Väiksem projekt, kaitselülitite valik jne.

[googol]

Tere, loodetavasti oskab mõni pädevam elektrik või elektriala spetsialist mind natukene nõustada.

Oleks vaja nõu automaatkaitselülitite valiku ja liinide jaotamise asjus. Iseenesest ei ole tegu väga suure ja ilmtingimata hädavajaliku muudatusega ühes hoones. Plaan oli välja vahetada vanad veneaegsed kahesoonelised alumiiniumkaablid, aga kui olin välja selgitanud maja elektriskeemi, siis oli ilmselge, et kaablite vahetamisest jääb väheks. Samas ei taha segaseks ka minna, et iga tuba eraldi liini alla jne... siinkohal olekski nõu vaja.

Lihtsustatud maja plaan koos praeguse skeemiga.


Boiler ja pesumasin asuvad vannitoas kumbki eraldi liinidega, ning pliit ja kubu on köögis samuti eraldi liini all. WC ja vannitoa valgustus on B16 kaitselüliti all, sama liini all kus köök jne...

Tubades A,B,C ja D pole ühtegi kohtpaigaldist peale televiisorite, digibokside, valgustuste, muusikakeskuste ja ruuteri. Peamiselt leiavad kasutust ainult televiisorid ja valgustus ning ka ruuter. Aeg ajalt on kasutusel ka tolmuimeja. Samas peaks arvestama siiski võimalusega, et nendes tubades võib tulevikus kasutusel olla mõni suurema käivitusvooluga seade nagu ketaslõikur vms.

Köögis ja kuuri all asuvad külmkapid (1 kummasgi), köögis veel lisaks televiisor, digiboks, veekeetja, mikrolaineahi ja valgustus. Pööningul, keldris ja kuuris on ainult üks valgusti, kuid kuuris olevast pistikupesast võib aeg ajalt vaja minna võimsamate seadmete käivitamiseks voolu. Viimati sai veneaegne õunte purustaja sealt toidet, mis töötas korraliku kahefaasilise mootoriga.

Majas pole ühtegi RVK-d ja maandatud on ainult elektripliit,boiler ja pesumasin. Tubades B ja C sai hiljuti tehtud remont, selle käigus paigaldasime ka 3x2,5 kaablid. Toas D tehti remont palju varem ning sinna paigaldati 2x2,5 kaablid. aga probleem on siiski selles, et need kolm tuba on 6 amprise kaitselüliti taga... ime, et siiamaani pole rakendunud. Samuti tuba D-st jookseb läbi kahesooneline kaabel, mis tuleks asendada kolmesoonelisega, et tubadesse B ja C saaks maanduse pistikupesadesse ja valgustitele.

Pesumasin, boiler ja pliit+kubu on minu arust mõistlik jätta eraldi liinidele ja neile tasuks lisada ka RVK. Boiler on samas C10 kaitsme taga, boiler võtab umbes 2KW. Kas taoliste majapidamises kasutusel olevate boilerite jaoks on mõistlikum B või C tunnusjoonega kaitse?

Suurem peavalu on ülejäänud liinide jaotamisega... probleemiks on ka eelarve, niiet enamus tubade valgustuse ja pistikupesade eraldi liinide alla viimine oleks omaette ooper.

Kas on üldse mõtet tubasid lahku lüüa, või tasuks jätta nii nagu on ja piirduda RVK lisamise, mõne kaitselüliti ning kaablite välja vahetamisega?

Iseenesest oleks hea kui ka külmkappidele saaks RVK lisatud.

Ja ehk oskab keegi öelda, miks pole kaitselüliti C6-e termiline vabasti siiamaani rakendunud, isegi kui täiskoormusel on kolmes toas kokku tarbivus umbes 2000W või enamgi olnud?

Tänud kõigile, kes on valmis aitama.

