Ehitusfoorum

Tere,
On keegi omale sellisest materjalist maja ehitanud Või lähedalt näinud seda
http://www.thermomaja.ee/

Olen näinud sellest maja ehitamist möödaminnes sealt mõned korrad: http://www.termoplokk.eu/ettevottest/

Võib ka teistpidi: http://www.kivilinn.ee/lammi_main.htm

mul täpselt sama küsimus. Plaanis panna tänavu maja püsti. Kõigun aeroc ecoterm 500 ja sellesama izodom kingsize termoploki http://ee.thermomaja.ee vahel. teoorias paistab see täisbetoneeritav vahtplastplokk ikka kõvem asi olevat aerocist, lisaks on hea hakata altpoolt külmumispiiri sama valuga tulema, jääb vundamendiga janti kõvasti vähemaks. kindlasti hea õhukindlus ja soojuseristus. ja kannab ka laepaneelid ilmselt hõlpsalt ära. küsimusi tekitab aga elukeskkond peno sees. Seespool on 50 mm peno igal pool. see tuleks siis katta millega? tootja räägib kipsiga ülelaskmisest või kipsplaadi liimimisest. Ei tea kas savikrohvi annaks külge panna, kuidas see käituks? Oleks tervislikum ja mõnusam-vast, stabiliseeriks ka sisekliima tempi ja niiskust.
Hetkel elan aeroc ecoterm 375 majas, soojusutagastusega vent, põrandaküte, ühekordne, lae peal 50 cm puhurvilla, põrand pinnasel, peno all äärtes 300, keskel 200. Aastane elektri kogukulu 15000 kwh koos kõigega. Kuna suvekuudel on elektrikuu ca 500 kw, küte siis 0 (ok, vannitoal põrandaküte küll sees), siis eeldan, et 9000 kwh võiks lugeda otse kütmisele läinud elektrikuluks, seda siis läbi soojuspumba (mille kasutegur ei ole ilmselt olnud väga suur, suht vana on-off mudel). köetavat pinda 146 m2. toas olnud 23-24 c talvel ikka alati. Kipub ikka ca 80-90 kw/m2 aastas kütteks ära tulema. Kokkuvõttes võiks saada järgmise maja näitajad siiski paremad. Praegu siis kalungi tõsiselt seda termoplokkidest ja betoon vahele varianti.
AGA kuidas on seal elada, kas keegi on kogenud või kuulnud?

Arvan, et kui on korralik sundvent, siis ei tohiks sisekliimal vahet olla.
Kas nüüd võib siis tavalise peno maa sisse, vundamendiks panna. Seni olen aru saanud, et sinna sobib ainult STYROFOAM.

niek kirjutas:... Ei tea kas savikrohvi annaks külge panna, kuidas see käituks? Oleks tervislikum ja mõnusam-vast, stabiliseeriks ka sisekliima tempi ja niiskust...

Idee järgi nagu peaks saama, aga kas selline paks kiht, mis savi propageerijate jutu järgi hakkab reguleerima sisetemperatuuri ja õhuniiskust, penost seinal püsima jääb, ei oska öelda. Sinu idee puhul on suurim probleem see, et ei saa kinnitada ei õhukest pilliroomatti ega seda "kanavõrku".
Hetkel hakkab lõpusirgele jõudma ühe maja kogu siseseinte savikrohvimine. Seal on pinda suts üle 200 m2, millest I korrusel(80m2) oli aluspinnaks laud ja kuhu sai klammerdatud õhuke roomatt ja kaks kihiti savikrohvi ja II korrusel(135m2) umbes 25% lauad ja 75% aluspinnaks OSB. II korrusel pindalast on omakorda ca 25% kaldlaed. II korrusel OSB kõigepealt kruntisin nakkekrundiga, seejärel kandsin plaatimissegu RF kammiga (6x6mm), et savil oleks, kuhu kinni jääda, klammerdasin armeerimiseks tugevama "kanavõrgu"(18x18 silmaga) ja alles siis kandsin kaks kihti savikrohvi. Nüüd teen laed enne ära ja alles seejärel saan seina kanda viimase, dekoratiivse kihi savikrohvi. Savikrohvi on aluskihiks praeguseks hetkeks kulunud umbes-täpselt 5 tonni+tuleb veel dekoratiivkrohvi kaalu poolest ligi üks tonn.

Pm peaks seina enne armeerima ja tõesti kammiga nakkepind tekitada. Seejärel võiks ju idee poolest selle savikrohvi sinna otsa kütta. Küsimus on vahplasti tugevuses, kiire sirvimise peale ei näinud mis vahtplasti sees kasutatakse. Pm saaks ka kinnitada peale armeeringut terasvõrgu tüüblitega. Vahtplasti taga on ikkagi betoon. Kui palju, mida ja kuidas on muidugi juba inseneride pärusmaa.

selle vahtplasti külge annaks ilmselt võrgu kinnitada küll, ilmselt ka peno enda sisse vastavate suure keermega tüüblitega, äärmisel juhul betooni sisse.

niek kirjutas:selle vahtplasti külge annaks ilmselt võrgu kinnitada küll, ilmselt ka peno enda sisse vastavate suure keermega tüüblitega, äärmisel juhul betooni sisse.

