Ehitusfoorum

Olen lugenud, et katla temperatuur võiks olla 80-90C aga kuidas on seda temperatuuri võimalik saavutada kui rõhk katlas tõuseb minu pelletkatlal 67C juures 1,6 BAR edasine temperatuuri tõstmisel peaks rakenduma juba paisupaagi kaitseklapp? Veel üks mure on suitsugaasidega mis tunduvad liiga madalad olevat, et korstent säästa. Mõneti oleks ilmselt võimalikk tõsta suitsugaaside temperatuuri turbulaatori eemaldamisega katlast, mis omakorda viib katla kasuteguri alla. Kas kellelgi äkki kogemusi selliste probleemidega ja oskab aidata.

Sinu temperatuuridest ei saa aru, mis on siis praegust suitsgaasi temperatuur????? Millisest katlast üldse juttu jne.....

Et rõhk liiga viga ei teeks, on küttesüsteemides paisupaak. Ju on siis valed reguleeringud. Kaitseklapp on viimane meede. (1,6 bar on madal rõhk)
Temperatuuri saavutad kütmisega. Kui ei küta siis ei saavuta ka midagi.
Mõõda oma temperatuur korstna otsas ja kui saad siis korstna jalas katla väljundi juures. Kui korstna otsas on alla 100 kraadi siis võib olla madal.

Suitsugaaside temperatuur kusagil 70-75C see siis mõõdetult katlast väljuva leegitoru pealt. Katel on JAMA Junior ja põleti PV20

Sellel katlal on lubatud 1,5 baari. 1,5baari annab vähemalt 15 m veesammast. Võiksid proovida :pane katla temperatuuriks 85c ja kui rõhk katlas läheneb 1,5 baarile lase süsteemist vett välja hoides rõhku 1,5 baari kuni katel väljalülitub.

Üldjuhul rakendub mul katla paisupaagi rõhuklapp kus vesi välja tuiskab Aga et seda vältida olen hoidnud 1, 5 BAR peal rõhu. Kas see sinu poolt pakutud vee välja laskmine on lubatud või see pigem lahendus probleemile.

Paisupaak on valesti reguleeritud kui nii madalalt juba nii suur rõhu tõus. Suitsugaaside temperatuur on ka väga madal. Milline on korsten katla taga?

Üldjuhul rakendub mul katla paisupaagi rõhuklapp kus vesi välja tuiskab

See võtab mind kukalt sügama sellist asja pole enne näinud. Kas paisupaagist pilti saaks.


Ma ei mõelnud seda nii moodi. Vett tuleks välja lasta süsteemi täitmisventiilist.

Adlolf kirjutas:Üldjuhul rakendub mul katla paisupaagi rõhuklapp kus vesi välja tuiskab

See võtab mind kukalt sügama sellist asja pole enne näinud. Kas paisupaagist pilti saaks.


Ma ei mõelnud seda nii moodi. Vett tuleks välja lasta süsteemi täitmisventiilist.

Mis moodi siia on üldse võimalik pilte üles laadida ja mis pildiformaati see keskkond toetab ? Olen hakanud ise ka kahtlema selle paisupaagi ühendusest katlaga, kas see on normaalne kui paisupaaki rõhku lisada( 0,7 BAR) tõstab see koheselt ka katla rõhku sama palju ?

Pilte üles laadida ei oska. Palun kirjelda mida ja kuidas sa paisupaaki lisad rõhu tõstmiseks.

Loe paisupaagi paigaldamisest http://www.torujyri.ee/webfm_send/5

Adlolf kirjutas:Pilte üles laadida ei oska. Palun kirjelda mida ja kuidas sa paisupaaki lisad rõhu tõstmiseks.

Auto pumbaga paisupaagi alt seal selle tarbeks ventiil. Paisupaak (25 l)ühendatud katla pealt väljuva toru külge, toru otsas siis rõhuklapp mis aegajalt vett tuiskab kui rõhk liialt kõrgeks läheb. Katlal veesärgi mahtuvus 200l + radiaatorid.

25 l paisupaak sobib süsteemille mahuga 360 l.

misterq kirjutas:

Adlolf kirjutas:Pilte üles laadida ei oska. Palun kirjelda mida ja kuidas sa paisupaaki lisad rõhu tõstmiseks.