[Küülaline]

Majas pole ühtegi RVK-d ja maandatud on ainult elektripliit, boiler ja pesumasin ... boilerite jaoks on mõistlikum B või C ... miks pole kaitselüliti C6-e termiline vabasti siiamaani rakendunud, isegi kui täiskoormusel on kolmes toas kokku tarbivus umbes 2000W

1. Alustaks kõigepealt kilbist, kuidas see maandus on tehtud ja ühendatud (PEN ja PE teema).
2. KÕIK pistikupesi sisaldavad liinid tuleb kaitsta RVK-ga.
3. Boilerite ja teiste kuumutusseadmete jaoks B väga sobiv.
4. Koduses majapidamises valitakse üldiselt kaitse nimivool kaabli järgi. Kui 2,5mm², siis max 16A ja kui 1,5mm², siis max 13A.
5. 6A kaitse peab rakenduma 1,45x nimivooluga, 2kW ongi peaaegu täpselt 8,7A, ju see siis piiri peal töötab.

[trebla]

väike täpsustus

kaitse peab kindlasti rakenduma 1,45x nimivooluga hiljemalt tunni aja jooksul (ja kilbis temperatuur sealjuures 30 °C)
Ju siis ei koormatud tundi aega jutti. Muidugi ei saa välistada võimalust, et see konkreetne kaitse on lihtsalt tuksis.

Mõistlik on hoida laevalgus ja pistikud eraldi kaitsmete all, kui üks lööb välja, siis teine jääb sisse ja ei pea käsikaudu pimedas viga otsima. Samas iga tuba veel omakorda eraldi pole vaja - seal pole nii suurt tarbimist, et kaabli taluvusvõimet ületaks (ja ilmselt ka ei tule, sest see tarbitud elekter tuleks ju lõpuks ka kinni maksta).
Suurem tarbimine on tavaliselt köögis, aga see pole reeglina pikaajaline (v.a. pliit ja ahi) seega pliit ahjuga ja muud köögipesad võiks eraldi liinidel hoida, ...
Eraldi liinide arvuga pole tõesti mõtet aga ka üle pingutada.
See kuurialune võimas 16 A pistik võiks ju lausa kolmefaasine olla, ja vähemalt C tunnusjoega.
Samas pole mainitud liigpingekaitset, mis on vajalik sellel päeval, kui välk kuhugile (kasvõi lähedale) sisse lööb (või on vanajumalaga tehtud leping, et ei löö?)

[Külaline]

Majas pole ühtegi RVK-d ja maandatud on ainult elektripliit, boiler ja pesumasin ... boilerite jaoks on mõistlikum B või C ... miks pole kaitselüliti C6-e termiline vabasti siiamaani rakendunud, isegi kui täiskoormusel on kolmes toas kokku tarbivus umbes 2000W

1. Alustaks kõigepealt kilbist, kuidas see maandus on tehtud ja ühendatud (PEN ja PE teema).
2. KÕIK pistikupesi sisaldavad liinid tuleb kaitsta RVK-ga.
3. Boilerite ja teiste kuumutusseadmete jaoks B väga sobiv.
4. Koduses majapidamises valitakse üldiselt kaitse nimivool kaabli järgi. Kui 2,5mm², siis max 16A ja kui 1,5mm², siis max 13A.
5. 6A kaitse peab rakenduma 1,45x nimivooluga, 2kW ongi peaaegu täpselt 8,7A, ju see siis piiri peal töötab.

1. Majaväline peakilp:


Paljas maanduskaabel jookseb peakilbist otse maa sisse ning tuleb maja seina juurest maa seest välja ning läheb majasisesesse kilpi. Seda kahjuks ei tea kas kuskil vahepeal ka maandusvarras on, aga saaks ilmselt järgi uurida. Kui maanduskaabel kogu tee pikkuses ( umbes 7 meetrit ) meetrisügavusel peakilbist maja kilpi veetud on , siis ei ole ilmselt maandusvardal eraldi mõtet ka.

Majasisene kilp:

(1F Kaitselülitite järjestus on sama, mis esimesel joonisel).

PEN, maandus ja neutraaliühendused jäävad mulle natukene segaseks... ilmselgelt oleksin ma pidanud alustama peakilbist oma projektiga, aga kuna alles eelmine suvi pandi uus kilp ja kogu möll, siis arvasin, et asi on ikka õieti tehtud. Võta näpust...


2. Minu viga... ajasin sassi. Kohtkindlate paigaldiste puhul just ei ole RVK kõige olulisem. Kui on külmkapi jaoks pistikupesa ja selle pistikupesa taga on 10 aastat ainult külmkapp, siis pole RVK-l erilist mõtet. Kuid kindluse mõttes on loomulikult parem kui kõik pistikupesad on RVK-dega.

