Ehitusfoorum

Plaan siis teha maija keskküttesüsteem mis hakkaks kütma esimese korruse kahte põrandat (vannituba ja köök, kokku u 25m2) ja teise korruse kahte magamistuba radiaatoritega. Kokku tuleks 4 radiaatorit (pind u 50m2) Süsteemi hakkan kütma köögi pliidiga millele paigaldan "pioneer pliidi" pudeli. Väidetavalt pidi see olema 24kw. Küsimus kui suurt akupaaki oleks mõistlik paigaldada? Siiamaani on kaks täiesti vastandliku arvamust, üks et üle 200l ei ole mõtet panna ja teine, et vähemalt 1000l võiks olla! Kui kaugel võib akupaak olla kütteseadmest? Kas umbes 5 meetrit oleks liiga kaugel? Ja kas akupaagi ja kütteseadme vahel peaks olema ka pump, või töötab ka isetsirkulatsiooni teel?

Süsteem töötaks ka isevoolselt, kuid siis on pudeli kasutegur väga väike ja kondents on kogu aeg koldes.Mina soovitaksin pliidi ja paagi vahele panna Ladomat ringlussõlme.Akupaak sellele süsteemile ei tohiks olla suurem kui 500L ja korralikult soojustatud.

Sõltub mismoodi plaanitakse kütta. Saab ju kütta nii, et seier ja toa temperatuuri mõõdik silme ees ja kasutatakse aeglase tulega pidevkütmist. Siis ehk 200 l + pliidi järel olev soemüür hoiavad ilusasti hommikuni sooja. Agu kui üks tõsisem kütmine siis oleks rohkem akupaaki vaja.

Kõigepealt pead tegema majale soojusarvutuse. Kui suurt akupaaki vajatakse, sõltub maja soojapidavusest. Väga segav asjaolu on et pliidi küttevõimsusest suurem osa läheb kohe pliidi kestaga kaudu tuppa, kütteringi aga mitte. Pliit ei ole keskküttekatel. Teine halb momemnt on pliitide nõrk küttevõimsus. See 24 kW on vaid siis kui pliidiauk kõrini kütet täis ja kütad nii mitmeid tunde. Su pliit läheb tulipunaseks, tuba saunaks. Aga et tonnist kogust ära kütta pead vähemalt 4 tundi sellist ekstreemkütmist harrastama. Aga tasakesi küttes tuleb varahommikul alustada, iga tunnikene uus laadung ja oh imet - õhtuks ongi akupaak soe. Seega tonnine paak ilma andmeid teadmata on palju. Eks tõde seal kahevahel ole - pakuks et kui arvutada ei viitsi, sobib 500 l kahesüsteemne tarbeveeboiler - saad tarbevee samuti.

Ma ise arvan ka et 1000l akupaak on liiga suur, siis ma vist peaks taburetiga pliidi ees istuma ja päev läbi puid alla loopima. Kahesüsteemseid boilereid on vist ka kahte tüüpi, ühel on sees spiraal aga teisel on üks paak teise sees. Kumb oleks sellisel juhul efektiivsem?
Aga akupaagi kaugus pliidist? Päris pliidi äärde pole teda võimalik paigutada, saab panna vannituppa aga siis oleks vahemaa umbes 5m

kui vabavoolne siis on olulisem torude läbimõõt, käänakute arv ja paagi kõrgus pliidist. 5 m pole kaugusena probleem.

Kalvis kirjutas:kui vabavoolne siis on olulisem torude läbimõõt, käänakute arv ja paagi kõrgus pliidist. 5 m pole kaugusena probleem.

Tuleb 1" toruga, kokku tuleb kaks 90 kraadist nurka ja akupaak jääks pliidiga samale tasapinnale, ehk siis esimese korruse vannitoa põrandale. Teoreetiliselt on võimalik akupaak paigaldada ka teisele korrusele aga siis läheb kaugus pliidist natuke suuremaks (u.6m) ja üks nurk tuleb ka juurde.
Kuidas ma ise saan soojustada akumulatsiooni paaki? Saan aru et kivivill pannakse ümber, aga mis sinna villa peale hea oleks panna,et ta ilus ka oleks?

