Ehitusfoorum

Kas on õige lahendus, kui tuuletõke puudub kivikatusel. Külm pööning, tuleb puistevillaga. Aluskate otse fermidel, mittehingav punutud hall, paigaldatud suht trimmi, distants, roov, kivi. Kas kondentsi ei teki, mis villa sisse tilguks, tuulesuunajad olemas. Ehitus sealmaal, et veel pole vahelagesid, kogu maja täitsa külm ja aluskate härmatas üleni ära, mis soojemate ilmadega sulas ja kile üleni pärlendas veetilkadest, eriti neelukohad, kus oli veel lund. Kui vahelagi saab aurutõkke, kas kondentsioht jääb ja kas see tavaline mittehingav kile suurte tuiskude ja vihmadega läbi ei lase. Kas tuleks puistevill katta tuuletõkke või paberiga? Kui jätta suuremad õhutusvahed, kas tuul ei ulu pööningul?

"suht trimmi" on vale paigaldustehnoloogia.

Kui katusealune on piisavalt tuulutatud, siis pole niiskusega probleemi. Ehituse ajal lekib niiske õhk paratamatult aluskatteni ja sellest ka vesi ja jää. Tuuletõkkega ei keela keegi villa katta, mõttekus on eraldi küsimus. See eeldaks eraldi karkassi ja muud. Mõttekam on selle raha eest rohkem villa lasta. Räästastes ja viilus peab korralik tuuletõke olema mis juhiks õhuvoolud villa pinnast kõrgemale, hea oleks meeter.

fgh kirjutas:"suht trimmi" on vale paigaldustehnoloogia.

See nüüd sõltub ikka millisel temperatuuril seda paigaldada. Kui seda tehti möödunud külmalaine ajal (ei kadesta tegijaid) siis oli ilmselt ka "suht trimmi" paigaldus õigustatud. Kui suvel siis vale muidugi.

Mis vahet seal on - rohkem või vähem trimmi?
Kanseliidist inseneri hakatis, kes katuseid vaid eemalt näinud, imes "pastaka" selle jama vist välja.

Igasugused tuulesuunajad pööningul on kokkuvõttes lihtne kuid poolik lahendus. Seisvad õhuosakesed puistevillas ei jää seisvateks kui õhk mingisuguselgi kujul seal liigub. Ka EVS jutustab, et puistevill tuleb katta hingava tuuletõkkematerjaliga. Tuuletõkestamiseks on mitmeid lahendusi.
Aluskatte paigaldus: iga sarika/fermi vahel 20-30mm nn. lontis.

KõikOnRahul kirjutas: Aluskatte paigaldus: iga sarika/fermi vahel 20-30mm nn. lontis.

Keegi käib katusel neid sentimeetreid üle mõõtmas.
Ehitajate peedistamiseks see tobedus välja mõeldud.

See vaidlus kilede teemadel (lontis või kikkis?) on lõputu. Lugege kile kasutusjuhendit ja saate teada, mismoodi seda panna. On kilesid, mis külmaga kokku tõmbavad, aga on ka neid, mis ei muuda oma dimensioone sõltuvalt temperatuurist. Endale ehitades kasutaks tuuletõket sellise katuselahenduse korral kindlasti.

Üldiselt paigaldusjuhendeid ikka loen ja järgin.
Kusjuures omale 12 aastat tagasi tehes eirasin meelega seda osa paigaldusjuhendis, kuna näis koomiline. Tõmbasin ikka korralikult pingule. Sauna katus, sarikavahe 80cm.
Pole selle kilega veel midagi juhtunud. Vist tuleb siis õiget talve oodata.
Ainult, et päikest see materjal küll ei kannata.

Kilega tõesti ei juhtu midagi. Ainult, et kondents niriseb distantsroovi vahele. Ma loodan, et sa seda osa paigaldusjuhendist ei eiranud ja distantsroov seal ikka on.

aluskatte lontijätmine pole alati kõige parem lahendus, mul on lontis, nagu tootja soovitas, aga tuulise ilmaga kuulen toas kuidas aluskate (Spanflex fleece) võngub ja krabiseb, katuslaes on isolatsiooniks 25mm tt + 250mm villa. uuesti tehes tõmbaks pingule, see mikroskoopiline niiskusekogus, mis seal distantsliistu jookseb ilmselt tuuldub jälle niuhti välja, tuulekasti lauad ja fassaad on ju puhta vee meelevallas.

ja noh lontis aluskate, mis on märg, loovutab ju oma vee ikka distantsliistule kui tuul seda aluskatet "võngutab"!

