Ehitusfoorum

Juba alates 1985 aastast eelistavad Saksamaal pottsepad ehitada klientidele kes soovivad kütta ahjusid vaid halupuudega just umbkolde.
* kolde konstruktsioon vastupidav
* väiksem materjali kulu
* väiksem kaal
* kõrgem põlemistemperatuur koldes
* põleb effektiivselt
* käsitsi ehitatavate umbkollete standardite olemasolu
* koldepõhi lihtsalt vahetatav ilma ahju lahti võtmata
* koldelagi lihtsalt vahetatav ilma ahju lahti võtmata
* umbkollet saab kasutada toidu küpsetamiseks
* ahju uksed topelt klaasistusega
* halupuud põlevad alati lõpuni ära, mistõttu tuhasus alla 0,5%. Restkolde puhul kukuvad põlemata söed läbi resti alla külma tuhasahtlisse, mistõttu see osa kütusest jääb põlemata!
* vajalik põlemisõhu hulk on täpselt suunatud ja doseeritud
* süttib paremini (NB! Alati pealt süütamine!)
* tuhka ei pea ennem ahjust välja võtma kui ukse alumisest servast koldepõhjani jäävast ruumist ei ole täitunud max. 50%. Näiteks kui koldepõhi on all 12cm siis võib tuhka koguneda 6cm jagu enne kui vajadus kollet puhastada.

Ootaks kogenud pottseppade poolset nimekirja täiendust!

Lapsesuu:

Andrus Schults kirjutas:Juba alates 1985 aastast eelistavad Saksamaal pottsepad ehitada klientidele kes soovivad kütta ahjusid vaid halupuudega just umbkolde.

* kolde konstruktsioon vastupidav
* väiksem materjali kulu
* väiksem kaal
* koldepõhi lihtsalt vahetatav ilma ahju lahti võtmata
* koldelagi lihtsalt vahetatav ilma ahju lahti võtmata
* ahju uksed topelt klaasistusega
* süttib paremini (NB! Alati pealt süütamine!)

http://www.wienerberger.ee/kontaktid/po ... llinn.html

Selline pottsepp neil :

Andrus Schults (OÜ Raidkivi)

Pärnu mnt 139E/2

tel 677 6977; 56 47 95 15

kaminakoda@raidkivi.ee; andrus@raidkivi.ee

www.raidkivi.ee

* kolde konstruktsioon vastupidav
Kas restkoldega ei ole?
* väiksem materjali kulu
Ma ei tea, äkki pottsepad kommenteerivad
* väiksem kaal
Pole Ok, kui tahan ahju, tahan soojust salvestavat massi!
* kõrgem põlemistemperatuur koldes
Hmmm, tahaks teada, kas on ikka nii?
* põleb effektiivselt
Millega võrreldes? EKUK uuringus kamin oli 2 korda efektiivsem kui umbkolle.
* käsitsi ehitatavate umbkollete standardite olemasolu
Mnjah, kumb oli enne, muna või kana?
* koldepõhi lihtsalt vahetatav ilma ahju lahti võtmata
Ilmselt saaks ka restkoldel rakendada
* koldelagi lihtsalt vahetatav ilma ahju lahti võtmata
Kas saaks ka restkoldel nii ehitada, ilmselt saaks?
* umbkollet saab kasutada toidu küpsetamiseks
Saab tõesti. Restkolle ei sobi nii hästi.
* ahju uksed topelt klaasistusega
Mis restkoldel takistab?
* halupuud põlevad alati lõpuni ära, mistõttu tuhasus alla 0,5%. Restkolde puhul kukuvad põlemata söed läbi resti alla külma tuhasahtlisse, mistõttu see osa kütusest jääb põlemata!
Minul ei kuku, kõik põleb ära! Kaminal rest põhjas. Kui mul umbkoldega ahju tuhka jääb, jääb suur kogus sütesid põlemata.
* vajalik põlemisõhu hulk on täpselt suunatud ja doseeritud
Restkoldel ei ole või?
* süttib paremini (NB! Alati pealt süütamine!)
Restkolle ei sütti või?
* tuhka ei pea ennem ahjust välja võtma kui ....
Restkoldel peab või?

Või sain ma millestki valesti? Ma lähtusin sellest, et arutelu teema on umb versus restkolle.

keemik kirjutas:*

Või sain ma millestki valesti? Ma lähtusin sellest, et arutelu teema on umb versus restkolle.

Sina said aru, aga panustatud on nendele, kes ei saa millestki aru.