Kas te reaalselt ka olete kunagi seda "kanavõrku" seina kruvinud või klammerdanud ja omate mingit aimu kui palju kulub kruvisid-klambreid, eriti võrgurulli lõppu, et see jääks korralikult sirge-pingule ja poleks rippuv ega lontis? Mul kulus 130+m2 "kanavõrgu" kinnitamiseks umbes 2,5 pakki ja pakis on 5000tk. Jah kruvisid oleks kulunud vähem, aga tunduvalt aeganõudvam ja kallim võrreldes klambritega kinnitamisega.

Kui on soov, siis leidub ka lahendus. (siia kohta sobiks veel Urmase allkiri kvaliteedi ja maksmise kohta)

Kui see vahtplast on piisavalt tugev, siis saab ka sissesurutavate vahtplasti tüüblitega kinnitada.Pm midagi sellist http://www.catalog.uponor.com/picture/o ... 297_2D.jpg
Eks kõigele on lahendus olema, küsimus on ainult kes selle eest maksab ?
Vastus oleks nemad maksavad nagu blendamedi reklaamis.

Pm midagi sellist http://www.catalog.uponor.com/picture/o ... 297_2D.jpg

http://www.catalog.uponor.com/picture/o ... 297_2D.jpg
Minu fantaasia esialgu ei küündi nii kõrgele tasemele, et neid klambreid saaks kasutada.
Kui nüüd oletada, et ikkagi tahetakse EPS-le täiskomplekti savikrohvi, siis kõigepealt võiks/tuleks EPS armeerida, kasutades armeerimisvõrku(klaaskiud) ja armeerimissegusid, seejärel plaatimiskammiga tekitada nakkekiht savikrohvile ja alles kinnitada see "kanavõrk". Siit alates kiilus minul midagi kinni, et kuidas kasutada neid fgh poolt viidatud klambreid kui EPS-i peale on tekitatud suhteliselt kõva kiht, mida ei tahaks katki teha?
Ei ole neid klambreid näinud ega kasutanud ega tea isegi, millest need on tehtud. Kui need kinnitused on plastikust, siis savikrohvi puhul tuleks vältida igasugust plastikut, mis jääb savikrohvi sisse.

Urmas

Külaline kirjutas: savikrohvi puhul tuleks vältida igasugust plastikut, mis jääb savikrohvi sisse.

Urmas

Miks?

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas: savikrohvi puhul tuleks vältida igasugust plastikut, mis jääb savikrohvi sisse.

Urmas

Miks?

Savi lihtsalt ei jää plastiku külge pidama, ka mitte klaaskiud võrgu külge. Ise pole proovinud, aga minust targemad on soovitanud seda mitte teha ja ei hakka proovimagi. Usun targemaid!

Urmas

Reideni ploki puhul pannakse plokkide ladumise ajal metallprofiil seina, mida plokid pärast segu valamist hakkavd kinni hoidma. Selle profiili külge lastakse hiljem kips vms plaat. Vaata mu toodud lingilt, ma ise huvi pärast vaatasin paigaldusvideo läbi. Kuna vahtplasti taga on betoonikiht, saab sinna tüüblitega kasvõi lauad kinni lasta ja saad laudade pealre krovida või kinnitada kipsplaadi või MGO plaadi, saad jälle krovida. Vahtplasti armeerimine ja seejärel krohvimine on ka hea mõte minu arust.

Kas valida Aeroc või see termoplokk, siis ma kalkuleeriks, kui palju läheb maksma kindla soojapidavusega seina ruutmeeter mõlema materjaliga. Siis vaataks edasi.

keemik kirjutas:... Vahtplasti armeerimine ja seejärel krohvimine on ka hea mõte minu arust...

Minu arvates täiesti puusse mõte! Ehitada endale vahtplastist maja ja seejärel hakata nuputama, kuidas sinna sisse saada viimistlus, mis oleks looduslik ja tervisele kasulik?
Dekoratiivse materjalina savikrohvi sellises majas(thermomajas) ma täiesti pooldan.

Head pühapäeva.
Soovitan enne proovida, katsetada, enne kui tõid kogu ulatuses teostama hakata.
Oleme teostanud ühes sarnases ca 300m2 majas savikrohvtööd, kihi lõplikuks paksuseks oli omaniku soovil ca 3-4 cm. Krohvisime 4 kihis. Saime suhteliselt lihtsa võttega ja väikese lisamaterjalikuluga seinale kinni. Keerulisemateks kohtadeks on aknapõsed. Kui pakub huvi võib julgelt ühendust võtta.

Parimat
info@loodusehitus.ee
loodusehitus.ee

Kõige mõttekam oleks looduslähedane krohv toimetada kivist siseseintele. Ma kujutan ette, et kohe peale valu läbi peno pehmesse betooni torgatud parajad traadijupid võivad ka mingi lahenduse pakkuda. Kui siseseinad tulevad kipsist, siis tuleks aga see seesmine peno hoopis seinast ära kaapida, et saada mingitki soojusinertsi.