Mulle tundub, et paljud ikka ei saa täpselt aru aluskatte(kile) funktsioonist. See on muidugi õige, et norm tuulutusega katusekatte all kondens tuuldub kenasti välja ja eriti suur selle kile osatähtsus selles alati ei ole. Sama kondens võib ju edukalt katusekatte enda all olla ja ei juhtu midagi, kui konstuktsioon vähegi õigesti, seal all, on ehitatud. Aluskate on eelkõige ikka vajalik mõnede katusekatete endi all, et kompentseerida selle aluskatte suutlikust sademeid mitte kinni hoida. Selliste aluskatete alla võib vahetevahel ikka päris palju seda sadet tuisata. Ja siis on aluskattekilel tööd palju ...ja see on soovitav lonti paigaldada selleks, et see suur vesi tõsteliistude vahele ei jookseks ja ka et kilekiud külmaga ei rebeneks. Praktikas see kile muidugi kõigub tuulega palju. Mis, aga lopendavate kiledega praktikas juhtub, seda olema vast kõik näinud

taastaja

tuulutusliistu võib paigaldada ka tihendiga,siis kindel et sealt midagi vahele ei jookse

Narmendama hakkavad need kiled, mis on algselt paigaldatud üle räästa serva ja siis hilisemalt üleliigne maha lõigatud.

aga mis selle üleliigsega siis teha tuleb?

AHEL kirjutas:aga mis selle üleliigsega siis teha tuleb?

Kas nii siis enam ei saa: lõikad sarika otsad mõõtu ja paigaldad kile kohe õigele kõrgusele?

taastaja

Ok ei lugenud korralikult ,mõtlesin viilu otsasid

KõikOnRahul kirjutas:Kilega tõesti ei juhtu midagi. Ainult, et kondents niriseb distantsroovi vahele. Ma loodan, et sa seda osa paigaldusjuhendist ei eiranud ja distantsroov seal ikka on.

Distantsliistu paigaldasin roovi alla, et katusekatte alune ja liistud saaksid tuulduda.
Miks "hingava" aluskatte peal olevate liistude vahele vesi ei nirise. Need ju paigaldate vastavalt juhistele trimmi? Või mitte?
Olen näinud, et vesi niriseb liistu vahele katusekatte puudumisel tugeva külgtuulega.
Miks peaks korralikult paigaldatud kivi või eterniidist katusekatte all vesi liikuma külgsuunas kui saab vabalt liikuda allamäge. Külgsuunalist jõudu vee tilkadele katusekatte all ju ei saa tekkida.

KKA kirjutas:aluskatte lontijätmine pole alati kõige parem lahendus, mul on lontis, nagu tootja soovitas, aga tuulise ilmaga kuulen toas kuidas aluskate (Spanflex fleece) võngub ja krabiseb, ....
....ja noh lontis aluskate, mis on märg, loovutab ju oma vee ikka distantsliistule kui tuul seda aluskatet "võngutab"!

Täiesti õige jutt

Tänan küsimuse eest. Erand ei kinnita reeglit ja vastupidi.
Hingav aluskate paigaldatakse trimmi seetõttu, et ta toimib ka tuuletõkkena(ülekatetel on liimiriba ja/või teip). Oskuslikult paigaldades ja Y- lõike ning lisa paaniga on võimalik saavutada 2in1 olukord. Kuid ka selles sõlmes on omad hädad. Puudulikult vormistatud aurutõke= villa jäätumine hingava aluskatte vahel või kokkupuutepunktis.

Mittehingava aluskatte ja hingava aluskatte tooteinfosse süvenedes leiame vastused rebenemiskindluse jms kohta. Reeglina on hingav aluskate kallima hinnaga kui mittehingav- ja see pole kiusamise pärast nii.

KõikOnRahul kirjutas:Tänan küsimuse eest. Erand ei kinnita reeglit ja vastupidi.
Hingav aluskate paigaldatakse trimmi seetõttu, et ta toimib ka tuuletõkkena(ülekatetel on liimiriba ja/või teip). Oskuslikult paigaldades ja Y- lõike ning lisa paaniga on võimalik saavutada 2in1 olukord. Kuid ka selles sõlmes on omad hädad. Puudulikult vormistatud aurutõke= villa jäätumine hingava aluskatte vahel või kokkupuutepunktis.

Mittehingava aluskatte ja hingava aluskatte tooteinfosse süvenedes leiame vastused rebenemiskindluse jms kohta. Reeglina on hingav aluskate kallima hinnaga kui mittehingav- ja see pole kiusamise pärast nii.

Tänan vastamast, hea vastus!
Headus seisneb peamiselt kahes komponendis:
1)osavalt "torge ära kaitstud"
2)osavalt vürtsitatud infoga, mis kõneleb vastaja mõningatest teadmistest
Aga sel vastusel on oluline puudus. See pole piisav kummutamaks minu usku. Või uskumatust. Või kahtlusi.
Näiteks on minul kuri kahtlus, et kas mitte mõni kolmeliste teadmistega insener (või üldsegi mitte insener) ei võinud võõrkeelset tehnilist informatsiooni valesti tõlkida ja mõned teised kolmeliste teadmistega tutvuse kaudu ametisse saanud spetsialistid kusagil "copy-paste" teha. Ja nii ongi paigaldusjuhendites kirjas, et peab olema lohkus 20...30 mm.
Tegelikult õige oleks, et võib olla lohkus kuni 20...30 mm.Ja nüüd kõik usuvad pimesi, kuna kasutusjuhend on meie erialal ju nagu piibel. Olenemata, et kellegi näpukad on seal sees.