Millised eelistused olid enne 1985 aastat?
Ja pole ju kirjas, et restkolde ees, ehk hoopis lahtise kamina ees?

Tõesti. 1977. aaasta Saksa raamatus kästakse tuhk eemaldada iga kütmiskorra eel.

Huvitaval kombel käivad näiteks Soomlased oma mistahes koldeid testimas ikka
Kesk- Euroopas, seda siin foorumiski märgitud. Miks ei ole vastupidi? Eks see
ole ikka tunnustuses ja autoriteedis kinni. Mind kimbutab mõte, kas poleks otstarbekam ikka atoriteetidest eeskuju võtta, kui neist, kes ise autoreiteeide
jutul käivad?

Ma tegelikult ootasin teemat püstitades umbkolde spetsialistide argumente, mitte restkollete ehitajate mitte midagi ütlevaid kommentaare? Parem on kui teemast räägivad ikkagi spetsialistid kes reaalselt ka umbkolletega ahjusid on ehitanud ja neid kogemusi siin ka jagavad.
Teiendavaks infoks, et restkoldega ehitatakse (ehitati) Saksas mitme põlemisainega köetavad ahjud millel siis ees samuti klaasuks. Kütta võib neid puuga, (kivi)söega või brikettidega.

looder54 kirjutas:Eks see
ole ikka tunnustuses ja autoriteedis kinni. Mind kimbutab mõte, kas poleks otstarbekam ikka atoriteetidest eeskuju võtta, kui neist, kes ise autoreiteeide
jutul käivad?

Ühe sõna kolm versiooni.

Siin foorumis on ka jutuks olnud, et soomlased käivad Ameerikas testimas. Hiljuti Austriaga koos.
Teine põhjus on, et neil puudub vastav labor. Väike riik, nagu meiegi.
Kolmas põhjus on, et testid oleksid sarnase metoodikaga sarnastes tingimustes.

Pealegi on nende tulemused osutunud väga heaks.

Just, Rokikas, näpud värisesid suurest erutusest sõna "autoriteet" kirjutades. Jah, veidi labane, on mul selle üle nalja visata, aga mis teha, olen jõrm mees siis

Aga miks mina ei või kommenteerida ja küsida ja arutleda? Kui tahetakse foorumit, kus vaid 25 ahju ehitanud pottsepp saab sõna võtta, siis tehke selline kinnine foorum. Korralik põhikütteahi on suur investeering (kallim kui katel või pelletikamin või õhksoojuspump), ma tahaks selgeks saada, mis on parim! Jah, ma pole praktiseeriv pottsepp, kuid siiski, eluaeg ahjusid kütnud, ladunud ühe välikamina, renoveerinud kaks pliiti, ladunud ühe pitsi, lammutanud ühe ahju ja ühe pliidi/soemüüri, lugenud, uurinud vaadanud, avatud uuele infole.

Mis puudutab Tulikivi uuringuid Kesk-Euroopas, siis kui nii on, on loogika lihtne: lase testida enda tooteid seal, kuhu sa tahaksid neid müüa

keemik kirjutas:
Mis puudutab Tulikivi uuringuid Kesk-Euroopas, siis kui nii on, on loogika lihtne: lase testida enda tooteid seal, kuhu sa tahaksid neid müüa

Annes laseb ka oma tehase pottidest, vana umbkoldega vanu pottahjusi Tartus, mitte Saksamaal "testida"

Ja seda vana umbkolde ehitamist õpetatakse veel edasi.

Räägiks ikkagi käsitsi ehitatavatest ahjudest! See, et kuskil tehases toodetakse ahjusid ning mingi standardi järgi katsetatakse kompetentse omavas laboris ei puuduta vähemalt minu hinnagul mitte kuidagi moodi Eesti pottseppi. Oma kogemustele tuginedes saan öelda, et ei ole näinud mitte ühtegi nii rumalat tootjat kes ei oleks enda tehases kohapeal loonud võimekust oma tooteid testida enne kui sertifitseeritud laborisse kalleid mõõtmisi üldse tegema minnakse. Miks kulutada suur summa raha mõõtmistele Saksamaa või Austrias laborites saamaks teada, et projekteeritud ahjud ei vasta EN 15250 nõuetele? Varem või hiljem tõenäoliselt lõpeb selline tegevus ettevõtja pankrotiga.

EN 15250 Soojust salvestatavate soojusallikate tootmisreeglid

Mis siit aru peab saama? Ma ei saanud küll midagi aru.