4. Sellest ma saan aru, aga pole ju mõtet nt. panna 16A kaitselülitit, kui selle liini all kunagi üle 2000W tarbivust pole, või ma eksin?

@ trebla

Jah vb. tõesti on see kaitse tuksis omadega, aga vb. on lihtsalt piiripeal. Kes seda teab...

Igatahes oled hüva nõu andnud.

Kuurialune pistikupesa on sama liini peal kus tuba A, köök ja koridorgi. Köögis on ju mitu pistikupesa samal liinil ja ka toas A. Niiet tegu pole ainult ühe pistikupesaga 16A kaitselüliti taga Kolmefaasiline pesa võiks muidu hoones olla jah, aga lihtsam oleks see 3F pesa otse kilbi juurde tekitada, et ei peaks hakkama vedama mööda poolt maja kallist kaablit

Liigpingekaitset meil ei ole jah minu teada... alla kilomeetri kaugusel on aga suur punane katlamaja korsten. Kui lööb, siis lööb alati sinna ( ka harv juhus kui üldse lööb ). Meil on naabruskonna madalaim maja, niiet äikseoht on suhteliselt väike. Siiamaani pole veel midagi läbi löönud.

[Küülaline]

1. arvasin, et asi on ikka õieti tehtud. Võta näpust...
2. kindluse mõttes on loomulikult parem kui kõik pistikupesad on RVK-dega.
4. pole ju mõtet nt. panna 16A kaitselülitit, kui selle liini all kunagi üle 2000W tarbivust pole
5. Siiamaani pole veel midagi läbi löönud.

1. On küll õigesti tehtud.
2. Mitte kindluse mõttes, vaid on selline NÕUE.
4. On ikka mõtet panna 16A, just väiksemat ei ole mõtet panna.
5. Seda suurem tõenäosus on, et varsti lööb. Sellist mõtetki ei tuleks pähe, et kilomeetri kauguse katlamaja peale loota. Ja me ei räägi siin majale ehitatud PIKSEKAITSEST, vaid liigpingekaitsest peakilbis.
See on väga levinud vale arusaam, et 6A kaitse peab rakenduma 6A korral. Tegelikult on vastupidi, 6A tähendab, et 6A korral ei tohi kaitse mitte kunagi rakenduda.

[simpson]

Puitelamu puhul on lisaks liigpingepiirikule soovitav ka lisada tuleohutuse tagamiseks 500mA rvk, projekteerija tavaliselt seda ei unusta. Sel suvel purustas äike mul maal teleka ja digiboksi ja ühe kliendi juures kogu elektroonilise kodutehnika.Ei ole koonerdamine kokkuhoid.

[Küülaline]

soovitav ka lisada tuleohutuse tagamiseks 500mA rvk, projekteerija tavaliselt seda ei unusta

Ei ole vajalik meie TN-C-S süsteemi puhul.

[googol]

1. arvasin, et asi on ikka õieti tehtud. Võta näpust...
2. kindluse mõttes on loomulikult parem kui kõik pistikupesad on RVK-dega.
4. pole ju mõtet nt. panna 16A kaitselülitit, kui selle liini all kunagi üle 2000W tarbivust pole
5. Siiamaani pole veel midagi läbi löönud.

1. On küll õigesti tehtud.
2. Mitte kindluse mõttes, vaid on selline NÕUE.
4. On ikka mõtet panna 16A, just väiksemat ei ole mõtet panna.
5. Seda suurem tõenäosus on, et varsti lööb. Sellist mõtetki ei tuleks pähe, et kilomeetri kauguse katlamaja peale loota. Ja me ei räägi siin majale ehitatud PIKSEKAITSEST, vaid liigpingekaitsest peakilbis.
See on väga levinud vale arusaam, et 6A kaitse peab rakenduma 6A korral. Tegelikult on vastupidi, 6A tähendab, et 6A korral ei tohi kaitse mitte kunagi rakenduda.

1. Natukene segadusse ajav on see juhistiku värk... kui ma ei eksi, siis peaks olema tegemist TN-C-S juhistikuga siin, jah? Kui PE ja N latid jooksevad niikuinii peakaitsme kõrval olevas kontaktis kokku, siis milleks nad veel eraldi sillatud on?