Aigar 52-le
Tutavatel on sarnane süsteem ja on rahul.Süsteem järgmine:Kalvis pliit koos pudeliga, väike ring koos pumba ja termostaadiga pliidi ja akupaagi(tegelt 450L mahtboiler)vahel, akupaagist väljundil segamissõlm Danfossi kütteautomaatikaga ja 2 korrust radiaatoreid.
Maja kogu pindala 85m2.
Ainuke mure mida tutav kurdab on korstna pigitumine, kuna liiga madalad suitsugaasid lähevad korstnasse.
Eelnevates mõtteavaldustes käis läbi köögi liigne temperatuur kütmisajal ja tuba kui saun, vastavad tõele! Minu tuttav lahendas selle mure vaheseina mahavõtmisega köögi ja elutoavahelt,lisaks suunas osa õhusoojusest ventilaatori abil teisele korrusele.
Veel oli tähelepanekud sellised, et ilma automaatikata oli akupaaki raskem üleskütta.Pale automaatika paigaldust ruumitermostaat sulges segusõlme ja kogu soojus salvestus akupaaki, mitte ei ringlenud mööda ülesköetud radiaatoreid, oli järeldus.
Kõigele lisaks on ka tarbevesi pidevalt olemas.
Selle süsteemi oli kokku monteerinud oma küla keevitaja 6-7 aastat tagasi.
Kokkuvõtteks on tutav rahul ja vahetada veel ei plaani

Need kaugused, käänakute arv ja torude läbimõõdud on kökimöki, läheb tööle.

näinud sarnast kirjutas:Aigar 52-le
Tutavatel on sarnane süsteem ja on rahul.Süsteem järgmine:Kalvis pliit koos pudeliga, väike ring koos pumba ja termostaadiga pliidi ja akupaagi(tegelt 450L mahtboiler)vahel,

...kas see "väike ring" on realiseeritud kolmikklapp-termostaadi /termovar/ baasil, mis hoiab pliidi/katla kontuuri temperatuuri stabiilse?

to:officer

uurisin tutavalt ja sain vastuseks, et pump koos termostaadiga ühes korpuses ja nimi oli vist termovar või midagi sarnast

Küsimus milliseid torusid soovitate akupaagist radiaatoriteni vedada. Nii palju kui inimesi nii palju ka eri arvamusi siiani. Üks soovtas terastoru panna, press otstega,aga see on suht kallis. Teine soovitas panna alupex toru press otstega .Alupexil hea et ei tule jakkusid põranda ja seina sisse aga pidavat suht tihti lekkima hakkama just siis kui kütteperiood läbi. Tuttav soovitas üldse kasutada seda plastik toru millel on sulatatavad otsad,nime kahjuks ei mäleta. Mida soovitate? Käsil just vahelae ümberehitus ja oleks hea radikate torud põrandaseest ära vedada.

Pressliitmikel ei ole häda midagi ja ei leki kaa, tuleb korralik tootja valida, samuti on tähtis õiged töövõtted ja korralik press millega pressida

Kui liitmikud teha nii nagu peab, on alupex liitmikud töökindlad. Ei leki midagi.

See sulatatav on ppr ja see minu arust kõige jaburam toru maailmas. Hästi kehv teha. Kindlasti alupex sellises kohas, lihtsalt peab olema kvaliteet toru ja liitmikud (uponor, wavin). Hakkabki lekkima kui paigaldada mingi umbmäärane sodi.

Kas keskküttekatel -pliit töö ja terve süsteemi ülesehitus on analoogne tavalise keskküttekatla omaga. Kas selleks, et kõik toimiks samamoodi (keskküte ja soe tarbevesi) nagu keskütte katlaga läheb vaja samu komponente täpselt (akumulatsiooni paagid, tsirkulatsioonipumbad, kütteregulaatorid jne.) Kas süsteemi ülesehitus toimib sellisena et pliit on siis seal kus on tema loomulik koht ehk köök ja kõik ülejäänud paagid ja agregaadid kuskil kaugemal hoopis teises ruumis olgu selle nimeks siis katlaruumi või tehnoruum vm iganes. Maja läbi kahe korruse umbes 120m2 kokku kui see mingit tähtsust peaks omama. Plaan alla korrusele panna põrandakontuur ja üles radikad.