Minu erialal on keerulised mõõtmised kasulikum osta sisse laborist, mis on spetsialiseerunud, kui osta paari mõõtmise jaoks kallis aparatuur. Parem käia 10000 euroga Austrias mõõtmas, ja leida, et ei sobinud, kui osta 1000000 eest aparatuur ja mõõta ja saada aru, et ikka ei vasta nõuetele. Või veel hullem, mõõdad, et sobis, aga Austria ütleb, et kuulge, te peate ikka meil ka mõõtma, sest me kiusu pärast ei tunnista teie laborit, olgu sel kasvõi ISO 170025 vastavuse sertifikaat: ISO/IEC 17025 General requirements for the competence of testing and calibration laboratories.

Ma arvan, et see ei ole nii üksnes farmaaatsias!

See on nüüd küll tänu väärt kui asjatundja toob üheselt välja EN-umbkolde eelised.
See annab isegi mittepottsepale (nagu Keemik näiteks) korraliku ülevaate millisest eimillegist mõned ennast puhevile ajavad nagu puhvis kuked. Eriti meeldib mulle see EN-umbkolde eelis -

Andrus Schults kirjutas: * tuhka ei pea ennem ahjust välja võtma kui ukse alumisest servast koldepõhjani jäävast ruumist ei ole täitunud max. 50%. Näiteks kui koldepõhi on all 12cm siis võib tuhka koguneda 6cm jagu enne kui vajadus kollet puhastada.

Kui mu ämm näeks et ma sellisesse tuhahunnikusse üritaks puid laduda siis pääseksin ahjude näppimisest tema juures ilmselt igaveseks. Aga noh, ega ta pole EN inimene ka vaid CCCP väljalaskega.

See 6 sentimeetri kõrgune tuhakiht on siis ainuke eelis näiteks just Unibuildi kolde ees? Või oskab Andrus Koidu kombel lisada ka sellise eelise:

Koit kirjutas:Kütmise ajal ei ole vaja mingit õhuresti reguleerida, kuna optimaalne õhuvõtt on arvutatud vastavalt kütuse kogusele. Welsis öeldi, et enamus ehitatavaid koldeid on varustatud elektroonilise plokiga, mis pealeantavat õhku reguleerib.

Proovige omale asi enne selgeks saada kui seda esitama hakkate ja jätke senikski jutt mingist imelisest mitme aastasest edumaast

Welsis öeldi Selle jutu põhjal siis tuli Koit ja kaks tundi peale maandumist oli juba nii hoos, et kustutas foorumit.

eino , misasja... päris vinged eelised välja laoutud

kaminahi kirjutas:

keemik kirjutas:


Ja seda vana umbkolde ehitamist õpetatakse veel edasi.

............................................
See pole veel midagi, et õpetatakse... Vaata ma ehitasin abi korras ühele tädile V koldega, klaasuksega krohvitud ahju. Tuli, aga tema sugulane ...või keegi kohale hiljem ja tegi tädile ajupesu, et ahi peab olema umbkoldega, malmukse ja plekikestaga. Ja lõhkusid selle ahju maha, enne kui sinna tuld sai proovida. Vat see on ikka TASE!!

Kas austatud härra ise siiralt usub nendesse "argumentidesse"? Kas nendele väidetele saab mingi nime taha kirjutada, kelle sulest või suust need pärinevad, kui siin pole originaalesitajaga tegu?

Andrus Schults kirjutas: * halupuud põlevad alati lõpuni ära, mistõttu tuhasus alla 0,5%. Restkolde puhul kukuvad põlemata söed läbi resti alla külma tuhasahtlisse, mistõttu see osa kütusest jääb põlemata!

* tuhka ei pea ennem ahjust välja võtma kui ukse alumisest servast koldepõhjani jäävast ruumist ei ole täitunud max. 50%. Näiteks kui koldepõhi on all 12cm siis võib tuhka koguneda 6cm jagu enne kui vajadus kollet puhastada.

Halupuud põlevad lõpuni ära ka 6cm tuha sees?? Ei põle.

Robi 1 kirjutas: See pole veel midagi, et õpetatakse... Vaata ma ehitasin abi korras ühele tädile V koldega, klaasuksega krohvitud ahju. Tuli, aga tema sugulane ...või keegi kohale hiljem ja tegi tädile ajupesu, et ahi peab olema umbkoldega, malmukse ja plekikestaga. Ja lõhkusid selle ahju maha, enne kui sinna tuld sai proovida. Vat see on ikka TASE!!