2. Firmas kus ma töötasin, rõhutati küll seda, et kohtkindlate paigaldiste puhul ei ole RVK ette nähtud, sest kui seadme kest on juba maandatud läbi maandusjuhtme ning seda seadet sellest pistikupesast enam ei eemaldata, siis ei ole RVK-l mingisugust otstarvet selles osas. Vb. hoiti kokku lihtsalt... ei oska öelda.

4. Niiet kui mul on 16A kaitselüliti taga ainult 2KW max koormus ja ütleme, et tekib lühis, aga lühisvool ei ületa 50A, siis ei ole sellest kaitselülitist mingit tolku ju. Termiline vabasti jah rakenduks, aga see pole just kõige turvalisem lahendus rakendumiseks kuluva ajalise perspektiivi alt.

5. Pole siiani kogemusi olnud liigpingekaitsme paigaldamisega... ilmselt pole see eiteamilline kunst. Tean, et piksevardaga pole sellel mingit pistmist, aga vanakuradiga tehtud lepingu alusel kandub tema ametikoht mulle üle kui ta tõesti minu poole peaks välguga sirutama.

6A juures küll mitte, aga 9A juures juba peaks... see 2KW oli rohkem umbkaudne näide. Tavaliselt on C6 lüliti taga 1KW, aga kui tolmuimeja otsa panna on kohe ~2,3KW nagu naksti.

@ simpson,

Sul võib õigus olla... aga äikest ma ei karda. Ma parem ei hakka rääkima oma äikesefantaasiatest. Kus maakoht asub ka kui saladus ei ole?

[trebla]

Puitelamu puhul on lisaks liigpingepiirikule soovitav ka lisada tuleohutuse tagamiseks 500mA rvk, projekteerija tavaliselt seda ei unusta. Sel suvel purustas äike mul maal teleka ja digiboksi ja ühe kliendi juures kogu elektroonilise kodutehnika.Ei ole koonerdamine kokkuhoid.

300 mA, tahtsid sa ilmselt öelda. (500 mA olen näinud ainult paar korda, need läksid raudteele).
Kui see pearikkevoolukaitsmeks panna, siis kaitseb see ära selliste isolatsioonirikete eest, kus maasse/konstruktsiooni või kaitsejuhti minev lühisvool ei lähe veel nii suureks, et kaitselüliti ise rakenduks, ja see väike lühisvool tekitaks pikapeale puidu süttimise. Seda ahelates, kus 30 mA inimeste kaitseks mõeldud RVK-sid ei ole (muidu rakenduks ju need).

Õige paigaldusjärjekord oleks kusjuures vastupidine.

Pealülitist peaks võimalikult jäme ja lühike kaabel/latt minema liigpingepiirikutele, nende teisest otsast võimalikult jäme ja lühike juhe otse maandusesse/peamaanduslatile.
Seda sellepärast, et just seda ahelat pidi liigub pikse sisselöögil kõige tugevam vool - kiloamprites.

Piiriku klemmidelt tuleks võtta siis ülejäänud paigaldise toide. See vool ei ületa ju enam 20 A.
Vist on kombeks, et kilbi sisejuhtmestik on vähemalt 6 ruuduse ristlõikega - kas miski selline nõue on, ei tea öelda.

Aga lisada võib ikka meeldetuletuse projekti olemasolu ja nõuetekohasuse tunnistuse vajaduse kohta.

[trebla]

...

2. Firmas kus ma töötasin, rõhutati küll seda, et kohtkindlate paigaldiste puhul ei ole RVK ette nähtud, sest kui seadme kest on juba maandatud läbi maandusjuhtme ning seda seadet sellest pistikupesast enam ei eemaldata, siis ei ole RVK-l mingisugust otstarvet selles osas. Vb. hoiti kokku lihtsalt... ei oska öelda.

4. Niiet kui mul on 16A kaitselüliti taga ainult 2KW max koormus ja ütleme, et tekib lühis, aga lühisvool ei ületa 50A, siis ei ole sellest kaitselülitist mingit tolku ju. Termiline vabasti jah rakenduks, aga see pole just kõige turvalisem lahendus rakendumiseks kuluva ajalise perspektiivi alt.