Väga põnev. Ma ise, inimesena, olen ka seda meelt, et ei võta tihti tõepähe seda, mida kirjutab "Postimees" või, kellegi tuntud või tundmatu kirjaniku käsi. Küll aga usun seda, mida olen ise näinud,teinud ja kogenud. Ilmselgelt on aluskatte lontijätmisel ka teisi põhjuseid: toore(või liigniiske) saematerjali kasutamine, temperatuuride vaheldumine jne.- peaasi, et ei tekiks rebendeid ja kondents oleks juhitud õigesti, õigesse kohta.

Kasutaja KKA -ga sarnane olukord - aluskate pisut laperdab tuulega ja arvan et pikemas perspektiivis see materjal lihtsalt ei pea vastu. Tegemist dupont divorolliga - tuntud tootja ja garantii jms aga ei usu et see niimoodi aastakümneid kestaks. Ilmselt katuse terviklahenduse pakkujale on sellist lahendust mugav / soodne / konkurentsivõimeline ( täpset põhjust ei tea kuna pole antud turuga kursis) pakkuda.
Asja üle juureldes on mõtesse tulnud et peaks ringi tegema ja nn kile asemel kasutama tahedamat materjali , näiteks xps, spu või tyco. Ei mina taha vanas eas oma konte katusele vedada mingi lõhkise kile pärast.

Veel : katuslae puhul ju soojustus vastu aluskatet ja mingit "lonti" ju ei jää "vältimaks vee sattumist distanstliistule" ?

Tere. Oskamata kaasa rääkida teemal lontis/pingul juhin tähelepanu hoopis laiemale kontekstile. Kruvidega kinnitatud katused lasevad vett niikuinii läbi. Vesi jõuab puitliistudeni ja kruvideni. Kruvid roostetavad, puit mädaneb. Kokkuvõttes: tuleb oma vanu konte katusele venitada nii ca 15-20 aasta pärast, kuna puit ja kruvid on läbi. Oluline, et see kile siis vähemalt niikaua vastu peaks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

külas kirjutas: Veel : katuslae puhul ju soojustus vastu aluskatet ja mingit "lonti" ju ei jää "vältimaks vee sattumist distanstliistule" ?

Mitte mingil juhul! Paigaldades vastu aluskatet on talvel, villa jäätumine garanteeritud- eriti puuduliku aurutõkke puhul.

Külaline kirjutas:Tere. Oskamata kaasa rääkida teemal lontis/pingul juhin tähelepanu hoopis laiemale kontekstile. Kruvidega kinnitatud katused lasevad vett niikuinii läbi. Vesi jõuab puitliistudeni ja kruvideni. Kruvid roostetavad, puit mädaneb. Kokkuvõttes: tuleb oma vanu konte katusele venitada nii ca 15-20 aasta pärast, kuna puit ja kruvid on läbi. Oluline, et see kile siis vähemalt niikaua vastu peaks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Tere, lugupeetud!

Väitleks pisut.

Võtame näiteks plekkkatused(teraskivi). Kui paljud ehitajad paigldavad tihendiga plekikruve õigesti? Omanikujärelevalvena ja ka ehitajana julgen välja öelda pessimistliku numbri- 50% ! Iga teine või kolmas kruvi on üle keeratud- nii, et tihend lapik.Eriti andekad suudavad ka kruve viltu "lasta".
Kui paljud teavad, et aastate möödudes on kruvidele soovitatav veerand/pool tiiru peale keerata?

Korrosioonikattega puidukruve(tx25) kasutasin mina esmakordselt aastal 2005. Eeldan, et need olid olemas ka varasemalt. Täna ei tea paraku enamus töövõtjaid/ehitajaid, mis on nn. kattega kruvi ja elektritsink kruvi vahe. Samuti mäletatakse üheksakümnendate alguspäevilt, et kruvi on rabe- see tuli sellest, et seltskond tolasid hakkasid üle Eesti kasutama nn. pikki kipsikruve kõiksugustes sõlmedes, millel polnud kipsiga mingisugustki pistmist. Sestap leviski jutt, et kruviga kinnitada ei tohi. Täna on pilt teine. Turul on väga head naelad ja täpselt samaväärsed kruvid. Loeb teraseklass, süsiniku sisaldus jne. Keerme pärast ei ole kruvi nõrgem naelast.

Puiduimmutusvahendid sisuliselt ei maksa mitte midagi. Katuseehituse eelarve juures. Ometigi mäletan ähmaselt immutatud distantsroove, vast kõigest mõnel objektil- ja seda 16.a jooksul!

KõikOnRahul kirjutas:
Väitleks pisut.

Võtame näiteks plekkkatused(teraskivi). Kui paljud ehitajad paigldavad tihendiga plekikruve õigesti? Omanikujärelevalvena ja ka ehitajana julgen välja öelda pessimistliku numbri- 50% ! Iga teine või kolmas kruvi on üle keeratud- nii, et tihend lapik.Eriti andekad suudavad ka kruve viltu "lasta".

Kui vaadata albumist neid kasutaja järgnevaid, esiotsa fotosi, siis kui optimistliku numbri neile katustele kasutaja ise annaks?

taastaja