Härmatis akendel/ustel

[majaomanik3]

selline jää akende peal.
millest see on? ruumis on ca +5 kraadi
kas see on normaalne nähtus?

[xjan]

niiskus toas (kui see härmatis ikka toapoolel on)

[dumbuser]

5 kraadi puhul on see täiesti normaalne. 15 puhul võiks juba mõtlema hakata, et kas see aken ikka on hea.

[teemaalgataja]

mulle öeldi ka, et see on normaalne.
mis niiskus?

keldris, kus on pidevalt +2 - +5 seal on ka aknad täiesti härmas

köetavates ruumides on akna nurgad ja servad täiesti puhtad. ei mingit niiskust.
aga nii kui mingi padja vms asja panen rõduukse ette, tekib sinna vahele ukse peale jää ja padi jäätub ukse külge kinni.


millest see jää ikkagi tekib siis?


tekib täpselt sama efekt, et õues ju ka külmaga kõik pinnad on jääs?

[Küülaline]

mis niiskus? ... padja vms asja panen rõduukse ette, tekib sinna vahele ukse peale jää ... millest see jää ikkagi tekib

Kas füüsikatunnist kohe mitte midagi ei meenu, et õhk sisaldab alati veeauru ja mida soojem, seda rohkem vett sinna "mahub". Kui paned padja vastu akent, siis on padja taga külmem ja veeaur kondenseerub aknale ning jäätub seal. Umbes selliselt seletaks ma seda nähtust oma eelkooliealisele lapselapsele.

[Külaline]

selline jää akende peal.
millest see on? ruumis on ca +5 kraadi
kas see on normaalne nähtus?

Tere.Tuleb alati meeles pidada, et termomeeter näitab alati temperatuuri antud punktis või kontaktpinna piirkonnas.
Õhul on aga samad omadused nagu veel- soojus kandub edasikonvektsiooniga, halb soojusjuhtivus, kihistuvus. Lisaks sisaldub õhus alati vett (gaasilisel kujul). Õhk, puutudes kokku jaheda pinnaga
jahtub ja sadestab veeauru üleliigse osa veena pinnale, mida ta enam ei suuda mahutada. Kui selle pinna temp. on alla 0 C vesi jäätub (ehk gaas muutub vedelikuks ja seejärel tahkub).
Miks akna alaserv?
Alaserv sellepärast, et õhu kihistumine toimub vertikaalsel teljel horisontaalsete kihtidena ning kondenseerunud veele mõjub raskusjõud.
Temperatuur mingis punktis oleneb soojusvahetusest. Kui väljas on -20C ja toa termomeetri mõõdetud punktis +5C, siis kõik nende vahele jäävad temperatuurid asuvad mingis ruumipunktis.
Nende asukoht oleneb soojusülekandest (soojusjuhtivusest, konvektsioonist, kiirgusest ja takistusest sellele). Ehk teoreetiliselt +5C kehtib igas siseruumi punktis juhul, kui õhk konvekteerib piisavalt, et mitte kihistuda ja sisepindade temperatuur on ühtlaselt sarnane sellele temperatuurile (soojustakistus siseruumi on väike ja välisruumi suur).
Praktikas see nii kindlasti ei ole.
Välispiirete sisepinnad on kindlasti vähem kui +5C . Akna soojatakistus on piiretest kõige väiksem (paraku mõlemat pidi), seega temperatuuri langus kõige suurem. Mida madalamale langeb siseruumi õhu temperatuur (või välistemperatuur), seda madalam on ka sisepindade temperatuur. Väheneb nendega kokkupuutuva õhu veeauru mahutavus (suureneb suhteline õhuniiskus).
Akna veeaurutakistus on aga ülisuur (veeaur praktiliselt ei läbi teda) seega toimub nähtav kondenseerumine aknal.

Normaalne ei ole, suhteline õhuniiskus ei tohiks saavutada kuskil 100%, see niisutab konstruktsiooni,
mis kahjustub ja pideval niiskumisel tekivad hallitusseened.

Täna kuulsin jutustust naabrimehelt, kuidas tema "halb" maja soojendab majapoolsed autoaknad jäävabaks
Nii et ei ole hullu, jõuame millalgi ka selle "teemani"!

Imelik (kasutaja).

[AHEL]

Täna kuulsin jutustust naabrimehelt, kuidas tema "halb" maja soojendab majapoolsed autoaknad jäävabaks
Nii et ei ole hullu, jõuame millalgi ka selle "teemani"!

Imelik (kasutaja).

See täiesti normaalne korrus majadel, mul sama asi ja auto on 0.5...0,7 m kaugusel seinast.

[Külaline]

Jah, kaugus on oluline aga ma soovin kuulda teooriat, et positiivselt üllatuda.
Imelik.(kasutaja).

