Ehitusfoorum

Tere,
Tegemist on Tiskre kinnistuga, mille suuruse pealt ei pea maksma maamaksu (1000m2) ning mul tuleks välja arvutada sademe-ja drenaaživee pumpamise elektrienergia maksumus aastas.
Kas keegi on selle tööga kokkupuutunud ning on saaks mind abistada?
Tänud!

Natuke arusaamatu küsimus.Oleks vaja teada pumba võimsus ja tööaeg ning elektri paketi hind. Ja kuidas maamaksu puudumine veel asjasse puutub?

Teine võimalus on vaja teada pumbatava vee kogus ning vajalik rõhk.

Ma sooviksingi teada milline oleks optimaalne pumba võimsus ning tööaeg?
Elektripaketi hind on 5,65 eurot/kWh

Su naise rinnaümbermõõtu oleks tarvis (soovituslikult kontrolliks koos fotoga) ... siis saab arvutada. Kohe kindlasti! ja ämm ei tohiks ju liiga jubeda näoga olla.

Külaline kirjutas:Ma sooviksingi teada milline oleks optimaalne pumba võimsus ning tööaeg?
Elektripaketi hind on 5,65 eurot/kWh

Püüa nüüd ometi aru saada, et mingi koguse vee (mida tead ainult sina) liigutamiseks kuhugi (kaugust tead ainult sina) on vaja kulutada mingi kogus energiat. Seni, kuni sa lolli järjekindlusega jahud optimaalsusest ilma, et sa annaksid konkreetseid väärtusi, saad siis ka vastavad vastused. Võta käed laua alt välja, pane lõustaraamat ja prono saidid kinni ja kasuta googlit vms, vaata, milline on keskmine sademete kogus sinu piirkonnas ning kuhu see toimteada. Siis vast saad ka mingid adekvaatsed vastused.
Või kui see sind aitab, siis 1 m3 vee toimetamine tunnis vasturõhule 100 kPa võtab energiat 120 W

Pumba kasulikku võimsust kilovattides saab arvutada valemiga: tihedus [kg/m³] korruta raskuskiirendusega korruta pumba jõudlusega [m³/s] korruta tõstekõrgusega [m] ja kogu see kupatus jaga 1000. Oluline on meelde jätta, et pumba võimsus peab olema kasulikust võimsusest siiski suurem, aga vähemalt saad mingigi indikatsiooni.

Nüüd tekib küsimus, kuidas leida vooluhulk ja tõstekõrgus.
Arvutusmetoodika on olemas, kes asjaga kursis, oskab ka leida. Näiteks kinnistu kanali arvutamisel pakutakse Lisa 5-s välja alternatiiv: sademevee normäravoolu väärtuseks võib võtta 0,015L/(s­·m²). Tõstekõrgusega on lood juba keerulisemad: kui maapinna kõrguste erinevust oskab ehk hinnata ka lihtsa mõõtmisega siis rõhukaod tuleb siiski arvutada. Kui ei oska arvutada siis võta nii suure läbimõõduga survetoru, kui kannatab, ja pane geodeetilisele kõrguste erinevusele 1m otsa (nö lolluse koefitsient).

Rahaliselt on vast kasulikum siiski spets palgata.