tuleb kõik uus. Jätaks ainult maja palkosa, kui see vähegi kobe välja näeb.
Ja tõesti, aknad uksed oleks vaja liigutada väljapoole, aga kuidas siis kinnitused teha ei tea. Ideaalis, tõstaks palkosast mingi 10cm väljapoole ja jääksid aknad soojustuse sisse.
Vundament ei tundu, et oleks vajunud. Tundub ok hetkel, vb peab mõnda kohta kõpitsema, kindlasti niiskustõkked ja drenaaž vaja panna.

Maast laeni tahan kindlasti aknaid, mis jääksid lõuna ja lääne suunda, et elutoas oleks avar ja valgusküllane.
Lisaks info, et need palgid on teadmata aja vanemad kui see maja. Omal ajal sai kusagilt toodud maja karkass ja püsti pandud. Niiet ei tea palgi olukorda enne kui silikaadi maha võtab.

Minu loogika ütleks seda, et vertikaalpalgi puhul ei ole aknalengid ka tenderpostid nagu rõhtpalgi puhul, seega akende liigutamine pole probleem. Aga siis pole muud kui lammuta silikaat maha ja vaata palk üle, kui on hea, ma jätaks alles. Sel ajal pandi vast juba ka tõrvapappi palgi ja sokli vahele, et see palk säiliks.

Üldiselt, sellisel vanal vundamendil võid vertikaalsed hüdrod/vahtplastid ära unustada, sa ei saavuta seal eriti midagi. Sama asi on drenaažiga. Kas seda on kuhugi juhtida ja kas seal on kõrge põhajvesi probleemiks?

Maja ise on kõrgemal ja kuivemal kohal. Kas drenaaž pole mitte igasuguses pinnases soovitatav?
Kuidas ma peaksin selle vundamendi lahendama siis? Et oleks soojapidavus ja niiskusega seotud probleemid kõrvaldatud.
Muide ma tegin arvutuse, et praegu peaks esimese korruse seinakaal olema u. 195kg/m2. Kui ma renoveerin, peaks tulema u. 170kg/m2 ainult esimese korruse sein + teise korruse väljaehitus annab kõvasti juurde ja katuse soojustus samuti. Ma küll ei arvutanud, aga renoveerides peaks maja kaal suurem tulema kui praegu. Et vb peaks kuidagi tugevdama vundamenti, kuigi praegu pole 50 aastaga see maja vajunud kuhugi.

Mis on pinnas ja mis on vundamendi paksus? Tiit Masso raamatus on toodud erinevate pinnasetüüpide kandevõime. Netis ka äkki saadaval. Kui sa silikaatvoodri maha lammutad, läheb ju kergemaks?

Kõrgemal asuv kuiv pinnas ei vaja drenaaži ju

Kui sa teed alt tuulduva põranda, siis sa soojustad põrandatalade vahelt ja vundamenti ei soojusta. Kui sa teed ujuva põranda sisse vundamndi vahele, paned sissepoole vahplasti riba betooni ja vundamendi vahele. Ja väljast ei tee midagi. Viisakas on väljast teha pandus, kui seda juba pole. Rohkemaks pole vajadust. Niiskus ja külmaprobleeme ju sul pole pärast seda?

Oh ei oska paksust öelda, polegi mõõtnud veel.
Silikaat maha jah kergem, aga soojustus otsa ja savikroh kaalub ka päris palju. Ma arvutasin ära, täpselt sellised arvud tulevad nagu enne ütlesin, aga teine korrus tuleb suhteliselt massiivne tänapäeval võrreldes vana aja plaanidega, vanasti vaevalt sellele mõeldi.

Ok aga see alt tuulduv tundub mõistlik praegu.

Teema alguses jäi mulje, et soovid lammutada kogu olemasoleva kuni püstpalkide ja vundamendini. Kui juba selliseks lammutamiseks peaks minema oleks võib olla mõistlikum tõesti maja täiesti maani maha võtta ning uus ehitada. Kui kalkuleerida välja uue karkassi tegemiseks vajalik saematerjali kogus on võimalik hinnata ka tema maksumust kogu hoone rekonstrueerimis maksumusse. Kindlasti on odavama jätta alles olemasolev püstpalk ja vundament, kuid viimastest postitustest lähtuvalt tekitab see muid probleeme.
Seega arvan, et kavandatavast rekonstrueerimisulatusest tingitult oleks lihtsam ja pikas perspektiivis ka rahaliselt mõistlikum ehitada uus hoone.

Esmalt peaks algandmed selgeks tegema, seejärel saab lahendusi pakkuda. Praegu on probleemiks vundament, seega uurige välja millega tegu ja mis pinnasel. Seejärel arvutada maja tulevane orienteeruv kaal ja siis saaks edasi vaadata.

Uue ehitamise võrdlus on ka kahe otsaga asi. Reeglina võrreldaksepalk versus pappkast jne. Mitte palk vs palk soojustusega. Seega algandmed ja soovid ning seejärel saab lahendustest rääkida. Praegune on ennustamine.

Nüüd on kõik maha võetud ja pilt selge. Palkosa püsti vaid. Nüüd on mul 2 varianti.
1) kas tõstan pisut alla 10 tonni kaaluva palkosa pealt ära kõrvalhooneks ja ehitan 0st uue.
2) jätan täiesti korraliku palkkarkassi alles, teen juurdeehituse. Täielik üllatus oli mis sealt välja tuli, väga korralikult ehitatud palkosa ja hästi säilinud. Palk on 20ndatest.
Plussiks on see et palkosa on vajunud, tugev. Saab arhidektuurselt väga lahadaid asju teha, näiteks võtta mitu rida verikaalseid poste ära, saab maast laeni suuri aknaid panna vms.
Miinuseks see, et murekoht ikkagi vundament.
Tegemist madala vundamendiga, kusagil 30 cm paks. Seal kus pinnas madalam, seal vundament ligi 1 meeter, aga teises otsas kus pinnas kõrge, kusagil 40 cm. Maa sees on 30 cm. Praeguseni kui talvel on köetud, siis ei külmu vundament läbi, sest põranda alla liigub soojust, ei tekki külmakerkeid. Probleem võib tekkida siis kui korralikult põrand ja maja ära soojustada, siis enam miski ei hoia soojas seda vundamenti ja võib mängima hakata.
Mul on natuke kahju sellist vana korralikku seina maha võtta, muret tekitab ikka see vundament. Uus oleks lihtsam, aga praeguse plussiks on see et seinad juba vajunud ja majas ei hakka midagi mängima.
Maja on kuivas kõrgemal kohal ja pinnas on kruusa moodi.

Tere jälle!

Mul on korter Nõmmel, 19. sajandi lõpu maja. Maja vundamendi sügavus on 20-30 cm. Probleeme ei esine. Aga et uut tehes oleks kindlus suurem, võid näiteks seda vundamenti tugevdada postvundamendi põhimõttel. Ehk siis ükshaaval lammutad nurkadest vana vundamendi ära ja teed sinna asemele postvundamendi. Kui on hea pinnas, siis see peaks kandma kenasti (tundub, et isegi praeguna kandis korralikult).