[Küülaline]

kaugus on oluline aga ma soovin kuulda teooriat

Mul kodus on selline näide, et üks auto, mis seisab lahtises katusealuses, ei lähe härma, teine on paar meetrit kõrval ja härmas. Tempreatuur peaks seal küll sama olema. Kas sellele on mingi teooria?

[dumbuser]

Te sellest ikka saate aru, et see härm on niiskuse ja temperatuuri koostöö. Kaetud kohas ei saa see niiskus nii vabalt liikuda. Ilmselgelt on seal ka jahtumise puhul kiirus väiksem. Mõlemast kokku saabki sellise jahtumise, et see ei erineva ümbritsevast niipalju, et saaks kastepunkt tekkida. Peaks EMHI tegelastelt küsima, vast on neil ka mingi visuaalne materjal selle kohta.

[Imelik]

Mul kodus on selline näide, et üks auto, mis seisab lahtises katusealuses, ei lähe härma, teine on paar meetrit kõrval ja härmas. Tempreatuur peaks seal küll sama olema. Kas sellele on mingi teooria?

Hea näide. Jah, selle nähtuse kohta on olemas teooria,
mida Sinu toodud näide katseliselt kinnitab.

[Imelik]

Te sellest ikka saate aru, et see härm on niiskuse ja temperatuuri koostöö.

Vastab tõele.

Kaetud kohas ei saa see niiskus nii vabalt liikuda. Ilmselgelt on seal ka jahtumise puhul kiirus väiksem. Mõlemast kokku saabki sellise jahtumise, et see ei erineva ümbritsevast niipalju, et saaks kastepunkt tekkida. Peaks EMHI tegelastelt küsima, vast on neil ka mingi visuaalne materjal selle kohta.

Kirjeldus jäi segaseks.
Kui pidasid silmas Küülalise toodud näidet, siis katuse olemasolu (kaetud koht?) ei muuda õhuniiskuse taset avatud ruumis.
Jahtumise kiirus ei puutu asjasse (aega on, ühel puhul lihtsalt protsess toimub, teisel juhul mitte). Kastepunkt on õige märksõna. Küsimus on, miks sarnases keskkonnas ( õhuniiskus ja -temperatuur)
ühel puhul toimub ja teisel puhul mitte. Küülaline andis tegelikult hea vihje ( varjualuse katus ei eralda ometi sooja nagu majast võiks arvata?)
Seletus annaks ilmselt "unerahu" paljudele.

[Külaline]

Kaks ühesugust autot tulevad samapikast sõidust, üks pargib igalt poolt avatud varjualuse alla teine lageda taeva alla. Hommikul on lagedale pargitud auto jääs ja härmatisega kaetud, teine auto puhas ja nii enamus aega talvest. Paluks arusaadavat seletust?

[Külaline]

Aga jõuame selle seletuseni parem koos.
Analüüsime fakte.
1) Õhutemperatuur on sama - ei mõjuta
2) Niiskustase on sama- ei mõjuta
3) Katusealuses on auto täiesti puhas - mõjutab
4) Maja seina ääres on auto majapoolne külg puhas (reeglina kõrge maja)- mõjutab
5) avatud maastikul on auto üleni jääs/härmas
Milline on punkt 3,4 ja 5 erinevus?

Dumbuserilt saime teada , et jää ja härmatis on niiskuse ja temperatuuri koosmõju.
Küsin- millisel tingimusel kondenseerub üldse ümbritsevast õhust auto pindadele veeaur (jäätumine on ilmselt niigi arusaadav)?
Lisaks pööraksin tähelepanu külalise ütlusele...

....ja nii enamus aega talvest

Ehk ei esine mitte alati . Järelikult on mingi kindel tingimus, mis seda põhjustab.

Vihjeks küsin- kas näiteks suvel esineb midagi sarnast?

Imelik (kasutaja).

[Andresto]

Jah, ka suvel on auto, mis varjualuses kuiv ja auto, mis seisab lageda taeva all, märg.
Siiski, nii nagu talve-, nii pole ka mitte alati suvehommikutigi öösel lagedal seisev auto
härmas või siis k a s t e märg! Õhuniiskus!?
Andres

[tommy4]

Püüan asja veidi veel segasemaks ajada : Auto ei pruugi olla katuse all, piisab ka näiteks puuokstest.
Kui auto parkida nii, et puuoksad ulatuvad poole auto kohale, on okste all olevad aknad kuivad (suvehommikul) või puhtad (talvel), teise poole aknad aga märjad (suvel) või härmas (talvel).

[ping]

Püüan asja veidi veel segasemaks ajada : Auto ei pruugi olla katuse all, piisab ka näiteks puuokstest.
Kui auto parkida nii, et puuoksad ulatuvad poole auto kohale, on okste all olevad aknad kuivad (suvehommikul) või puhtad (talvel), teise poole aknad aga märjad (suvel) või härmas (talvel).