See võis ikka hirmus olla, mul on südamest kahju

Saksamaa on suur ja lai. 1985 aastal käis Ida- ja Lääne-Saksamaa vahelisel ideoloogiarindel hirmsam andmine kui täna siin umkolde pooldajate- vastaste vahel. Vaevalt kapitalistlikud ja sotsialistlikud pottsepadki ühte meelt olid. Velteni linnas asuvas Kahhelahju ja Keraamika Muuseumis (http://www.ofenmuseum-velten.de/) on üks tüüpiline tolle aja ahjuke kogu oma sisemise iluga. Kolde põhjas asub rest ja kütta võis tahke kütusega. Kord ühe eaka pensionärist pottsepaga juttu ajades küsisin, palju ta elu jooksul neid on ehitanud. „Tausende” oli kiire vastus. Ühe taolise küttekolde ehitus kestis 2, maksimaalselt 3 päeva, sealt need tuhanded tulidki.
Täna, arvan ma, tehakse seal kõike. On traditsioonid au sees , on normatiivide kummardajad, on isetegevust. Ja elu edeneb. Ärge pange oma EN (ja p----täis numbreid)-ga elu arengut seisma. Saate kogu maa ühtlaselt kaetud pildil näha olevate ahjudega ja olete siis õnnelikud?
Küsisin sakslaste arvamust meil mõni aasta tagasi teravalt päevakorral olnud ahjukütte keelustamise kohta. Neil ei ületanud see Poola eurosaadiku väljaütlemine uudiskünnistki. „Las ta kireb, tal on see õigus ja talle makstakse selle eest hästi., aga meil on oma riik ja katsume ise oma tarkusega toime tulla.” oli vastus.

heints kirjutas:

Robi 1 kirjutas: See pole veel midagi, et õpetatakse... Vaata ma ehitasin abi korras ühele tädile V koldega, klaasuksega krohvitud ahju. Tuli, aga tema sugulane ...või keegi kohale hiljem ja tegi tädile ajupesu, et ahi peab olema umbkoldega, malmukse ja plekikestaga. Ja lõhkusid selle ahju maha, enne kui sinna tuld sai proovida. Vat see on ikka TASE!!

See võis ikka hirmus olla, mul on südamest kahju

Ühes Eesti linnas ostis heal järjel peremees naabri suhteliselt uue maja ära ja kui müüja paari aasta pärast tahtis tuttavale oma eelmist maja eemalt näidata, siis pidi toolilt maha kukkuma. Peremees oli maja maha lõhkunud, grilli ja basseini asemele teinud, ütles, et vaade nüüd hulga parem. Seega võib veel hullemini minna, Robil ehitati vähemalt teine ahi asemele

Vabandust, jälle üks teemast mööda postitus juures

PS.Kas nüüd pakub Hr.Schults ka EN umbkoldeid?

See ida ja lääne võrdlus on väga hea! Saksamaal on piirkondi kus on ajalooliselt peale halupuudele alati ka ahjudes pruunsütt põletatud. Selleks, et seda teha on ahjus rest hädavajalik. Kordan veelkord, et EN 15544 puhul räägime me halupuudega köetavatest ahjudest. Soovitan pottseppadel ka kogemusi vahetada Ida-Virumaa meistritega kus leiab kindlasti Saksa ida-läänega paralleele.
See jutt, et pottsepad peaksid igat restiga koldetüüpi enne ehitamist kuskil laboris 10000 euro eest mõõtma on täiesti absurdne.
Restkolde spetsialistid võiksid siia lisada info kui pika lõõrisüsteemi võib ehitada 112 liitrise põhjarestiga kolde taha?
Kas saab ka ehitada restiga kolde 252 liitrise ja kui pikk on siis lõõristik?

Alles üleeile rääkis lp Hannes Rumm raadios kuidas Eesti ajakirjanikud mõtlesid välja selle ahjude keelustamise uudisnupu, mis ka siis siit Euroopasse jõudis? Klikke ju vaja kuidagi müüa ja loo välja mõelnud ajakirjanikud said sellega ka hakkama. Murega ahjude tuleviku pärast ei ole sellel lool aga midagi pistmist. Tegelikult ei plaani ka keegi kuskil kaugel Brüsselis ahjusid keelustada!

Kas kolded on tulevikus põhjarestiga või restita ei ole ju nii-nii teema mille pärast kakelda. Mõlemal juhul ehitab ju selle kolde pottsepp! Isiklikult arvan, et jäädakse ehitama ja kasutama mõlemaid variante nagu Ameerika demokraatias (vabariiklased vs demokraadid).