Kui tahad korralikult ehitatakse klassikaline täislaksuga küttesüsteem.
Kuna pliit on nõrga võimsusega keskkütte allikas siis saab teha säästuversioone, tehakse lihtsustatud ja odavamad lahendused. Eeldatakse et inimene võtab osa kütte juhtautomaatikast siis pole mõtet täisautomaatset teha. Maksimaalne säästlikus on lihtne tarbevee paagiga ja paari radikaga klassikaline vabavoolne küte pliidiga.

Pliit valmis, pudel sees ja teine korrus nagu saun. Aga on ka üks väike mure. Kui kütmise lõpetan ja pliidi siibri kinni panen siis hakkab tuppa tulema sellist õrna pigi vingu. Probleem selles et mul ei ole väkese ringi s.o pliidi ja akupaagi vahel hetkel pumpa ja klappi. Liiga külm vesi küttekehas pigitab seda ja arvatavasti see pigi siis pärast haiseb seal torude peal ja ajab vingu sisse. Küsimus, et kui panen sinna ringile vahele klapi ja pumba siis mis kraadiga peaks see klapp olema, et vesi oleks torudes piisavalt soe, et ei pigitaks küttekeha?

Tagasijooks alates 55 kraadist, soovitavalt antud juhtumil 65 C. NB! Vabajooksuga ei tööta mitmed klapid.

Aga oskate äkki soovitada millist klappi sinna siis panna. Segamissõlme ei plaani osta, see liiga kallis. Tegelikult ei tahaks sinna pumpa ka panna. Süsteem pliidi ja akupaagi vahel võiks jääda isetsirkuleerivaks. Või oleks kasutegur tunduvalt suurem kui sinna ka pump panna? Aga siis võiks see pump ka automaatselt lülituda ja pärast seisma jääda, sest pool ajast kütavad seda süsteemi naised! Ja siis vist läheb see värk ikka kalliks. Nii et võik ikkagi olla isetsirkuleeriv. Kas antud klapp sobiks? http://www.torujyri.ee/termovar2561

Jämedalt selline see segamissõlme klapp välja näeb, kuid lingil olnud töötab tsirkulatsioonipumbaga.
Üldiselt vabajooksule ei ole selliseid klappe olemas kuid kuskil kunagi on olnud mälusopis vihje, et võibolla keegi toodab. Äkki sul näkkab. Vabajooksul kasutatakse segamissõlmes kas käsitsi kraaniga reguleerimist või lisad kontrolleriga mootorjuhitava (oi kui kallis!) kuid termostaatsete koha pealt soovitan tõsiselt poes kinnitus üle küsida et kas on vabajooksule.

kalvise pliit ja selline http://www.torujyri.ee/Laddomat21-100 klapp vahel.On ka 700 l akupaak.ja ei mingit haisu peale kütmise lõppu

Kas ma olen õigesti aru saanud et kui teha segusõlme pliidi ja akupaagi vahele siis on mul vaja pumpa, Tõkkeklappi (Termobac ) ja Termoklappi (Termovar)? Või võib ühe klapi ära jätta? Samad asjad on ka kompaktses segamissõlmes koos Näit. http://www.torujyri.ee/keskkuettesolm-p ... -63%C2%BAc Kiire arvutus näitab, et ise kompunnides tuleb sama hind.Kas kuidagi odavamalt ei oleks võimalik seda süsteemi teha? Kas ei piisaks lihtsalt tõkkeklapist? http://www.torujyri.ee/termobac . Seal jutus kirjas ,et on isetsirkuleerivale veesüsteemile.

Kui sa vaatasid Laddomati kirjeldust siis on see klapp mõeldud sundtsirkulatsiooniga töötamiseks, kuid tal on vabavoolne süsteem lisaks kui elekter peaks kaduma. See kui keegi kasutab teda vabavoolus, milles küsimus, lihtsalt sulle on vaja lihtsat termostaatklappi vabavoolsele süsteemile.