5. Pole siiani kogemusi olnud liigpingekaitsme paigaldamisega... ilmselt pole see eiteamilline kunst. Tean, et piksevardaga pole sellel mingit pistmist, aga vanakuradiga tehtud lepingu alusel kandub tema ametikoht mulle üle kui ta tõesti minu poole peaks välguga sirutama.

2. See pole sul tööstusobjekt, RVK-d peavad olema kõigis pistikute ees, mis on kohtades (elamud, asutused), kuhu tavaisikud ligi pääsevad.
4. Kaitselüliti peab olema piisavalt tundlik, et rakenduks hetkeliselt liini lõpus toimuva lühise peale. Selles suhtes on sinu 6 A õigustatud. Pikad pikendusjuhtmed on seetõttu kurjast, seda enam peab kasutama ka rikkevoolukaitsmeid.
5. Mitut inimest sa isiklikult tead, kes on saanud surma RVK puudumise tõttu?
Mitut inimest sa isiklikult tead, kellel on midagi läbi läinud piirikute puudumise tõttu?
Kumb number on suurem?
Kumba seadet paigaldatakse siis järelikult liiga vähe?

[Küülaline]

kui seadme kest on juba maandatud läbi maandusjuhtme ning seda seadet sellest pistikupesast enam ei eemaldata, siis ei ole RVK-l mingisugust otstarvet ... tekib lühis, aga lühisvool ei ületa 50A, siis ei ole sellest kaitselülitist mingit tolku ju

Kordan veelkord, ei ole vahet kas mingi seade on pistikupesas või ei ole. Kõik pistikupesi sisaldavad liinid PEAVAD OLEMA kaitstud RVK-ga.
Miks sa arvad, et lühisvool ei ületa 50A? Siis tuleb see lühisvool teada saada, mitte panna igaks juhuks B6 kaitseid.

[googol]

...

2. Firmas kus ma töötasin, rõhutati küll seda, et kohtkindlate paigaldiste puhul ei ole RVK ette nähtud, sest kui seadme kest on juba maandatud läbi maandusjuhtme ning seda seadet sellest pistikupesast enam ei eemaldata, siis ei ole RVK-l mingisugust otstarvet selles osas. Vb. hoiti kokku lihtsalt... ei oska öelda.

4. Niiet kui mul on 16A kaitselüliti taga ainult 2KW max koormus ja ütleme, et tekib lühis, aga lühisvool ei ületa 50A, siis ei ole sellest kaitselülitist mingit tolku ju. Termiline vabasti jah rakenduks, aga see pole just kõige turvalisem lahendus rakendumiseks kuluva ajalise perspektiivi alt.

5. Pole siiani kogemusi olnud liigpingekaitsme paigaldamisega... ilmselt pole see eiteamilline kunst. Tean, et piksevardaga pole sellel mingit pistmist, aga vanakuradiga tehtud lepingu alusel kandub tema ametikoht mulle üle kui ta tõesti minu poole peaks välguga sirutama.

2. See pole sul tööstusobjekt, RVK-d peavad olema kõigis pistikute ees, mis on kohtades (elamud, asutused), kuhu tavaisikud ligi pääsevad.
4. Kaitselüliti peab olema piisavalt tundlik, et rakenduks hetkeliselt liini lõpus toimuva lühise peale. Selles suhtes on sinu 6 A õigustatud. Pikad pikendusjuhtmed on seetõttu kurjast, seda enam peab kasutama ka rikkevoolukaitsmeid.
5. Mitut inimest sa isiklikult tead, kes on saanud surma RVK puudumise tõttu?
Mitut inimest sa isiklikult tead, kellel on midagi läbi läinud piirikute puudumise tõttu?
Kumb number on suurem?
Kumba seadet paigaldatakse siis järelikult liiga vähe?

Huvitav küsimus...

Noh, isiklikult ei tea ma ühtegi inimest, kes oleks üldse elektri kätte ära surnud. Ja ausalt öeldes ma pole vist kunagi kuulnud ühegi tuttava või sugulase käest, et äike oleks mõne seadme ära lõhkunud. Hirm on küll kõigil suur kui väljas müristab, et oi kurat nüüd lööb midagi läbi... tuhkagi. On ka olnud juhtumeid, kus peale äikest mõni seade nagu näiteks telekas ei tööta ja jälle ajatakse äikese kaela, ent pärast on välja tulnud, et hoopis puldil said patareid tühjaks vms.