Auto pumbaga paisupaagi alt seal selle tarbeks ventiil. Paisupaak (25 l)ühendatud katla pealt väljuva toru külge, toru otsas siis rõhuklapp mis aegajalt vett tuiskab kui rõhk liialt kõrgeks läheb. Katlal veesärgi mahtuvus 200l + radiaatorid.

Paisupaagi vasturõhu lisamiseks töömeetod tundu olema vale. Paisupaagi õigeks seadistuseks peab küttesüsteemi poolt rõhk maas olema.Vastasel juhul võidki mängima jääda ja ei saa paika. Millal on paisupaak paigaldatud, kui see paisupaak on pikalt paigal seisnud siis odavamapoolsetel paisupaakidel kipub kummimembraan kinni jääma, mis samuti põhjustab rõhu kõikumisi. Samuti ei ole selge küttesüsteemi maht, võibolla on see 25l paisupaak väike nagu Adolf kirjutas. Katel on 200+l nagu lugesin aga palju ja milliseid radiaatoreid seal on? Mõni radiaator võib sisalda 5 mõni 15l vett. Kindlasti proovi koputada paisupaaki kui see on 1,5bar või üle, siis saab aru kas paisupaagis on ka midagi või on tühi.

Tõstsin katla temperatuuri 73C aga mulle tundub, et selle temperatuuri hoidmisega katla töötsükkel on pikenenud, kui varem oli katel 65C peale seadistatud siis töötsükkel oli lühem, kuidas see võimalik saab olla sest tõstes katla temperatuuri peaks katla inerts olema ka suurem, või olen asjast valesti aru saanud. Igatahes hea on see, et pikema põlemistsükliga tõusevad ka suitsugaasi temperatuurid

Mida tegid, et katel 73c välja kannatas. Töötsükkeli pikenemisel on mitu põhjust. Rohkem soojust tubadesse, katlaruumi, korstnasse.

Tegin nagu soovitasid lasin paar liitrit vett välja süsteemist. Panin täna ka suitsugaasi termomeetri ja sain korstnasse minevaks temperatuuriks 130C. Kuna korstna kõrgus kusagil 7-8 meetrit siis seda veidike vähevõitu, kui arvestada, et iga meetri pealt 10C kaduma läheb.

Millest korsten on tehtud, kui suur on ristlõige. Pelletite niiskuse sisaldus on 6-10%, küttepuudel 18+%. Puit sisaldab 6% vesikku. Kui palju tast vett saab tuleks arvutada. Siis saaks hinnata kastetäppi temperatuuri.

Telliskivi korsten aga ristlõike suhtes jään täpse vastuse võlgu aga silma järgi hinnates täiskivilõõr.

Postitanud: kotermann
Kuupäev: 28/04/2005 19:36

Parandan veidi terminoloogiat.
1. Täiskivilõõr - ruudukujuline lõõr, mille mõlema külje pikkuseks on tellise pikkus e. siis kahe lapiti kõrvuti asetatud tellise suurune ava. Eramute tulekolletele nii suurt lõõri enamasti vaja pole.

2. Poolkivilõõr - ristkülikukujuline lõõr, ava mõõdud võrduvad ühe lapiti asetatud tellise mõõtudega. Kõige enamlevinud mõõt eramute puhul.

3. veerandkivilõõr - ruudukujuline lõõr, mille ava mõõt võrdub lapiti asetatud pooliku tellise mõõduga.
Kasutatakse ka, aga üsna harva, kõige rohkem võib sellist lõõri mõõtu kohata arhitekti poolt joonistatud plaanidel, tavaliselt ei viitsita seda mõõtu lõõridega jännata.

Ruudukujuline see lõõr tõesti ei ole aga mõõt tundus tal küll suurem olevat kui poolkivilõõril, see maja ehitatud 39 aastal ja algselt oli selles majas 8 korterit, mis tähendas seda, et ühe lõõri peal oli kaks küttekeha.Täpsemalt saan mõõta selle siis kui katusele ronin, sest alt korstnajalast tundub lõõr laiem olevat kui ülevalt.Kui annad meili aadressi siis saan saata pildi mis tehtud korstnajalast ülesse.