Aga kui auto teistpidi, teise poolega pargid kas siis on ka härmatis oma poolt vahetanud?

kaugus on oluline aga ma soovin kuulda teooriat

Mul kodus on selline näide, et üks auto, mis seisab lahtises katusealuses, ei lähe härma, teine on paar meetrit kõrval ja härmas. Tempreatuur peaks seal küll sama olema. Kas sellele on mingi teooria?

Peaks need autod mõneks ööks oma parkimiskohad vahetama siis oleks pilt selgem, et kas katus mängib rolli.
Mu küsimus on ajendatud sellest teadmisest, et erinevate automudelite ventilatsiooni seadmed töötavad erinevalt - osad ise sulgevad välisõhu kanalid kui auto teatud aeg seisab, osad mitte. Sellest võib erineda ka sisetemperatuur.

Ise kasutan vanade autojuhtide tarkust, et kui auto seisma jätad siis peaks mõni aeg uksi lahti hoidma ja aknad 5mm vahega lahti jätma.
(See ju päris vana lugu kus autobaasi noored autojuhid kusega aknaid pesid, jäätumise vältimiseks, ja vanad mehed pihku itsitasid.)

[Külaline]

Tõesti esineb ka suvel sarnane olukord. Ehk üleliigne õhuniiskus kondenseerub auto pinnale
ja esineb vahest isegi härmatisena. Millal loovutab õhk niiskust veena ? Nagu teemaalgatajale vastasin, on selleks vaja oluliselt jahedamat pinda. Auto peaks olema ju samal temperatuuril mis ümbritsev õhk (sõidust tulles kõrgemal) ja mingit kondenseerumist ei toimuks?
Järelikult peab kondenseerumiseks auto pind jahtuma alla õhutemperatuuri?
Selgus, et maja ligiduses paiknemine, katusealune, isegi puuoksad suudavad seda protsessi ära hoida.
Ehk väldivad auto pinna jahtumist alla veeauru kondenseerumis-temperatuuri.
Jääb väljaselgitada- kuidas? Selleks tuleb mõista - kuidas jahtub?
Hea vihje annab auto paiknemine maja ääres.
Külgpind mis on maja poole on puhas, sellelt kohalt, kus pind keerab horisontaalseks on härmatis (sentimeetri pealt) , ka teine külg ning eest ja tagant on härmas. Kui auto viia lahtise katusealuse alla on kogu auto puhas.
Auto kohal olevad puuoksad, hoiavad auto puhta piirkonnas, mille ulatuses seda varjavad.
Auto jahtumise põhjus .....?
Kuivana/ jäätumata püsimise põhjus?

Imelik. (kasutaja)

PS külaline ping. Ükski auto ei hoia sisetemperatuuri kui seisab kütteta väljas külma käes.

[rein113]

Tegemist on soojuskiirgusega otse taevasse selge ilma korral. Ei leia praegu seda teemat, oli kunagi juttu siin foorumis, ja vist Alar Piirfeld selgitas seda asja.

[abe]

Pmst on tegu sellega, et kõik kehad kiirgavad soojust. Pilves ilmaga valitseb enamvähem tasakaal, niipalju, kui maapinnalt (autolt, majakatuselt jne.) kiirgab taevasse, samapalju ka tagasi. Selge taeva puhul on vaid maapinna soojuskiirgus, "tagasi" ei tule midagi. Maapind võib "külmuda" isegi õhutempist madalamale. Kui auto on maja seina ääres, kondenseerub õhuniiskus rohkem külmemale, ehk taevale avatud küljele.

[papi]

Algatajale vastuseks - ei, selline ukse vägistamine ei ole normaalne.
Garantiijutuga ära pärast sellist pilti uksetootja juurde enam mine...

[Külaline]

Algatajale vastuseks - ei, selline ukse vägistamine ei ole normaalne.
Garantiijutuga ära pärast sellist pilti uksetootja juurde enam mine...

kes?-mis?-kus?

[Imelik]

Tere. Teema vahepeal kolitud.
Papilt ilmselt õige tähelepanek teemaalgatajale.

Abe ja rein 113 vastus on õige auto härmatamise kohta. Auto pinnad on hea soojusjuhtivusega ja seeläbi jahtuvad kiirguse teel ümbritsevast rohkem. Varju mõju on sarnane (vastupidine kiirgus) päikselt tuleva kiirgusega
(puuoksad , katus , maja vari). Ka päikse käes kuumeneb auto ümbritsevast rohkem.

Abe. Väike täpsustus. Õhuniiskus ei kondenseeru auto "soojemale" küljele, kuna selle temperatuur ei lange madalamaks õhutemperatuurist.

Lõpetuseks. Maja ei ole võimeline autot soojendama, kuna tema välispind on suht sarnase temperatuuriga . Avakosmoses on aga temperatuuriks -270C.