Siiski ma pakuks, et piiriku paigaldamine hoiab rohkem kahju ära, kui just pole väikseid lapsi või mõnda muud poolearulist ringi jooksmas, kes mingil põhjusel sõrmi pistikupessa tahaks ajada. Ja kuigi RVK-d on enamasti ettenähtud pistikupesadele võib sama hästi mõni loll enda sõrme pirni vahetades pista lambi soklisse olles samal ajal maandatud jalgupidi. Samuti võib mingi juhuse läbi ükskõik kuidas, keegi kogemata läbi lõigata või läbistada mõne pinge all oleva kaabli isoleerimata tööriistaga. Sellisel juhul peaks muidugi suhteliselt kiiresti ka rakenduma kaitselüliti, aga siiski... sellise loogika järgi peaks RVK terve majapidamise peal olema.

Kõik need juhtmed ja kaablid ja kaitsmed on minu arust üldse ajast ja arust... Tesla oli õigel teel juhtmeteta elektri otsinguil.

[Külaline]

....
Kõik need juhtmed ja kaablid ja kaitsmed on minu arust üldse ajast ja arust... Tesla oli õigel teel juhtmeteta elektri otsinguil.

Mikrolaineahjus on juhtmeta elekter täitsa olemas. Tuleb ainult ahju mõõtmeid suurendada maja mõõtmeteni ja siis sinna sisse kolida..

[simpson]

Vaatasin eile postkasti potsatanud projekti, milles kortermaja peakilbis on piirik tüüp T2 ja kõigis jaotuskilpides ka piirik tüüp T2, milleks seda asja siis dubleerida? Äikesekahju said Põhjaka k. ja Peetri k.
Kas kellelgi on ka piirikutest kasu olnud? Pole kunagi õnnestunud isegi läbipõlenud elementi vahetada.

[trebla]

Vaatasin eile postkasti potsatanud projekti, milles kortermaja peakilbis on piirik tüüp T2 ja kõigis jaotuskilpides ka piirik tüüp T2, milleks seda asja siis dubleerida? .....

- Küsi projekteerijalt järgi (ja anna siin ka teada). Muide, mis piirikute tüübitähiseks on kirjutatud?

- põhimõtteliselt võiks see isegi loogiline olla, kui kuskil hoone elektrisisendi juures on veel T1 piirikud (kuskil Saksamal nägin T1 piirikuid koos nende sulakatega lausa maja välisseinal läbipaistva kaanega plommitud karbis, sel juhul pksevooluimpuls majja üldse ei satu). Standardi järgi soovitatakse T2 piirikuid iga 30 m järel korrata. Järgmised võivad juba tunduvalt väiksema lahendusvooluga olla, kuid erilist hinnavahet neil täna vist pole.

- veel on variant, et projekteerija tegutseb paarkümmend aastat vanade prantsuse/itaalia standardite järgi (talle on kätte sattunud mõni vana Schneider'i või Legrand'i/Klinkmanni materjal (seal vanasti piksevoolupiirikuid ei tuntud, laoti lihtsalt 8/20 impulsile mõeldud varistore ritta, sisendsse võimsamaid), aga see on vähetõenaoline, siis ta ei kasutaks tähistust T1).

- ja siis veel on variant, et projekteerija tegi lihtsalt copy/paste kahest erinevast projektist, asjasse süüvimata.

Kas kellelgi on ka piirikutest kasu olnud? Pole kunagi õnnestunud isegi läbipõlenud elementi vahetada.

- Need kellel piirikutest kasu on olnud, enamasti seda ise ei tea, sest neil on lihtsalt kõik korras.
Imax=20 kA piirikuid olen läbipõlenuna näinud. Suuremaid mitte. Mulle on räägitud ka liiga väikese järelvoolu lahutusvõimega T1 sädemikpiirikute (MC 50 B) ahela sulakate läbipõlemisest - järelikult need piirikud rakendusid, st kaitsesid .